Legislator Case Law & Legislation
1-15-4990/14 AI generated

1-15-4990/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-15-4990/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-4990

Legislator headnote

AI generated

1-15-4990/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-4990

Keywords

AI generated
electronic legal transactions electronic commerce dismissal during probation lack of prosecutorial standing lack of procedural indigence electronic identity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-4990

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 14.12.2015. a ) Kriminaalasja number 1-15-4990 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistun

gi sekretär Viivi Kalme Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu J.M

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON

Jätta J.M Harju Maakohtu 17.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-4990

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K 15 ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK J.M on Harju Maakohtu 17.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- - süüdi tunnistatud 15 4990 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes J.M-ile vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.M-i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 15.06.2015. a- 17.06.2015. a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti J.M-ile liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.02.2014. a kohtuotsusega mõistetud

2 (3) asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 169 tunni üldkasuliku töö ehk 84 päeva vangistuse, s.t 2 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud ja 21 päeva vangistust. htuotsus jõustus Karistusaja algust lugeda karistuse kandmisele asumisest. Ko 26.06.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.07.2015. 03.06.2016. a.

a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega 2 punktis 9

vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 13.11.2015. a.

11.11.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J.M-i vangistusest enne tähtaega

vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla toetab sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve

alla.

Kohtuistun

gil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole märkides vaid, et nõustub vanglaga.

J.M avald kohtuistungil, et soovib as enne tähtaega vabaneda Väidetavalt on esimene reaalne .

vangistus pannud teda oma tegudele järgi mõtlema ning ta soovib edaspidi kuritegude

toimepanemisest hoiduda. Vanglas toime pandud distsipliinirikkumisi süüdlane põhjendada ei osanud. Vabanemisel soovib aidata abikaasat ning otsida töökoha.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega 2 punktis .

Käesolevaks ajaks on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe J.M temale

kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik

on kontrollinud J.M-i

elukohta võimalikku vabanemisjärgset Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kort kuulub kinnipeetava abikaasa xxxxxxxx a. er vennale xxxxxxxxxxxxxe. Nii abikaasa kui korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve

seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega

esinevad formaalsed alused J.M-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et J.M-i vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel

ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

J.M-ile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades teda

tingimuslikult vangistuse kandmisest (30.01.2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-884) ning

asendades vangistuse üldkasuliku tööga (17.02.2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-1471).

Vaatamata sellele on J.M jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab

J.M joobes juhtimise eest. Kuritegu on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal.

3 (3) Kõik J.M-i poolt toimepandud kuriteod on olnud ohtlikud ning neid soodustavaks teguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine.

Lisaks negatiivsele käitumisele vabaduses ei ole J.M ka karistuse kandmise ajal suutnud

kehtestatud reeglite kohaselt käituda. Suhteliselt lühikese vangistuse jooksul on teda mitmel korral

distsiplinaarkorras karistatud, kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt viimati 17.09.2015. a,

istungil antud ütlu täiendavalt veel ka paar nädalat tagasi. näitab ste kohaselt Rikkumiste raskust

asjaolu, et karistuseks on J.M-ile kõigil kordadel määratud kartser, mis on võimalikest karistustest kõige rangem. Negatiivset käitumist kinnipeetav ise selgitada ei oska.

Eelnev näitab kohtu hinnangul, et praeguseks kantud karistuse jooksul ei ole J.M oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks suutma oma positiivse käitumisega vangistuse jooksul näidata, et ta on valmis õiguskuulekalt elama. J.M ei ole seda suutnud.

K et J.M-i õike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik