3-15-2521/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2521 Haldusasi VV kaebus Tallinna Vangla 14.08.2015 käskkirja nr 5- 2/1065 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – VV Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-2521 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla karistas 14.08.2015 käskkirjaga nr 5-2/1065 kinnipeetav VV Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud “Tallinna Vangla kodukord” p 4.3 rikkumise eest distsiplinaarkorras 2 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 4-kuulise katseajaga. Käskkirja põhjenduste kohaselt nägi valvur RL 04.08.2015 kl 11.25 kutsekooli minevaid kinnipeetavaid läbiotsimiseks T2 hoone ruumi 39 saates, kuidas kaebaja võttis ruumi 39 sisenedes pükstest välja musta kilesse mässitud pakikese ja viskas selle maha. Kodukorra p

4.3 järgi on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mis tahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine. Esemete mahaviskamine on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine, seetõttu on tegemist raske distsiplinaarsüüteoga ja selle eest tuleb määrata karistuseks kartserisse paigutamine. Kaebajal ei ole varem samaliigilisi distsiplinaarrikkumisi olnud, mistõttu tuleb karistuse pikkuseks määrata 2 ööpäeva. Et kaebajat heidutada ja mõjutada teda ka edaspidi vanglas kehtivat korda järgima, tuleb kartserikaristus jätta tingimisi kohaldamata

3-15-2521 2(4) ja rakendada katseaega. 4-kuuline katseaeg on piisavalt pikk aeg näitamaks, kas kinnipeetav muudab oma käitumist ja hoidub edaspidi distsiplinaarrikkumistest.

2. VV esitas 16.08.2015 Tallinna Vanglale võõrkeelse vaide vangla 14.08.2015 käskkirja peale.

3. Tallinna Vangla andis 03.09.2015 kirjaga 5-15/15/23411-1 VV-le tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. VV-l tuli vaie tõlkida või anda nõusolek tõlke eest tasumiseks. VV taotles 03.09.2015 taotlusega küll vaide tõlkimist, kuid keeldus tõlke eest tasumast, kuigi tal olid rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks olemas.

4. Tallinna Vangla tagastas 15.09.2015 kirjaga nr 5-15/15/23411-5 VV vaide läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi.

5. VV esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla käskkirja tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja otsiti 04.08.2015 inimõigusi rikkudes ja alandaval moel läbi, kuid tema juurest ei leitud midagi keelatut. Mõne päeva pärast tutvustati talle riigikeelset dokumenti ja teatati distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja nõudis venekeelset süüdistust, sest ei mõista eesti keelt. Tema nõuet eirati. Kuna kaebaja eesti keelt ei valda, siis ta ei saa oma õigusi kaitsta ega käskkirju vaidlustada. Sellega teda diskrimineeritakse.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 16.10.2015 määrusega VV kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-te 5 ja 8 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale või kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule vaid juhul, kui ta on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise nõude vanglale või Justiitsministeeriumile ning need on vaide või kahju hüvitamise nõude tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kaebusele lisatud dokumentide pinnalt järeldab kohus, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 14.08.2015 käskkirja tühistamist. Kaebaja on küll esitanud selle käskkirja peale vanglale 16.08.2015 vaide, kuid vangla tagastas vaide 15.09.2015 kirjaga põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi, st ei esitanud eesti keelde tõlgitud vaiet. Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 6 ja 52 järgi on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Seda kinnitab ka haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1. Keeleseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigija kohaliku omavalitsuse asutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi tõlget. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 491 lg 1 järgi saadetakse võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Kui kinnipeetaval puuduvad tõlkekulude kandmiseks rahalised vahendid, kannab tõlkekulu vangla (VSKE § 491 lg 4). Kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel olemas tõlketeenuse eest tasumiseks vajalikud vahendid, jäävad tõlkekulud kinnipeetava kanda (VSKE § 491 lg 2). Kui kinnipeetav keeldub rahaliste vahendite olemasolule vaatamata tõlkekulude eest tasumast, siis on menetlejal õigus võõrkeelne dokument tagastada (VSKE § 491 lg 3). Vangla 03.09.2015 ja 15.09.2015 kirjadest ning kaebaja 03.09.2015 taotlusest nähtub, et kaebajal olid tõlkekulude kandmiseks rahalised vahendid olemas (64,89 eurot), kuid kaebaja

3-15-2521 3(4) keeldus tõlkekulusid kandmast. Vangla selgitas kaebajale tõlkekulude kandmise vajadust ja sellest keeldumise tagajärgi, kuid kaebaja ei kõrvaldanud vangla antud tähtajaks vaide puudusi ega esitanud vanglale eesti keelde tõlgitud vaiet. Seetõttu oli vanglal õigus puudustega vaie läbi vaatamata jätta ja see kaebajale tagastada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi ja need takistasid vaide läbivaatamist, siis ei saa lugeda kaebajat vaidemenetlust nõuetekohaselt läbinuks ja kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 81, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1).

7. VV esitas halduskohtu määruse peale 10.11.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.12.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. VV palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 16.10.2015 määrus tühistada. Halduskohtu määrus ei ole objektiivne. Vangla ja kohus tõlgendavad seadust oma äranägemise järgi. Kaebaja ei tööta vanglas ja tal puudub sissetulek. Seega puudub ka võimalus tõlke eest tasuda. Kaebaja arvele laekuval rahal on oma sihtotstarve või siis kulub see isiklikuks otstarbeks. Vangla ei saa otsustada seda, kas kaebajal on raha tõlke eest tasumiseks või mitte. Lisaks ei ole kaebajale tutvustatud Tallinna Vangla reegleid, mida muudeti 01.04.2015.

9. Tallinna Vangla määruskaebusele seisukohta esitada ei soovinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu 16.10.2015 määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

11. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

12. Toimiku materjalidest (Tallinna Vangla 03.09.2015 kiri nr 5-15/15/23411-2 ja 15.09.2015 kiri nr 5-15/15/23411-5 ning VV 03.09.2015 taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks saatmiseks) nähtub, et kaebaja isikuarvel oli taotluse esitamise hetkel piisavalt rahalisi vahendeid tõlkekulude kandmiseks (64,89 eurot), kuid VV ei olnud nõus tõlkekulusid kandma. Vaatamata vangla selgitusele tõlkekulude kandmise vajadusest ja sellest keeldumise tagajärgedest ei kõrvaldanud kaebaja vangla antud tähtajaks vaide puudusi ega esitanud vanglale eesti keelde tõlgitud vaiet. Kaebaja väide, et tema vanglasisesel isikuarvel oleval rahal on oma sihtotstarve või kulub see isiklikuks otstarbeks, on asjakohatu. VSKE § 491 lg-st

2 tulenevalt jäävad kinnipeetaval vanglasisesel isikuarvel tõlketeenuse eest tasumiseks vajalike vahendite olemasolul tõlkekulud kinnipeetava kanda. Nii on kinnipeetaval õigus ise otsustada oma prioriteetide üle raha kasutamisel – kas tasuda sellega tõlketeenuse eest või osta selle eest näiteks midagi kauplusest. Arusaamatud on määruskaebuse esitaja väited seonduvalt Tallinna Vangla reeglistiku muutumisega 01.04.2015. VSKE § 491, millele vangla

3-15-2521 4(4) on tuginenud VV võõrkeelse pöördumise tagastamisel, jõustus 01.09.2010 ning seda pole rohkem muudetud. Vangla tagastas VV vaide õiguspäraselt.

13. VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (mh jätab kõrvaldamata vaides esinevad puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. See on otsesõnu sätestatud ka VangS § 11 lg-s 81. Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe