3-14-52823/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52823 Haldusasi Oleg

Smirnovi

kaebus

Tallinna

Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.08.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Oleg Smirnov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 18.08.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Oleg Smirnov esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vanglas ajavahemikul 25.04.2013-25.11.2013, nõudes mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 eurot iga päeva eest, mil ta pidi viibima kambrites, kus oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda alla 3 m². Tallinna Vangla registreeris kahju hüvitamise taotluse 17.01.2014 numbriga 5-18/14/1717-1. 2. Tallinna Vangla andis 06.03.2015. a kirjaga O. Smirnovile tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 3. Tallinna Vanglas registreeriti 19.03.2014 O. Smirnovi kahju hüvitamise taotluses esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus. Selle kohaselt nõudis O. Smirnov kahju hüvitamist ajavahemike eest 07.10.2006-15.04.2007 ja 17.04.2013-26.11.2013. 4. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega O. Smirnovi kahju hüvitamise taotluse osas, milles see puudutab kinnipidamistingimusi enne 17.01.2011 ning kinnipidamistingimusi ajavahemikul 17.04.2013-21.04.2013, 08.05.2013-28.05.2013 ja 13.11.2013-26.11.2013 läbi vaatamata ning muus osas rahuldamata. 5. O. Smirnov esitas 26.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles seoses ebapiisava kambri põrandapinnaga Tallinna Vanglas mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Kaebaja märkis, et ühe isiku kohta oli kambris vaba põrandapinda vaid 1,5 m², mitte 4 m², nagu näeb ette Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika. Samuti märkis kaebaja, et esinesid ka muud puudused kinnipidamistingimustes: riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal niiske ja rõske, kambri kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele ning vähene valgus kurnas silmi.

6. Tartu Halduskohus tagastas 29.01.2015. a määrusega O. Smirnovi kaebuse väidete osas seoses ebapiisava kunstliku valgustusega, niiskusega ja rõskusega kambrites ning ajavahemiku 08.05.2013-28.05.2013 ja 13.11.2013 osas. Ülejäänud osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse. 7. Tartu Halduskohus rahuldas 18.08.2015. a otsusega O. Smirnovi kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt O. Smirnovi kasuks välja 276 eurot. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 22.04.2013-07.05.2013

ning

29.05.2013-13.11.2013,

kokku

185

päeva. 22.04.2013-07.05.2013 ning 29.05.2013-21.10.2013 viibis kaebaja suletud eluosakondades ning 22.10.2013-13.11.2013, st 22 päeva viibis kaebaja avatud osakonnas, kus talle oli tagatud võimalus viibida väljaspool kambrit vähemalt nelja tunni ulatuses päevas. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et kambri põrandapinnast tuleb maha arvata kambri inventari (mööbli) alla jääv põrandapind. Leidis aga, et kambris asuva WC pinda ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta. Vastustaja esitatud andmete alusel leidis halduskohus, et kaebaja viibis Tallinna Vangla kambrites, kus oli põrandapinda ühe isiku kohta alla 3 m² kokku 138 päeva. Kuna kaebaja viibis avatud osakonnas ainult 22 päeva, siis ei saanud halduskohtu arvates kambrist väljaspool viibimine nii lühikese perioodi jooksul isiku ruumi vähesusest tingitud kannatusi leevendada. Samuti ei leevendanud seda asjaolu, et kaebaja on mõnel perioodil Tallinna Vanglas viibides ka õppinud. Muude kinnipidamistingimuste osas märkis kohus, et peale kambri põrandapinna olid kaebajale Tallinna Vanglas elementaarsed kinnipidamistingimused tagatud. Halduskohtu hinnangul ei olnud vastustaja seisukohtadest tulenevalt kohtul põhjust eeldada, et vangla poole pöördumine Tallinna Vanglas viibimise ajal oleks saanud kaasa tuua mõne tegelikkuses kaebaja olukorda parandava tagajärje. Halduskohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused seoses vähese isikliku ruumiga väärikuse alandamise tõttu olid käesoleval juhul täidetud ning vastustaja tegevus oli süüline. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 2 eurot iga päeva eest, mil kaebaja viibis kambrites, kus oli põrandapinda ühe isiku kohta alla 3 m², kogusummas 276 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Tallinna Vangla esitas 17.09.2015 Tartu Halduskohtu 18.08.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas osaliselt kaebuse, ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja kohtupraktikat ning on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 8.1. Halduskohus on ebaõigesti arvestanud kambri põrandapinnast maha WC aluse pinna. Selle tulemusena on kohus lähtunud otsuse tegemisel ebaõigetest andmetest. Kehtiva õiguse kohaselt kuulub WC kambrisse ning seega on see kambri osa. Eesti kohtupraktika on selles osas erinev, kuid EIK-i lahendites on WC kambri põrandapinna hulgast seetõttu välja arvatud, et WC ei asunud kambris. WC kambri põrandapinna hulka arvamise korral oli kaebajale tagatud kõigil Tallinna Vanglas viibitud päevadel vähemalt 2,75 m² põrandapinda. Seega ei ole vastustaja siseriikliku õiguse norme rikkunud. 8.2. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse. Halduskohus on arvestanud EIK praktikat valikuliselt ning jätnud arvestamata seisukohad, mis välistavad võimaluse lugeda alla 3 m² põrandapinda isiku kohta automaatselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. EIK lähtub asja lahendamisel asjaolude kogumis hindamisest. Halduskohus ei ole hinnanud asjaolusid kogumis. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused kogumis ei olnud sellised, mis oleksid kaebajale kaebuses märgitud kannatusi põhjustanud. Vastustaja

leiab, et kaebajale oli tagatud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg-ga 6 kui 31.12.2013. a kehtinud redaktsioonis sätestatud minimaalne põrandapind ning ka muud õigused olid tagatud. Seega ei ole kaebajat inimväärikust alandavasse olukorda seatud ning mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendamatu ja õigusvastane. 8.3. Eesti riik ei saa varasemat õiguspraktikat ja esinenud olukordi muuta, mistõttu saab õiguspärane halduspraktika muutuda õigusvastaseks alles rikkumise tuvastamisel. Õiguse üldpõhimõtteid ja inimõiguste dünaamilist arengut arvestades ei saa kohtuotsustes toodud seisukohtadel olla riigi jaoks tagasiulatuvat mõju, vaid mõju saab olla üksnes edasiulatuv. EIK seisukohti on siseriikliku õiguse muutmisel arvesse võetud ning alates 01.01.2014. a tagatakse kinnipidamisasutustes kinnipeetavatele vähemalt 3 m² põrandapinda. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta ja põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud asjaoludega, mida Eesti riik on kinnipeetavate olukorra parandamiseks ette võtnud. 9. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule oma seisukohti vastustaja apellatsioonkaebuse kohta. 10. Tartu Ringkonnakohus tegi 16.11.2015 määruse, milles märkis, et käesolevas asjas võib esineda HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, kuna O. Smirnovi kaebus on halduskohtule esitatud tähtaega ületades. Ringkonnakohus kohustas kaebajat esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt 26.11.2015 ning Tallinna Vanglat esitama ringkonnakohtule kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas omapoolne seisukoht juhul, kui selline taotlus esitatakse. 11. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2015. a määruse kätte 17.11.2015, kuid ei esitanud Tartu Ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.08.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus. 13. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on O. Smirnovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 14. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud O. Smirnovi kahju hüvitamise taotluse 17.01.2014 numbriga nr 5-18/14/1717-1. 06.03.2014 on Tallinna Vangla andnud O. Smirnovile tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. O. Smirnov on Tallinna Vanglale esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse, mis on Tallinna Vanglas registreeritud 19.03.2014. Tallinna Vangla lahendas O. Smirnovi kahju hüvitamise taotluse 07.10.2014. a otsusega. O. Smirnov esitas 26.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles seoses ebapiisava kambri põrandapinnaga Tallinna Vanglas mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 16. O. Smirnov kõrvaldas Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esinenud puudused 19.03.2014 Tallinna Vanglas registreeritud avaldusega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vanglal oli järelikult kohustus lahendada O. Smirnovi kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 19.05.2014. Tallinna Vangla lahendas O. Smirnovi kahju hüvitamise taotluse 07.10.2014, seega tähtaega ületades. 17. RVastS § 18 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). 18. Eeltoodust tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Järelikult tuli O. Smirnovil RVastS § 18 lg 2 kohaselt pöörduda kohtu poole hiljemalt 18.06.2014. O. Smirnov esitas kaebuse halduskohtule 26.10.2014, seega rohkem kui neljakuulise hilinemisega. 19. HKMS § 71 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sellest tulenevalt on kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas 16.11.2015. a määrusega kaebajat esitama kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust hiljemalt 26.11.2015. Kaebaja sai määruse kätte 17.11.2015, kuid ei esitanud ringkonnakohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta. 20. Kuna O. Smirnov on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades. 21. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud

tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 22. HKMS § 104 lg 5 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-de 2 või 4 alusel. Kaebaja oli halduskohtus menetlusabi andmise korras vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud HKMS § 104 lg 10 alusel. Seega puudub asjas vajadus riigilõivu tagastamiseks. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/