3-15-2937/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2937

Haldusasi

Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ kaebus

Ravimiameti 13. novembri 2015. a otsuse nr IN-1-

3/15/236 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. novembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I Türi Apteek OÜ, esindajad v. adv Ants

Nõmper ja adv Maret Kruus

Kaebaja II Folia Apteek OÜ, esindajad v. adv Ants

Nõmper ja adv Maret Kruus

Vastustaja Ravimiamet

Kolmas isik BENU Apteek Eesti OÜ, volitatud esindaja

Katrin Altmets

RESOLUTSIOON

Jätta Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27. novembri 2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ravimiameti 13. novembri 2015. a otsusega nr IN-1-3/15/236 muudeti BENU Apteek Eesti

OÜ üldapteegi tegevusloal nr 414 alates 14. novembrist 2015 järgnevad andmed:

- Apteegi aadress: Tallinna tn 4, Türi linn, Türi vald, Järva maakond;

- Apteegi nimi: Silla Apteek;

- Kõrvaltingimus: mittesteriilsete ravimite valmistamine.

BENU Apteek Eesti OÜ avas Silla Apteegi Türil 14. novembril 2015.

2. Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt

nimetatud Ravimiameti otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse

taotlus, milles sooviti Ravimiameti 13. novembri 2015. a otsuse kehtivuse peatamist esialgse

õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt:

2.1. Senisest kohtupraktikast tuleneb, et olukorras, kus püütakse avada uut apteeki

olemasoleva tegevusloa tegutsemiskoha muutmise teel, tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset

vastavat tegevust võimaldava Ravimiameti otsuse kehtivuse peatamiseks (nt haldusasjad nr 3-

15-839, nr 3-15-1929).

2.2. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab vältida kahju tekkimist kaebajatele ning

võimaldab taastada õigusvastase haldusakti andmisele eelnenud olukorra. Selle meetme

kohaldamata jätmisel peaks üks kaebajatest lõpetama oma majandustegevuse, kuna väheneb

klientide hulk ja sellega seoses ka saadav kasum.

2.3. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks avalikku huvi. Türil tegutseb hetkel kaks

apteeki, kolmanda järele vajadust ei ole, kuna ühe apteegi lisandumine ei parandaks

geograafilist ega ajalist kättesaadavust ega ravimite valikut.

3. Tartu Halduskohtu 27. novembri 2015. a määrusega jäeti rahuldamata Türi Apteek OÜ ja

Folia Apteek OÜ esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada Ravimiameti 13. novembri

2015. a otsuse nr IN-1-3/15/236 kehtivus. Määruse kohaselt:

3.1. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-dest 1 ja 3 kohaldatakse

esialgset õiguskaitset, kui kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja

puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiivkust ja esialgse õiguskaitse

ettenähtavaid tagajärgi.

3.2. Halduskohus leidis, et kaebust ei saa pidada perspektiivituks, samuti esineb kaebajatel

subjektiivne huvi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Teisalt aga ei

põhjendanud ega tõendanud kaebajad seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

saabuks neile pöördumatult kahjuliku tagajärje oht. Tõendatud ei ole, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel vähemalt ühe kaebaja majandustegevus lõppeks.

3.3. Ravimiameti tegevus uue apteegi avamise kohta info edastamata jätmisel ning uue

apteegi avamine päev pärast vaidlusaluse otsuse tegemist viitavad sellele, et kolmanda isiku

eesmärgiks oli vältida esialgse õiguskaitse kohaldamist enne apteegi avamist. Samas ei

mõjuta eelnevalt nimetatu seda, et kolmanda apteegi avamine on avalikes huvides, kuna see

tagab ravimite ja apteegiteenuse parema kättesaadavuse.

3.4. Tartu Ringkonnakohus on 9. juuli 2015. a määruses haldusasjas nr 3-15-1445 leidnud, et

olukorras, kus vaidlustatud Ravimiameti haldusakti alusel on apteek juba avatud, ei ole

esialgse õiguskaitse andmine enam kooskõlas selle eesmärgiga, s.o olukorra tekitamine, kus

põhivaidluse menetlemise ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vaidlustatud haldusaktist või

toimingust tekkivad kahjulikud mõjutused oleksid kogu menetluse ajal tõrjutud. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine tähendaks, et kolmas isik peaks kohtumenetluse ajaks oma

14. novembril 2015 Türil avatud apteegi sulgema. Juba avatud apteegi sulgemine koormaks

avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi oluliselt rohkem, kui kaebaja huvi säilitada

kohtumenetluse ajaks varasem olukord, mil kolmas isik ei saa kaebajaga apteegiteenuse

pakkumisel konkureerida (Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2015. a määrus haldusasjas

nr 3-15-1445, p 9). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebajatele kaasa tuua

mõningase käibe vähenemise, see on aga ettevõtluses ja konkurentsitingimustes ettevõtja

jaoks tavapärane risk, et käive võib ajas muutuda. Kaebajate käibe võimalik vähenemine ei

kaalu üles avalikku huvi konkurentsiga kaasnevale võimalikule hinnalangusele ja ravimite

kättesaadavuse paranemisele ning kolmanda isiku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust

jätkata juba avatud apteegi pidamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tartu

Halduskohtu 27. novembri 2015. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset.

Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Tartu Ringkonnakohus on 30. aprilli 2015. a määruses haldusasjas nr 3-15-839 juba

samadel asjaoludel tuvastanud kaebajatele pöördumatult kahjulike tagajärgede ohu. Selles

määruses leiti, et uue apteegi avamise korral peab üks kaebaja apteekidest tõenäoliselt oma

tegevuse lõpetama ning see kujutaks endast pöördumatut kahju, sest ettevõtte taaskäivitamine

ei pruugi osutuda majanduslikult ega psühholoogiliselt võimalikuks.

4.2. Tartu Halduskohtu järeldus, et Türi apteegid teenindavad piisavalt suurel arvul elanikke

võrreldes teiste analoogsete asustusüksuste apteekidega, põhineb kolmanda isiku esitatud

eksitavatel andmetel. Türi valla elanikud külastavad tihti ka Türi vallast väljaspool asuvaid

apteeke, seega on Türi valla elanikke, keda on 9495, teenindamas 21 apteeki, mistõttu

teenindab iga apteek ainult 452 elanikku, mitte aga 3100 elanikku. Lisaks avati 2. detsembril

2015 Paides uus apteek ning see muudab Türi apteekide konkurentsiolukorra veelgi

nõrgemaks, kui see oli analoogsete asjaoludega haldusasja nr 3-15-839 menetlemise ajal

2015. a kevadel. Kuna kolmanda isiku uus apteek asub kaubanduskeskuses, on tõenäoline, et

inimesed hakkavad külastama just seda, mitte proviisorapteeke. Kaebaja I 2014. a

aruandeaasta kasum oli üksnes 1705 eurot. Ka jaotamata kasum summas 49 512 eurot ei ole

selline, mis võimaldaks kohtumenetluse vältel apteegi sulgemist vältida. See summa on

kogutud pika aja jooksul ning sellega soovitakse oma senise asukoha ruume kaasajastada.

Kaebaja II jaotamata kasum on tekkinud sellest, et ta peab kahte apteeki – ühte Türil ja teist

Vändras. Ka see jaotamata kasum on tekkinud pika aja jooksul. Kuna Türile lisandus kolmas

apteek, on kasumi langus umbes 1/3. Kaebajatel puudub võimalus oma tegutsemist

efektiivsemaks muuta.

4.3. Kaebajad on seisukohal, et BENU Apteegi avamine ei muuda ravimeid ja apteegiteenust

paremini kättesaadavaks. Uue apteegi lahtiolekuajad on lühemad kui senistel apteekidel.

Lisaks paiknevad kõik apteegid üksteise vahetus läheduses. Ka ravimivalik ei sõltu apteekide

arvust, kuna apteegiteenuse osutajatel on kohustus tagada kõikide müügiloaga ravimite

kättesaadavus apteegis. Uue apteegi tõttu võib ravimite kättesaadavus hoopiski halveneda,

kuna senised apteegid peavad tegevuskulusid vähendama, mistõttu on neil võimalik sisse osta

senisest väiksemas mahus ravimeid. Uue apteegi avamine ei too kaasa ka hinnalangust.

Võimalik on, et BENU langetab hindu tegutsemise algfaasis, et konkurendid turult välja

tõrjuda ning seejärel jälle tõstab hindu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu tuleb

ilmselt ühel kaebajatest oma tegevus lõpetada, mis tähendab, et Türile jääb ikkagi kaks

apteeki. Kohtumenetluse lõppedes võib juhtude, et tegevuse peab lõpetama ka BENU Apteek,

kuna see avati ebaseaduslikult. Selle tagajärjel jääb Türile ainult üks tegutsev apteek.

4.4. BENU Apteek avati Türil 14. novembril 2015 enne seda, kui Ravimiamet sellest

1. detsembril 2015 oma kodulehel teavitas. Seega ei saanud kaebajad uue apteegi avamist

puudutavat otsust enne apteegi avamist vaidlustada. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata

jätta põhjusel, et uus apteek on avatud. Kolmas isik pidi võtma riski, et asjas esialgset

õiguskaitset kohaldades võidakse tema apteek sulgeda. Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2015. a

määrus nr 3-15-1445 kirjeldab olukorda, kus isikutel olnuks võimalus esitada esialgse

õiguskaitse taotlus ka enne uue apteegi avamist, aga nad ei teinud seda. Käesoleval juhul

kaebajatel seda võimalust ei olnud.

4.5. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tooks kolmandale isikule kaasa märkimisväärset

kahju. Ravimid, mis uues apteegis hetkel müügis on, on BENU Apteegil võimalik maha müüa

oma teistes apteekides. Samuti saab ta kasutada Türi apteegi sisustust oma teistes apteekides.

Üüri tasumise kohustusega pidi kolmas isik apteeki avades nii või teisiti arvestama. Ka

apteegis töötavad proviisorid leiaksid endale uue töökoha, kuna proviisorite nõudlus

tööjõuturul on väga suur.

4.6. Esialgse õiguskaitse taotlemine on kooskõlas selle eesmärgiga. Esialgse õiguskaitse

vajadus ei kao ära vaatamata sellele, et uus apteek on juba paar nädalat tegutsenud. Hetkel ei

ole tõesti võimalik saavutada olukorda, kus apteeki ei oleks kunagi avatud, kuid on võimalik

lõpetada kaebajate õiguste riive, mis abinõu kohaldamata jätmisel kestaks kuni

kohtumenetluse lõpuni.

5. Ravimiameti vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse põhjendused:

5.1. Seadusest ei tulene piiranguid apteekide ümberpaiknemisele või täiendavate

haruapteekide avamisele vähese nõudlusega piirkonnas. Ühtlasi ei tulene õigusaktidest

kaebajatele õigust säilitada majanduslikke eeliseid ja piirata konkurentsi apteekide vahel Türi

linnas.

5.2. Esialgse õiguskaitse rakendamisel tuleb arvestada ka kolmandale isikule sellega

kaasnevaid tagajärgi. BENU Apteek Eesti OÜ Silla apteek on juba avatud ja osutab

apteegiteenust alates 14. novembrist 2015. Esialgse õiguskaitse andmine ei ole kooskõlas selle

andmise eesmärgiga, milleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtumenetluse

ajal isiku õiguste riive ärahoidmine, s. o olukorra tekitamine, kus põhivaidluse menetlemise

ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vaidlustatud haldusaktist või toimingust tekkivad

kahjulikud mõjutused oleksid kogu menetluse ajal tõrjutud (Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli

2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1445).

6. BENU Apteek Eesti OÜ vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse

rahuldamiseks ei ole alust järgnevatel põhjendustel:

6.1. Haldusasjas nr 3-15-839 ei olnud kohus teadlik asjaolust, et kaebaja I eelmiste perioodide

jaotamata kasumi suuruseks on 49 512 eurot ja kaebaja II eelmiste perioodide jaotamata

kasum on lausa 306 495 eurot. Mõlemad kaebajad on tegutsenud kasumlikult ka viimastel

aastatel. Kaebaja I väide vajadusest vahetada välja apteegi aknad ja ventilatsioonisüsteem,

kuna vastasel juhul ei vasta apteek üldapteegi tegevusloa nõuetele, on otsitud. Ravimiameti

tegevuslubade registri kohaselt on kaebajal I olemas kehtiv tegevusluba, seega vastavad

apteegi ruumid ja tehnilised vahendid nõutud tingimustele. Väide on ebausutav ka seetõttu, et

2014. a majandusaasta aruandes on märgitud, et suuremaid investeeringuid ei ole ette näha.

Isegi kui leida, et investeering on vajalik, ei selgu kaebaja väidetest vajaliku investeeringu

suurus ega see, millise osa see jaotamata kasumist hõlmaks.

6.2. Ka väited müügikäibe vähenemisest 1/3 võrra on spekulatiivsed. Kaebajal I on võimalik

kulusid kokku hoida ning efektiivsemalt end majandada. Lisaks on kaebaja I osanikul Terve

Pere Apteek OÜ-l võimalik teha vajadusel täiendavaid investeeringuid. Kaebaja II apteek

asub soodsas asukohas, nimelt tervisekeskuses, kus tegutseb viis perearsti. Üldiselt on taoliste

apteekide külastatavus ning käive suured. Kaebajad on väitnud, et jaotamata kasumiga ei ole

neil võimalik katta kohtumenetluse vältel tekkinud kahjusid ja kulusid, seega soovitatakse

säilitada senini kogunenud kasumit. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla

kasumi säilitamine ning enda turupositsiooni kaitsmine.

6.3. Kaebajad on väitnud, et Türi valla elanikke teenindab 21 apteeki. Konkurentsiamet on

varasemalt kasutanud ravimite jaemüügi kaubaturu geograafilise ulatuse piiritlemisel

parameetrina tegevus- või haardepiirkonda, mis hõlmab apteegi ümber oleva territooriumi,

millel asuvate ostjatel on sõiduvahendi abil võimalik jõuda apteeki poole tunniga (vt

Konkurentsiameti 2. augusti 2012. a otsus nr 5.1-5/12-024). Seega tuleb Türi apteekide

potentsiaalse külastajate arvu määramisel arvesse võtta apteeke, mis asuvad Türi linnas ning

linnast 30-minutilise autosõidu kaugusel. Türi apteekidega võrreldavaid apteeke selles

piirkonnas on seitse. Kui võtta arvesse kõik apteegid, mis nimetatud piirkonda jäävad, on neid

12. Seega teenindavad Türi valla ja ümbruskonna apteegid keskmiselt 802 elanikku (Türi

vallas oli 1. jaanuari 2015. a seisuga 9626 elanikku). Näiteks Rapla valla ja selle

ümbruskonna apteegid teenindavad keskmiselt 669 elanikku ning Vändra ümbruskonna

apteegid 556 elanikku, mis on vähem kui Türi apteegid. Tegemist on jätkusuutlike

apteekidega. Seda, kuidas kolme Türi apteegi vahel kliendibaas jaguneb, on võimatu ette

näha.

6.4. Avalikes huvides on tagada ravimite suurem kättesaadavus. Samuti on avalikes huvides

konkurentsist tulenev soodne hinnatase. Kolmanda isiku apteegile on lihtsam juurde pääseda

neil, kel on mingi liikumispuue, kuna apteek paikneb kaubanduskeskuses, kuhu viib ka

kaldtee. Kolmanda isiku apteek on plaanis avada ka pühapäeviti, mistõttu paraneb ka ravimite

ajaline kättesaadavus. Mitmed ravimid kolmanda isiku apteegis on soodsamad kui kaebajate

apteekides.

6.5. Kolmanda isiku apteegi avamist ei ole varjatud. Selles ei ole midagi ebaharilikku, kui

apteek avatakse päev pärast tegevusloa saamist. Vastav informatsioon apteegi avamise kohta

oli avalikult kättesaadav vähemalt 14. novembril 2015.

6.6. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks proportsionaalne. Haldusasjades nr 3-15-839 ja

nr 3-15-1929, millele kaebajad on viidanud kui analoogsetele vaidlustele, ei kaalunud

halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevaid tagajärgi kolmandale isikule,

seega ei ole need lahendid antud juhul asjakohased. Kolmas isik on sõlminud tähtajalise

üürilepingu, võtnud tööle kaks proviisorit, remontinud ja sisustanud apteegi ruumid ning

apteegis on müügil ligi 40 000 euro väärtuses ravimeid ja muid apteegikaupu. Üürilepingu

ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks kolmandale isikule vähemalt üle 100 000 euro suurune

kahju. Lisaks tooks apteegi sulgemine kaasa kahju saamata jäänud tulu näol. Türi apteegi

müügikäibeks on planeeritud 37 000 kuni 50 000 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Otsustamaks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle, on HKMS § 249 lg 1 järgi oluline välja

selgitada, kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ja kas

vaidlustatud haldusakti mõju avaldumine kohtumenetluse ajal põhjustab kaebajale selliseid

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, milliseid kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks.

Seega peab kaebaja vajama esialgset õiguskaitset selleks, et oma õigusi kindlustada või

kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Lisaks on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline

seegi, et kohaldatav abinõu oleks proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes (K. Pikamäe

HKMS § 249 komm B.5.b), lk 689 – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2013).

8. Kaebajad on taotlenud Ravimiameti antud haldusakti kehtivuse peatamist, millega anti

kolmandale isikule, BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevusluba Türi linnas. Nimetatud

apteegiketile kuuluv apteek avati 14. novembril 2015. Seega on praegusel hetkel tegemist

olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine tuleb otsustada tingimustes, kus kolmas isik

on asunud realiseerima talle haldusaktist tulenevaid õigusi. Taolist olukorda tuleb kindlasti

eristada sellest, kui apteeki ei ole veel avatud, st ei toimu veel apteegiteenuse osutamist, kuigi

ettevalmistusi selle alustamiseks on tehtud ning seoses sellega ka kulutusi kantud.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse hindamisel on esmane analüüsida esialgse õiguskaitse

vajadust, selle vajaduse jaatamise järgselt saab asuda alles taotluse põhjendatust hindama.

10. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajaduse

esinemist eitada. Seda vajadust ei saa tuletada ka eelnevatest kohtuasjadest (vt Tartu

Ringkonnakohtu 30. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-839), kus on leitud, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud. Kuigi nendes kohtuvaidlustes on kokkulangevusi,

on menetlusosalised esitanud ka seisukohti, millele varasemates vaidlustes ei ole hinnangut

antud, seega võivad uued faktilised asjaolud ja muutused faktides tähendada seda, et kohtu

seisukohad ja lõppjäreldused sarnastes kaasustes on lahknevad.

11. Nagu eelnevalt märgitud, on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk see, et kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega ei osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse taotlusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et kohtumenetluse jooksul ei pakuks äsja

avatud apteek neile konkurentsi, st soovitakse tegutseda tingimustes, mis valitsesid enne uue

apteegi avamist. Väidetavalt tähendab uue apteegi avamine vähemalt ühele kaebajatest seda,

et majandustegevus tuleb lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et uue apteegi avamine võib tõesti

kaasa tuua mõningase muutuse senistes majandusnäitajates ning kahtlemata tähendab

kolmanda isiku tegevuse alustamine konkrurentsi tihenemist apteegiteenuse osutamisel Türi

linnas, samas ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist ebamõistlike piirangutega, mida

kohtumenetluse vältel kaebajatel taluda tuleb.

12. Kaebajad ei saa välistada, et turule tuleb uus isik, kes pakub kaebajatega sama teenust.

Ravimiseaduse regulatsioonist ei tulene, palju apteeke võib ühes vallas või linnas

apteegiteenust osutada, ainuke erand puudutab haruapteekide asutamist, kus on kindlaks

määratud, milline peab olema ühe linna või valla elanike arv, kus haruapteek asub

(ravimiseaduse § 30 lg 91). Ühtlasi ei tulene õigusaktides ka seda, millisesse suurusjärku

peaks jääma apteekide kliendibaas. Vaba turumajanduse tingimustes on aktsepteeritav, et

klientidel on võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel. Eelnevast tulenevalt ei saa

välistada sedagi, et uue teenusepakkuja tegevuse tõttu võib juba turulolijate kasumis täheldada

mõningast langust.

13. Määruskaebuse põhjendustest ei nähtu seda, et uue apteegi avamine takistaks kaebajatel

oma senist tegevust jätkata, kuna mõlemal kaebajal on olemas kehtivad tegevusload ning et

uue olukorra tõttu kaasneks paratamatult ühe kaebaja tegevuse lõppemine. On täiesti

arusaadav, et kui turule saabub uus konkurent, tuleb oma senises tegevuses teha mingeid

ümberkorraldusi. See puudutab ka juba tehtud plaanide ümbervaatamist, nt apteegiruumide

remonti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajatel olemas võimalusi, kuidas tagada oma

jätkuv tegevus. Praegusest esialgse õiguskaitse taotlusest jääbki eelkõige mulje, et eelkõige

püütakse vältida konkureerimist uue tulijaga ning kindlustada enda senist positsiooni.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise

lõpptulemust mõjutada seegi, kuidas uue apteegi avamisel on toimitud. Seega ei esine antud

juhul kaebajale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida ei saaks hilisema kohtuotsusega

kõrvaldada.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. novembri 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene