2-15-12405/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-12405

Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2015 Tallinnas

Kohtukoosseis Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

Hagi hind

HÜ Retke 19 hagi VZ vastu kahju hüvitamiseks

281,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.10.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hooneühistu Retke 19 apellatsioonkaebus

Hageja HÜ Retke 19 (registrikood 80032758), lepinguline esindaja Irina Reva

Kostja VZ (IK XXXXXXXXXXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Keelduda Hooneühistu Retke 19 Harju Maakohtu 29.10.2015 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr. 2-15-12405 ja tagastada kaebus apellandile.

Toimetada kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hooneühistu Retke 19 esitas 21.08.2015 hagi Harju Maakohtusse VZ (Ž) vastu kahju 281,50 euro hüvitamiseks.

Hagi põhjenduste kohaselt asuvad Tallinnas, Retke tee 19 garaažid. Kostja on hageja liige. 04.04.2015 kella 12:15 paiku kahjustas kostja hagejale kuuluvat elektrikilpi, millega tekitas hagejale kahju 281,50 eurot. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud väärteomenetluse toimikus kogutud tõenditega

Kostja hagi ei tunnistanud. 04.04.2015 avastas kostja, et temale kuuluvas garaažiboksis puudub elekter. Kostja läks koos hageja juhatuse liikmega MP ja teiste hageja liikmetega elektrikilpi vaatama ning märkas, et tema elektrikaablid ei ole ühendatud tema garaažiboksi elektriautomaati. MP ühendas lahtioleva kaabli, misjärel oli garaažiboks taas varustatud elektrienergiaga. Kostja kutsus politsei, kes kohale ilmudes vaatas elektrikilbi üle ega avastanud riket ega kahjustusi. Kostja poolt ühendatud kaabel ei tekitanud kahju kilbile ega selle sisustusele. Hageja üldkoosoleku pädevuses on otsustada, kas esitada hagi ühistu liikme vastu.

Maakohtu otsus

Harju Maakohus jättis 29.10.2015 otsusega hagi rahuldamata. Hageja põhikirja p 6.13.4 kohaselt üldkoosoleku pädevuses on juhatuse liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine, samuti ka juhatuse liikmega tehingu teostamise otsustamine ja tehingu tingimuste otsustamine, samuti ka selle nõude järgi ühistu esindaja määramine. Seega on üldkoosoleku pädevuses otsustada, kas esitada ühistu liikme vastu varaline nõue ning määrata hagejale esindaja. Hageja on kohtule esitanud 10.06.2015 hageja juhatuse koosoleku protokolli, kus juhatuse liikmed on otsustanud esitada hagi kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub põhikirja p-s 6.13.4 sätestatud üldkoosoleku otsus. Hageja juhatuse pädevuses ei ole ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine ega esindaja määramine.

Apellatsioonkaebus

27.11.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Hooneühistu Retke 19 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-12405.

3 Apellant leiab, maakohus ei põhjendanud, miks kohus jättis poolte poolt esitatud tõendid analüüsimata. Hagi jäeti rahuldamata seetõttu, et Hooneühistu Retke 19 nimel hagi esitanud isikul puudub esindusõigus. Kohtul oli nimetatud põhjendusel õigus jätta hagi läbi vaatamata, mitte jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisega on tekkinud olukord, kus hageja tulevikus kaotab oma õiguse uuesti pöörduda kohtu poole sama nõudega juhul, kui üldkoosolek otsustab esitada kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks ja määrab hagejale esindaja.

Määruse põhjendused

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse nõude 281,50 euro saamiseks. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Tulenevalt hageja põhikirjast, mille kohaselt hagi esitamiseks hooneühistu liikme vastu peab olema üldkoosoleku otsus, ei saanud maakohus hagi rahuldada. Küsimus ei ole seega esindusõiguses, vaid õiguses nõuda varalise kahju hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom