4-15-10065/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-10065

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-10065 (2302,15,015252) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu, LS § 233 ettenähtud väärtegu, LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.I, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlusteenistus RESOLUTSIOON

1. I.I süüdi tunnistada NPALS § 15

1

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. I.I süüdi tunnistada LS § 233 ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 (kakssada) eurot.

3. Lõpetada väärteomenetlus I.I süüdistuses LS § 242 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud

hiljemalt 31.01.2016. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära

kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.

5. Mõistetud rahatrahv 200 eurot tuleb edasikaebe tähtaja, so 15 päeva jooksul tasuda

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.I, 4-

15-10065, rahatrahv“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.I-le posti teel tema elukoha aadressile

6. VTMS § 202 lg 2 kohaselt pöörab esimese astme kohtu lahendi täitmisele kohtulahendi

teinud maakohus.

7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud tahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab otsust täitmisele pöörav

2

maakohus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

8. I.I-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise

uuringu nr 2134T tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, juriidilisele

isikule tasutud proovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu 96 (üheksakümmend kuus)

eurot, so menetluskulu summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.I, 4-15-10065, uuringu kulu“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.I-le posti teel tema elukoha aadressile.

9. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 18.12.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

04.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1264056 nähtuvalt peeti 07.09.2015 kell 03.39 Tallinnas Peterburi teel Katusepapi ja Tartu mnt vahelisel alal suunaga Tartu mnt poole kinni

sõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, mida juhtis I.I ning väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

juhile keelatud tervise seisundis (amfetamiini ja alfa-pürrolidinovalerofenooni tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist,

olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid (amfetamiini ja alfapürrolidinovalerofenooni) ilma arsti ettekirjutuseta. Ainete sisaldus tuvastatud EKEI uuringuaktiga nr 2134T. Juhtis mootorsõidukit ning ei andnud teed sõidukile, millel olid sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune sisik LS § 33 lg 11 p 2 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ja LS § 17 lg 2 sätestatud kohustust, pannes toime LS § 242 lg 1, NPALS § 151 lg 1 ja LS § 233 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusalusele isikule saadetud kutse oli

kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule taotlust väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks VTMS § 42 lg 2 sätestatud alusel ja kohus ei ole teinud menetlusalusele isikule kohtuistungile

ilmumist kohustuslikuks, leiab kohus, et kutse tuleb lugeda kätteantuks ja menetlusalune isik

asja arutamise ajast ja kohast teavitatuks ning kohus peab võimalikuks asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik selgitanud, et ta sõitis 07.09.2015 Peterburi teel

ja teda peatas politseipatrull. Liikluseeskirja ta ei rikkunud ja politsei nõudmistele allus vastuvaidlematult. Patrull kontrollis tema dokumente ja palus anda analüüsi Wismari tänaval,

3

kuivõrd tema biograafias oli amfetamiini tarvitamise fakt. Wismaris selgitas, et tarvitas amfetamiini, kuid kaks päeva varem. Kui on süüdi, siis kahetseb. Juhtis rendile võetud autot Toyota Corolla. See intsident juhtus Peterburi teel viadukti juures suunaga linna poole. Enne rooli istumist tundis ennast hästi ja võis häireteta juhtida autot, kuid sai aru, et narkootikum on

organismi jäänud ja oli hoolimatu, mida kahetseb. Otsust soovib kodusele aadressile XXXja palub koostada trahvi maksmiseks graafik maksimaalseks ajaks.

Tunnistajana üle kuulatud Margus Nigole selgitas, et oli 07.09.2015 politsei patrullsõiduki juht. Eelnevalt oli kinni peetud sõiduki juht, kes oli vaja toimetada politseijaoskonda. Pööras sõiduki ümber ja enne seda sõitis mööda Toyota. Pani vilkurid tööle, kuid Toyota teed ei andnud. Siis pani tööle punase vilkuri. Toyota hakkas aeglaselt peatuma. Juht tuli välja ja juht tundus olevat

narkojoobes. Kuna autos olev kinnipeetu oli vaja ära viia, siis kutsusid välja Ida jaoskonna

patrulli, mis viis juhi Wismari haiglasse. Toyota juht nägi seda, et nad ümber pöörasid ja

vilkurid juba töötasid. Sõitsid Toyotal järgi 100-200 meetrit. Sõitis järel nii, et oleks nähtav. Viadukti müür oli kõrval ja oli tunnelieffekt vilkuritest. Kui ees sõitja oleks paremale võtnud,

oleks mööda saanud. Korraks lülitas sisse ka helisignaali, kuid öösiti väldivad seda. Toyota

aeglustas ja peatus. Juht oli kahtlane, silmad viitasid narkojoobele. Mäletab, et taskulambiga vaatasid pupille ja need reageerisid väga aeglaselt. Mäletamist mööda on selle koha peal üks sõidurada, kuid piisavalt lai. Kinni peeti seal, kus oli laiem koht. Toyota juhtimisstiili järgi sai aru, et juht ei taju ning mõtles, et kas tõesti joobes, just oli üks kinni peetud.

Tunnistajana üle kuulatud Mario Lindau selgitas, et oli patrullpolitseinikuna Peterburi teel ning olid kinni pidanud joobes juhi, keda hakkasid toimetama politseijaoskonda menetlustoimingute

tegemiseks. Tegid tagasipöörde ja ette sattus Toyota. Vilkurid polid politseisõidukil sisse

lülitatud, kuid sõiduk sellele ei reageerinud, et teed anda. Mitu korda sai sisse lülitatud ka sireeni. Olid seal, kus Peterburi teel Järvevana tee suunas muutub sõidutee üheks sõidurajaks. Ei saanud Toyotast mööda. Pärast sireeni andmist hakkas kiirust maha võtma, andsid uuesti märku

ja Toyota liikus kiirusega 5-10 km/h. Siis andsid peatumismärguande, et juhti kontrollida, et miks ta ei reageeri. Punasele vilkurile juht reageeris. Juht oli roolis imeliku käitumisega, silmad

punetasid, tõmbles roolis, pupillid ei reageerinud, kül higi laubal. Ainete tarvitamist eitas. Indikaatorvahendi kasutamisel alkoholile oli tulemus 0. Kuna kinnipeetav oli kaasas, siis saadeti Juhtimiskeskusest Ida patrull, mis toimetas isiku Wismari haiglasse. Isiku reaktsioonikiirus oli häiritud. Vilkuritega sõideti järel 500-700 meetrit.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistuseks aresti 10 päeva ja LS § 233 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks

rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo osas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd osaliselt tunnistavate

ütlustega, kuulanud ära tunnistajate ütlused, kontrollinud uuringuakti, arstlikku kohtutoksikoloogilist hinnangut ja muid väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale.

Väärteoasjas asuvas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas leiduva uuringuakti nr 2134T tulemuse kohaselt on 10.09.2015 tuvastatud, et menetlusaluselt isikult võetud proovimaterjalis

on tuvastatud amfetamiini ja alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) sisaldus. Seejuures on

menetlusalune isik temalt proovi võtmise ja läbivaatuse ajal eitanud narkootiliste ainete

tarvitamist. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangu kohaselt lähtudes kliinilisest pildist esinevad uuritaval I.I narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega

aine (amfetamiin, alfa-pürrolidinovalerofenooni) tarvitamise jääknähud ja joovet ei esine. Seega on narkootilise aine sisaldumine ja tarvitamine tuvastatud nii uuringuakti järelduse kui ka eksperdi arvamusega, samuti menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas amfetamiini tarvitamist kaks päeva varem.

Väärteomenetluses tuvastatud ained amfetamiin ka alfa-pürrolidinovalerofenoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh

4

tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei

ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele

eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on I.I käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteona.

Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 17 lg 2 sätestatud kohustuse eiramises. LS § 17 lg 2 kohaselt liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine

märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale

sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Väärteoprotokollis märgitud väärteo lühikirjelduse kohaselt ei andnud menetlusalune isik teed sõidukile, millel olid sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt olid patrullsõidukil sisse lülitatud sinised vilkurid ja helisignaaliga anti märku

ees sõitvale Toyota Corollale tee andmiseks, kuid selle juht ei reageerinud ega lasknud

politseisõidukit mööda, vaid aeglustas sõitu, takistades politseisõiduki edasi liikumist. Sellele

järgnevalt anti juhi seisundis tekkinud kahtlkuse tõttu märku punase vilkuriga peatumiseks. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik märkinud, et teda peatati, kuigi ta liikluseeskirja

ei eiranud. Kohus teeb sellisest selgitusest järelduse, et menetlusalune isik ei saanudki aru

politseisõiduki vilkurite tähendusest ja jätkas sõitu. Kuna ta aga takistas politseisõiduki

liikumist, kuigi sellel põlesid sinised vilkurid ja tema tähelepanu saamiseks lülitati sisse ka helisignaal, siis leiab kohus, et menetlusalune isik, kellel on juhtimisõigus, peaks ka aru saama vilkurite ja nende värvide tähendusest. Arvestades seda, et menetlusalune isik vaatamata tema järel sõitva politseisõiduki märguannetele ei reageerinud, leiab kohus, et kuna tegemist oli öise

ajaga ja viadukti kõrval oleva teelõiguga, kust vilkurite valgus peegeldab tugevasti, pidi menetlusalune isik nii nägema kui ka kuulma temale antud märguandeid tee andmiseks. Seega

arvestades antud märguannete pikaajalisust ja pidevust saab tulla järeldusele et menetluslune

isik sai aru liiklussituatsioonist, samuti sellest, et temale antakse märku tee vabastamiseks. Samas nähtub tunnistaja selgitustest, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk asus aeglaselt kiirust vähendama, takistades sellega veelgi enam politseisõidukit. Selline objektiivne käitumine viitab kohtu arvates sellele, et menetlusalune ei saanud aru, mida ta on rikkunud, kuid pidi aru saama, et talle antakse märku tee vabastamiseks. Seejuures reageeris ta peatumismärguandele. Kohus leiab, et taoline käitumine oli osaliselt tingitud menetlusaluse isiku seisundist, kuid sellele vaatamata pidi ta aru saama temale antavast märguandest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad LS § 17 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise tunnused ja LS §

233 sätestatud väärteo, so eritalituse sõidukile liiklusnõuetes ettenähtud juhul sõidueesõiguse

mittenadmise koosseis. Kuivõrd ajaliselt ei olnud see tegu väga pikaajaline, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine.

Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumises

ning väärteoprotokolli märgitud väärteo kirjelduse kohaselt takistas juhile keelatud seisund

liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumtaut täitmist. Kohus leiab, et juhul,

kui isikule heidetakse ette teatud keelunormi rikkumist, peab see olema ka väärteo lühikirjelduses märgitud. Seega juhul, kui väärteokirjelduses on märgitud teokirjeldus, peab see

vastama rikutava normi sõnastusele. Karistusseaduse määratletuse nõue eeldab, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole, mis on märgitud väärteo lühikirjelduses. Käesoleval juhul on väärteoprotokolli märgitud keelu rikkumine kvalifitseeritud LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud keelu rikkumisena. LS § 33 lg 11 p

2 sätestab erinevad keelud, mis on erinevateks osategudeks ja mis säilitavad iseseisvuse ja

süüteokoosseisu realiseerib iga osategu eraldivõetult, sõltumata temaga külgnevatest

5

teokirjeldustest. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab eraldi osategudena hinnatavad keelud: juhil on

keelatud joobeseisundis või alkoholipiirmäära ületavas seisundis või liikusohtlikus

terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Selleks, et süüdistada isikut konkreetse keelu rikkumises tuleb tuvastada ja väärteo lühikirjeldusse märkida

loetelus olev osategu, mis süüteokoosseisu realiseerib ning kuivõrd tegemist on viitelise

normiga, tuleb tuvastada ka norm, mille alusel süüteokoosseis realiseerus. Väärteoprotokolli

märgitud ja menetlusalusele isikule omistatud teokirjeldus ei vasta ühelegi eelviidatud osateo kirjeldusele. Juhul, kui isik juhib sõidukit joobeseisundis, kaasneb sellega vastutus KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, kui aga isik juhib sõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis, siis võetakse isik vastutusele LS § 224 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Antud

juhul väärteoprotokollis menetlusalust isikut ei süüdistata KarS § 424 järgi, mis väärteomenetluses on välistatud, aga samuti ei süüdistata teda selleks aluse puudumisel ka LS §

224 ettenähtud väärteo toimepanemises. Seega saaks kõne alla tulla sõiduki juhtimine liiklusohtlikus terviseseisundis. Liiklusohtliku terviseseisundi sisu on sätestatud LS §s 70 ning üheks võimalikuks haigusseisundiks võib LS § 70 lg 2 p 5 kohaselt olla juhtimisvõimet alandava

või halvava aine toime. Samas LS § 70 lg 4 sätete kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst. Väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks olnud

arsti tuvastatud liiklusohtlikku terviseseiundit. LS § 70 lg 10 sõnastusest saab järeldada, et

liiklusohtlik terviseseisund tuvastatakse ekspertiisi vormis. Väärteoasja materjalides on vaid

eksperdi hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, kuid ei ole antud

hinnangut, kas keelatud ainetest tingitud jääknähud on hinnatavad liiklusohtliku terviseseisundina ning seda ei ole eksperdilt ka küsitud. Seega ei ole LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud

keelu rikkumist tõendatud ning menetlus menetlusaluse isiku süüdistuses LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse liigi valikul lähtub

kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka

NPALS § 151

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. NPALS § 151 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest on teda karistatud 2015 aasta jooksul kahel korral

rahatrahvidega ning temale määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seejuures on teda karistatud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 24.10.2015. Lisaks sellele on kohtu menetluses kriminaalasi, millises koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse teda KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

seejuures sõiduki juhtimises narkojoobe seisundis. Arvestades seda, et nii 2015 aasta jooksul

määratud viis rahatrahvi kui ka 2014. aasta jooksul määratud kolm rahatrahvi on jäetud

tasumata, siis saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov

rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid

nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus

seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole

menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg

1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe üheliigilise väärteo toimepanemises, siis ei ole menetlusaluse isiku süü suur ning menetlusalusele isikule võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd isiku süü tuvastamiseks võeti isikult proov ja viidi läbi uuring, siis tekkis menetluskulu. Kohus leiab, et proovi võtmine ja uuringu tegemine olid vajalikud ning põhjendatud, mistõttu

oli tekkinud menetluskulu tõendamiseseme seisukohalt vajalik. Seetõttu tuleb menetluskulu välja mõista menetlusaluselt isikult.

Puutuvalt LS § 233 ettenähtud väärteo toimepanemisse peab kohus karistuse määra valikul vajalikuks lähtuda asjaolust, et kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü keskmine, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. LS § 233 näeb ainsa karistuse liigina ette rahatrahvi. Seega ei ole võimalik menetlusalust isikut karistada arestiga.

6 Seejuures on menetlusalune isik varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ning

kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kohus leiab, et kuigi vastavalt omaks võetud

karistuspraktikale võib ka keskmise süü korral mõista karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, siis kohus peab vajalikuks viidata eelkõige sellele, et süü on keskmine ja isikut ei ole varem samalaadse väärteo

toimepanemise eest karistatud. Seetõttu tuleb ka karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/