3-15-2884/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2884 Haldusasi E.H. (H.) kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 45 000 eurot seoses seaduse rikkumiste ja kuritegudega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.11.2015. a ja 01.12.2015. a määrused Menetluse alus ringkonnakohtus E.H. määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuste esitaja

RESOLUTSIOON Jätta E.H. määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2015. a ja 01.12.2015. a määrused muutmata, täiendades halduskohtu 20.11.2015. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 16.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 45 000 eurot seoses seaduse rikkumiste ja kuritegudega. Kaebaja leidis, et rikuti menetlusnorme, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja karistusseadustiku sätteid ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid. Kaebaja põhjendas, et tema elu seati tahtlikult kahel korral ohtu, lisaks ei algatatud kriminaalmenetlust väärkohtlemise uurimiseks ning kohtueelne menetlus ei olnud erapooletu. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastuse saamiseks ning riigi õigusabi taotlus.

2. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2015. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva alates määruse jõustumisest. Halduskohus leidis, et halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ja seega on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Samuti ei tuvastanud halduskohus asjas tungivat avalikku huvi. Seega jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Lisaks palus halduskohus kaebajal kirjeldada, mis ajal ning millise tegevusega Politseija Piirivalveamet talle kahju tekitas, milles kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale Politseija Piirivalveameti väidetava tegevusega kaasnenud.

3. Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused 24.11.2015, selgitades, et ta lavastati kuritöös süüdi, teda ähvardati, õigusemõistmist mõjutati, anti valeütlusi ning loodi tõendeid. Eeltoodu tekitas kaebajale kannatusi, südamearütmia ja valu.

4. Tartu Halduskohus tagastas 01.12.2015. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses. Halduskohus põhjendas, et kriminaalasja kohtueelset menetlust puudutav vaidlus on küll iseenesest avalik-õiguslik, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 23 lg 1 kohaselt enne SKHS jõustumist, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus SKHS-is sätestatud alusel ja korras. Halduskohus tõi välja, et SKHS § 21 lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule ning SHKS § 21 lg 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et kuna esitatud hüvitamisnõude osas on ettenähtud teistsugune menetluskord, puudus halduskohtul HKMS § 4 lg 1 kohaselt pädevus kaebust lahendada ning seetõttu tagastas halduskohus kaebuse. Kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluse jättis halduskohus kaebuse tagastamise tõttu menetlemata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 06.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.12.2015. a määrusele. Kaebaja leidis, et halduskohus ei tohtinud tema kaebust tagastada, kuna see on täiesti nõuetekohane, sest kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitas kaebuse halduskohtule lähtudes Politseija Piirivalveameti 21.10.2015. a otsuses toodud edasikaebamise korrast, mille kohaselt oli kaebajal õigus otsusega mittenõustumisel esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kaebaja põhjendas, et tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele ning seetõttu peab kaebaja kaebus olema halduskohtule vastuvõetav. Lisaks taotles kaebaja asja menetlusse võtmist ja lahendamist lepitusmenetluses.

6. Kaebaja esitas 07.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2015. a määrusele. Kaebaja palus ringkonnakohtul määrata talle riigi õigusabi, kuna kaebaja ei suuda end ise kaitsta ning tal ei ole võimalik sissetuleku puudumise tõttu ise endale esindajat palgata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Nimetatud juhul on tegemist puudusega, mille esinemisel ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine võimalik. Kaebaja ei ole 06.12.2015. a määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks.

9. Vastuseks kaebaja 06.12.2015. a määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et Politseija Piirivalveameti 21.10.2015. a otsuses esitatud aegunud info otsuse edasikaebamise korra osas ei kohusta halduskohut kaebaja kaebust menetlusse võtma. Samuti ei rikkunud halduskohus kaebuse tagastamisega kaebaja PS §-st 25 tulenevat õigust nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kuna SKHS sätestab kaebaja esitatud hüvitamisnõude osas teistsuguse menetluskorra kui halduskohtumenetlus ning kaebaja saab nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist SHKS §-s 21 sätestatud viisil.

10. Seonduvalt kaebaja 07.12.2015. a määruskaebusega märgib ringkonnakohus, et lisaks halduskohtu 20.11.2015. a määruses toodud põhjustele ei saa kaebajale riigi õigusabi anda ka põhjusel, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, on kaebaja võimalus halduskohtumenetluses oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ja seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.

11. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.12.2015. a määruse ja 20.11.2015. a määruse ning nende resolutsioonid muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu 20.11.2015. a määruse põhjendusi käesolevas määruses toodud põhjendustega.

Madis Ernits Tiina Pappel Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/