3-14-417/69 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-417

Haldusasi

Metsamaahalduse AS-i kaebus Tamsalu valla

kohustamiseks vaadata Võhmuta III geoloogilise

uuringu loa kohta arvamuse andmise küsimus kahe kuu

jooksul uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tamsalu valla ja Metsamaahalduse AS-i

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

25.11.2015

Menetlusosalised

Kaebaja (apellant) Metsamaahalduse AS

Esindaja v. adv. Indrek Lillo

Vastustaja (apellant) Tamsalu vald

Esindaja Siim Vahtrus

Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru maavanem

Esindaja Helin Leichter ja Jaan Kangur

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium

Esindajad Anna-Liisa Kuslap ja Elin Liik

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

2. Mõista Tamsalu vallalt kaebaja kasuks välja 955,20 eurot apellatsioonimenetluse

kulu. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulu poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

22.05.2013 esitas kaebaja Keskkonnaministeeriumile geoloogilise uuringu loa taotluse

(tl I-6-6p, seletuskiri tl I7-9) tehnoloogilise lubjakivi uurimiseks üleriigilise tähtsusega

Võhmuta lubjakivimaardla Võhmuta III uuringuruumis. Uuringuruum paikneb Tamsalu vallas

Vajangu külas taotlejale kuuluval kinnisasjal. Taotluse kohaselt on kavandatava uuringu

eesmärgiks selgitada välja tehnoloogilise toormena kasutatava lubjakivi levik, kvaliteet ja

kaevetingimused detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust tarbevaru

kategoorias, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Loa kehtivusajaks taotletakse 5

aastat ning uuringu teostajaks on OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Taotluse kohaselt teostatakse

uuring puuraukude rajamisega sammaspuurimise meetodil.

2. Keskkonnaministeerium jättis 19.07.2013. a kirjaga (tl I-11-11p) Võhmuta III

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise käigus keskkonnamõju

hindamise algatamata. Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole see vajalik, kuna

puuraukude rajamisel taotluses kirjeldatud meetodit kasutades ning eeldusel, et tööde

teostamisel järgitakse üldtunnustatud keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid, ei kaasne

kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

3.

29.07.2013 koostas Keskkonnaministeerium geoloogilise uuringu loa andmise käskkirja

eelnõu (tl I-13-14p) ning geoloogilise loa KMIN-098 eelnõu (tl I-15-15p).

Keskkonnaministeerium edastas nimetatud dokumendid koos Võhmuta III geoloogilise

uuringu taotlusega 30.07.2013. a kirjaga (tl I16) Tamsalu Vallavalitsusele tutvumiseks ning

palus esitada kahe kuu jooksul arvamuse Võhmuta III geoloogilise uuringu loa taotluse ja

taotluse asjus tehtud otsuse eelnõu kohta.

4. Tamsalu Vallavolikogu ei nõustunud 18.09.2013. a otsusega nr 32 (tl I-17-17p)

Keskkonnaministeeriumi poolt geoloogilise uuringu loa andmisega kaebajale tehnoloogilise

lubjakivi tarbevaru uuringuks Võhmuta III uuringuruumis. Kaebaja vaidlustas 18.09.2013. a

otsuse nr 32 halduskohtus. Tartu Halduskohus tunnistas 30.01.2014. a otsusega haldusasjas

nr 313-2300 (tl I-18-20) Tamsalu Vallavolikogu 18.09.2013. a otsuse nr 32 õigusvastaseks

ning kohustas Tamsalu valda Võhmuta III geoloogilise uuringu loa kohta arvamuse andmise

küsimuse uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsuse kohaselt ei olnud Tamsalu Vallavolikogu

18.09.2013. a otsusega nr 32 uuringuloa andmisega mittenõustumist piisavalt põhjendanud.

Otsus jõustus 03.03.2014.

5.

11.03.2014 toimunud Tamsalu Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul

(protokoll tl I-64-64p) oli päevakorras Võhmuta III uuringualal geoloogilise uuringu loa

andmise otsusele arvamuse andmine ning koosolekul osalesid ka kaebaja esindajad, kes

andsid selgitusi geoloogilise uuringu läbiviimise vajadusest. Muuhulgas märkisid kaebaja

esindajad, et kaebaja saaks nõustuda geoloogilise uuringu läbiviimisel väiksema puuraukude

arvuga.

6. Tamsalu Vallavolikogu tegi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta 23.04.2014 uue otsuse

nr 19 (tl I-21-22p), milles ei nõustunud Keskkonnaministeeriumi poolt geoloogilise uuringu

loa taotluse kohta tehtud otsuse eelnõuga kaebajale geoloogilise uuringu loa andmiseks ega

geoloogilise uuringu loa andmisega tehnoloogilise lubjakivi tarbevaru uuringuks Võhmuta III

uuringuruumis. Otsuse kohaselt ei oleks kaevandamistegevus taotletaval alal kooskõlas valla

üldiste arengueesmärkidega. Kaevandamise korral ei oleks ala enam kasutatav põllumaana,

mis ta üldplaneeringu kohaselt on, ning kaevandamine muudaks pöördumatult maastiku ilmet.

Seega oleks kaevandamine vastuolus üldplaneeringus sätestatud tingimuste ning

eesmärkidega. Geoloogilise uuringu ala piirneb Tamsalu valla üldplaneeringus määratletud

rohevõrgustiku alaga ning kaevandamisel tekitatav 60 dB suurune müra ületab rohealal

lubatud mürataseme. Kuna uuringuruum asub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal, kus esineb rohkesti karstilehtreid ja tektoonilisi rikkeid, ning

uuringuruumi jääb ka kaitsmata põhjaveega ala, esineb oht, et nii uuring kui hilisem

kaevandamine kahjustab pöördumatult põhjavee kvaliteeti ja taset. Samuti kaasneksid nii

uuringute läbiviimise kui kaevandamisega vahetud negatiivsed mõjud nii piirkonna

elurikkusele kui lähiümbruse kinnistutele ja nende omanikele (müra, tolm, liikluskoormuse

kasv, võimaliku veetaseme ja -kvaliteedi muutus ning kaevandusala maastiku pöördumatu

muutus). Kohaliku kogukonna huvi olemasoleva olukorra säilitamisest väljendab ka

206 allkirjaga pöördumine, milles avaldatakse vastuseisu Võhmuta lubjakivikarjääri

laiendamisele (tl I-72-76p). Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et ühe isiku majanduslikud huvid

ei anna põhjust kahjustada teiste isikute erahuve ja olulisi avalikke huve. Geoloogilise

uuringu loale nõusoleku andmine olukorras, kus kohalik omavalitsus ei pea hilisemat

kaevandamist võimalikuks, oleks vastuolus tõhusa, ausa ja ökonoomse haldusmenetluse

põhimõttega.

7.

26.05.2014 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (tl I-1-4p) Tamsalu Vallavolikogu

23.04.2014. a otsuse nr 19 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tamsalu valla kohustamiseks

vaadata Võhmuta III geoloogilise uuringu loa kohta arvamuse andmise küsimus kahe kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest uuesti läbi.

1) Kuna geoloogilise uuringu käigus teostatakse töid, mis ei ole veel maavara kaevandamine,

on vastustaja vääralt lähtunud kaevandamistegevusest. Vastustaja ei ole kogunud selliseid

tõendeid ega uurinud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et üksnes uuringu

käigus võiks keskkonnale saabuda kahju. Vastustaja ei saa uuringuloaga nõustumisest

keeldumist põhjendada eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse põhimõttele tuginedes,

sest vastustaja ei vii läbi ega vastuta loataotluse menetluse lõpptulemuse otstarbekuse ja

haldusmenetluse läbiviimise tõhususe eest. Üksnes vastuolu kehtivate planeeringutega ei saa

olla põhjuseks kaevandamise loast keeldumiseks, kuna planeeringute muutmine ei ole

välistatud. Vaidlustatud otsuses ei ole võrreldes eelmise otsusega viidatud ühelegi täiendavale

tõendile, mis näitaks, et vald oleks vaidlusaluses küsimuses täiendavaid tõendeid kogunud.

2) Vaidluse all on geoloogilise uuringu lubatavus Võhmuta III uuringuruumis, mis ei ole

võrreldav uuringualast lõuna-edela suunas asuva juba tegutseva Võhmuta lubjakivikarjääriga.

Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamine ei ole seotud kaebajaga või uuringuloa menetlusega ja

sellest lähtuvad vastustaja põhjendused on asjakohatud. Kohalikud elanikud on avaldanud

vastumeelsust Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamise, mitte geoloogiliste uuringute

teostamise osas. Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks ei rikuks vallaelanike õigusi,

kuna käesolev menetlusetapp ei too iseenesest kaasa uue karjääri avamist.

8. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-59-62) jätta see rahuldamata.

1) Kohtupraktikas on kinnitatud, et just geoloogilise uuringu loa menetlus on kohalike

omavalitsuste jaoks etapp, kus olemasoleva teabe piires tuleb otsustada kaevandamise

põhimõttelise võimalikkuse üle. Selline õigus ja kohustus tuleneb haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse aususe, tõhususe ja ökonoomsuse põhimõttest.

Kuivõrd maapõueseaduses (MaaPS) ei ole sätestatud, millistest kaalutlustest omavalitsus peab

lähtuma, on vastustaja veendunud, et oli õigustatud lähtuma ka valla arengukavast ning eri

tasandite planeeringutest. Kavandataval kaevandamistegevusel ning geoloogilistel uuringutel

on sisulised vastuolud nii valla arengukava, üldplaneeringu kui ka Lääne-Virumaa

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. Vastustaja on kavandatava tegevuse ja arengukava ja planeeringute

vastuolude tuvastamisel lähtunud geoloogilise uuringuga ning kaevandamisega paratamatult

kaasnevatest mõjudest nagu põllumaade hävimine, maastiku muutus, müra, suurenev

inimtegevus jms. Samuti on keskkonnaasjades kohane lähtuda ettevaatusprintsiibist, st

arvestada mitte ainult tõsikindlalt tõendatud mõjudega, vaid ka võimalike riskidega.

Vastustajale on esitatud 206 allkirjaga pöördumine, milles allakirjutanud avaldavad vastuseisu

Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamisele ning toetavad Vallavolikogu otsust mitte anda

nõusolekut kaebaja taotletud geoloogilise uuringu loale. Halduskohtu poolt haldusasjas

nr 3132300 vastustajale antud lühike ajavahemik ei oleks võimaldanud valmistada ette ega

läbi viia põhjalikumat mõjude hindamist.

2) Vaidlustatud otsus on proportsionaalne. Meede on kohane, kuna see aitab kaasa legitiimse

eesmärgi – kohalike elanike huvide ja looduskeskkonna kaitse – saavutamisele. Meede on

vajalik, kuna vastustaja seisukohast puuduvad sama tõhusad, ent kaebaja seisukohast vähem

kahjulikud alternatiivid. Samuti on meede mõõdukas, kuna kaebajal on jätkuvalt õigus

kasutada oma kinnistut nt põllumajanduslikuks tootmiseks.

9. Lääne-Viru maavanem leiab kaebusele esitatud seisukohas (tl I-78), et vaidlustatud

otsus on piisavalt motiveeritud.

10. Keskkonnaministeerium toetab kaebusele esitatud seisukohas (tl I-84-86) kaebajat.

1) Vaidlustatud otsuse andmisel ei ole piisavalt kaalutud geoloogilist uuringut puudutavaid

asjaolusid. Vastutaja on arvamuse andmise menetluses kuulanud ära küll kaebaja täiendavad

selgitused, kuid otsusest ei nähtu, et kaebaja ettepanekut uuringupuuraukude võrgu

vähendamiseks oleks ka kaalutud või sellele vastatud.

2) Tamsalu valla üldplaneering ei välista otsesõnu kaevandamist. Vaidlustatud otsuses ei ole

piisavalt selgitatud, kuidas takistaks just Võhmuta III uuringuruumi alal uuringu läbiviimine

või kaevandamine valla üldiste arengueesmärkide täitmist. Kuigi Tamsalu valla

üldplaneeringu kohaselt on Võhmuta III uuringuruumi ala väärtusliku põllumaa ala, mis on

üldplaneeringu seletuskirja kohaselt soovitav hoida põllumajanduslikus kasutuses, ei ole muu

kasutus välistatud. Väärtuslikke maastikke ja rohevõrgustiku ala uuringualal ei paikne,

uuringuruumi teenindusala üksnes piirneb nendega. Konkreetseid kaevandamise mõjusid

keskkonnale, sh lähedalasuvate majapidamiste elanikele, ning sellest tulenevalt ka võimaliku

kaevanduse ulatust ja kaevandamise viisi ning piiranguid täpsustatakse keskkonnamõjude

hindamise käigus, mis on pealmaakaevandamisel suuremal kui 25 hektari suurusel alal

kohustuslik.

3) Uuringuruum jääb peaaegu kogu pindalal Võhmuta lubjakivimaardla 7. varuplokile, kus on

arvel tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru. Arvestades selles paikneva varu

väärtuslikkust, on Võhmuta lubjakivimaardla, milles Võhmuta III uuringuruum asub,

tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Võhmuta III uuringuruumis paiknev varu on

eeldatavalt kõrge väärtusega tehnoloogiline lubjakivi, mida Eestis esineb suhteliselt vähe

(ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020 Lisa 1 andmetel 9% kogu Eesti

kinnitatud lubjakivivarust). Seega on Keskkonnaministeerium pigem huvitatud sellest, et

geoloogilise uuringuga täpsustataks uuringuruumis esineva varu kvaliteet taotletud tasemel,

mis võimaldaks edaspidi teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid kaevandamise suhtes, sh

otsustada, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks. Ka seda aspekti ei ole vaidlustatud otsuses

käsitletud.

11. Tartu Halduskohus rahuldas 07.10.2014. a otsusega kaebuse, tegi kindlaks Tamsalu

valla menetlustoimingu õigusvastasuse, mis on väljendatud Tamsalu Vallavolikogu

23.04.2014. a otsuses nr 19 ja millega keelduti geoloogilise uuringu loa andmisest kaebajale,

kohustas vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja geoloogilise uuringu loa taotlust, arvestades

halduskohtu otsuse põhjendustega, ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna

välja 968 eurot, jättes ülejäänud menetluskulu poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse

põhjendused on järgmised.

1) MaaPS § 14 lg 2 alusel antud arvamus on menetlustoiming – tegemist on osaga uuringuloa

taotluse menetlusest, mis lõppeb loa andmise või sellest keeldumisega, ning kaebajal on selle

vaidlustamiseks kaebeõigus. Kuna nimetatud sätte alusel tuleb vallal seisukoht anda

geoloogilise uuringu kohta, peab seisukoha kujundamisel lähtuma geoloogilise uuringu loa

taotlusest ja hindama eelkõige geoloogilise uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju.

Vaidlustatud otsuses toodud kümnekonnast argumendist puudutavad geoloogilise uuringu

võimalikke mõjusid vaid kolm ning sedagi vaid riivamisi. Tuginedes Keskkonnaministeeriumi

poolt 19.07.2013. a kirjas ning kaebusele esitatud seisukohas märgitule, leiab halduskohus, et

kui järgitakse uuringu tegemisele ja korrastamisele õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei saa

geoloogilise uuringu kontekstis rääkida olulisest ohust põhjaveele ega muust olulisest mõjust.

Müra või liikluskoormuse kasv, mis võib välitöödega kaasneda, kestavad väga lühikest aega

ja ei ole geoloogilise uuringu puhul märkimisväärsed. See, et uuringuruum asub

nitraaditundlikul alal või kaitsmata põhjaveega alal, ei ole uuringu kontekstis oluline

argument. Uuringuruumi teenindusalal ei paikne ka olulisi allikaid ega karstilehtreid.

Arusaamatu on, kuidas saab uuringu läbiviimine elurikkusele negatiivselt mõjuda.

2) Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses nimetanud asjaolusid, mis igal juhul objektiivselt

välistaks kaevandamise Võhmuta III uuringualal. Samuti ei ole vastustaja piisavalt selgitanud

ja põhjendanud, kuidas täpselt takistaks just Võhmuta III uuringuruumi alal uuringu

läbiviimine või kaevandamine valla üldiste arengueesmärkide täitmist. Kuigi Tamsalu valla

üldplaneeringu kohaselt on Võhmuta III uuringuruumi ala soovitav hoida põllumajanduslikus

kasutuses, ei ole muu kasutus välistatud. Geoloogilise uuringu käigus täpsustatakse varu

mahtu ja paiknemist, ning kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse alles kaevandamisloa

taotlemise etapis, kui on teada, kus milline varu esineb ja kus täpselt kaevandamisõigust

taotletakse. Kaebaja kui ettevõtja omab piisavat teavet, et teha otsustus, kas kulutada ressursse

uuringuks, millele ei pruugi järgneda kaevandamisloa saamine.

3) Tehnoloogiline lubjakivi on tooraineks mitmesugustele tööstusharudele ning arvestades

selles paikneva varu väärtuslikkust, on Võhmuta lubjakivimaardla, milles Võhmuta III

uuringuruum asub, tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Riik on huvitatud sellest, et

geoloogilise uuringuga täpsustataks uuringuruumis esineva varu kvaliteet kaebaja poolt

taotletud tasemel, mis võimaldaks edaspidi teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid

kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks. Ka

sellest, et vastustaja ei ole seda aspekti vaidlustatud otsuses käsitlenud, võib väita, et otsuse

tegemisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid.

4) Juriidilisest isikust kaebajal on küll õigus palgata endale õigusteadmistega lepinguline

esindaja, kuid asjaolust, et kaebaja on analoogse haldusasja nr 3-13-2300 juba halduskohtus

võitnud ja talle on välja mõistetud menetluskulu summas 1190,20 eurot, saab selle haldusasja

keerukusest ja haldusdokumentide väikesest mahust lähtuvalt pidada kaebaja menetluskulud

vajalikuks, põhjendatuks ja mõistlikuks üksnes 968 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. 05.11.2014 esitas

vastustaja

Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a otsusele

apellatsioonkaebuse (tl I156160p), milles palub halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebus

rahuldamata.

1) MaaPS § 14 lg 2 ja HMS § 5 lg 2 alusel tuleb uuringuloale nõusoleku andmisest keelduda

ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks anda nõusolekut hilisemale

kaevandamisloa taotlusele. Seda, et uuringuloale nõusoleku mitteandmist võib põhjendada ka

asjaoluga, et tulevane maavaru kaevandamine on välistatud, on kinnitanud ka kohtud

(haldusasjad nr 310571, nr 3-10-2962 ja nr 3-11-2030). Kuna valla territooriumil,

uuringuruumi läheduses juba tegutseb üks lubjakivikarjäär, on vastustajal piisav ettekujutus

kaevandamisega üldiselt kaasnevatest mõjutustest ning ka juba geoloogilise uuringu loa

menetluses oli võimalik kaevandamise teatud mõjudega arvestada.

2) Uuringualal kaevandamine on välistatud tulenevalt vastuolust kehtiva Lääne-Virumaa

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ning Tamsalu valla üldplaneeringuga. Valla üldplaneering ei keela küll

otsesõnu alal kaevandamist, ent tegemist on väärtusliku põllumaana määratletud alaga.

Tegemist oleks maastikuilme laiaulatusliku ja pöördumatu kahjustamisega teemaplaneeringus

ja üldplaneeringus määratletud väärtusliku maastikuga vahetult piirneval alal. Kaevandamise

negatiivsed mõjud elusloodusele, eelkõige kõrge müratase, tolm ja suurenenud inimtegevus

levivad paratamatult ka väljaspool kavandatavat kaevandusala, sh kõrval asuvale

rohevõrgustiku alale. Valla üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et rohevõrgustiku aladel

ei tohi ületada I kategooria mürataset (55 dB). Arvestades, et juba geoloogilise uuringu käigus

kasutatav puuragregaat tekitab vastavalt uuringuloa taotluse seletuskirjale rohevõrgustiku ala

piiril oluliselt suuremat müra (60 dB), on kavandatav tegevus vastuolus Tamsalu valla

üldplaneeringus sätestatud kitsendustega. Seda, et vastuolu planeeringutega võib olla kohaliku

omavalitsuse keelduva seisukoha aluseks, on sedastanud Tartu Ringkonnakohus asjas

nr 310571. Samuti on sellisele seisukohale asunud Siseministeerium 18.02.2014. a kirjas

(tl I65-65p). Antud juhul ei ole algatatud planeeringute muutmise menetlust ning seda ei ole

ka taotletud. Seetõttu ei ole alust eeldada, et planeeringud ei jääks ka ettenähtavas tulevikus

kehtima otsuse nr 19 tegemise hetkel kehtinud kujul.

3) Vaidlustatud otsuses on piisavalt arvestatud ka geoloogilise uuringuga seotud asjaoludega.

Ka ilma täiendavate väliste ekspertide arvamusteta saab väita, et uuringu tegemisega

kaasnevad paratamatult vaidlustatud otsuses välja toodud negatiivsed mõjutused ja nende

riskid. Asjaolu, et Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole kaasnevad mõjutused „oluliseks

keskkonnamõjuks“ KeHJS § 5 tähenduses, ei tähenda, et tegemist oleks sobimatute

kaalutlustega, mille arvestamine MaaPS § 14 lg-s 2 ette nähtud nõusoleku andmisel oleks

olnud õigusvastane. Keskkonnaministeeriumi 19.07.2013. a kirjas välja toodud kaalutlused on

pealiskaudsed ega arvesta antud piirkonna eripäradega. Kuivõrd uuringutegevus tooks kaasa

norme ületava keskkonnahäiringu uuringuruumiga piirneval alal, ei saa ka väita, et

uuringutegevusel ei ole olulist keskkonnamõju. Kohaliku kogukonna ja omavalitsuse õigusi ja

huve võivad riivata ka sellised häiringud, mis ei kvalifitseeru oluliseks keskkonnamõjuks

KeHJS tähenduses. Arvestades, et varasemas sama loataotluse üle toiminud kohtuvaidluses

kohustas Tartu Halduskohus vastustajat langetama uue otsuse kahe kuu jooksul, ei olnud

täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine praktiliselt võimalik. Kuna kohaliku

omavalitsuse seisukohalt on nii uuringu läbiviimise kui hilisema kaevandamise vastased

huvid selgelt ülekaalukad ja kaevandamist välistavad, ei oleks selliste uuringute läbiviimine

olnud ka proportsionaalne.

4) Tulenevalt ülesannete ja pädevuste jaotusest kohalike omavalitsuse ja riigi vahel, ei kuulu

MaaPS § 14 lg 2 kohase seisukoha andmisel kohaliku omavalitsuse pädevusse riigi huvide

väljaselgitamine ning nende kaalumine. Riigi maavaradega seotud huve saab adekvaatselt

välja selgitada ja neid väärtustada vaid riik. Kohaliku omavalitsuse rolliks geoloogilise

uuringu loa ja kaevandamisloa menetluses on välja selgitada ja kaaluda uuringuga ja

kaevandamisega seotud kohalikke huve. Hoolimata kohaliku omavalitsuse geoloogilise

uuringuga mittenõustumisest saab uuringuloa välja anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kes

kaalub konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil lubade väljastamiseks nõusoleku

andmisel üleriigiliste huvide esinemist. Antud juhul ei saanud vastustaja väidetavat riigi huvi

otsuse tegemisel arvestada ka põhjusel, et vastavat huvi ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise

ajaks riigi poolt väljendatud. Tartu Halduskohus ei hinnanud seega toimingu õiguspärasust

selle tegemise aja seisuga ning tugines tõendamata väitele, rikkudes sellega HKMS § 158 lg 2

ja HKMS § 157 lg 2.

5) Vastustaja on arvestanud kaebaja ärakuulamise tulemustega. Vaidlustatud otsuse tekstist

lähtub üheselt, et loa taotleja poolt tema ärakuulamisel tehtud ettepanekut puuraukude

vähendamise kohta võeti otsuse tegemisel arvesse, ent ei peetud oluliseks asjaoluks.

6) Halduskohus on jätnud tähelepanuta vastustaja esitatud tõendid ega ole põhjendanud, miks

ei nõustutud mitmete vastustaja argumentidega. Halduskohus piirdus vaidlusalustes

küsimustes suures osas Keskkonnaministeeriumi seisukohtade sõna-sõnalise tsiteerimisega,

jättes esitamata kohtu sisulised järeldused. Kirjeldatud menetlusvead on sedavõrd olulised, et

tingivad ka eraldiseisvalt halduskohtu otsuse tühistamise.

13. 06.11.2014 esitas ka kaebaja Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (tl I166168), milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus jättis kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse 1857,20 euro ulatuses

rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja lisaks Tartu Halduskohtu poolt välja mõistetud 968 eurole 1857,20 eurot.

1) Kaebaja kantud menetluskulud õigusabile on põhjendatud, vajalikud ning mõistlikud.

Halduskohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud menetlusõigust ning jätnud otsuses

toodud seisukohad põhjendamata. Ka vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude

väljamõistmise taotlusest nähtuvale summale vastu vaielnud. Kaebaja on käesolevas asjas

põhjendatult pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse, vaidlustades vastustaja õigusvastase

otsuse, mis riivab intensiivselt põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat kaebaja omandipõhiõigust.

Asjaolu, et kaebaja on analoogse haldusasja nr 3-13-2300 juba halduskohtus võitnud ning

talle on välja mõistetud menetluskulu summas 1190,20 eurot, ei ole piisavaks aluseks, et

menetluskulude taotlus käesolevas haldusasjas enam kui pooles ulatuses rahuldamata jätta.

Menetluskulude vähendamine sellisel põhjusel piiraks kaebaja võimalusi kohtusse

pöördumiseks ebamõistlikult ning oleks vastuolus PS § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigusega

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Käesolev haldusasi ning

haldusasi nr 3-13-2300 on ka sisuliselt erinevad, kuivõrd haldusasjas nr 3-13-2300 vaidluse

all olnud vastustaja otsuses puudusid mistahes keeldumise põhjendused, samuti jättis

vastustaja selle vastu võtmisel kasutamata seaduses sätestatud kaalutlusõiguse. 24.04.2014. a

otsuses nr 19 tugines vastustaja aga uutele asjaoludele ning kaebaja pidi otsuse

vaidlustamiseks analüüsima hulgaliselt uusi asjaolusid ning esitama vastuväiteid vastustaja

uues otsuses toodud seisukohtadele. Asjaolu, et kaebaja on analoogses vaidluses varem kohtu

poole pöördunud, ei tähenda automaatselt, et vaidlus on kaebaja jaoks lihtne, ega saa piirata

kaebaja õigust valida lepingulist esindajat. Kuivõrd vastaspoolt esindas SA Keskkonnaõiguse

Keskus jurist, ei saa eeldada, et õigusteadmisteta kaebaja on võimeline oma seisukohti sama

hästi esitama või vastustaja menetlusdokumendis osundatule õiguslikku hinnangut andma.

2) Kaebaja menetluskulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole vastustaja suhtes

ebaõiglane ega ebamõistlik HKMS § 108 lg 11 tähenduses. Vaatamata kohtu selgitustele

haldusasjas nr 3132300, võttis vastustaja 24.04.2014 vastu uue otsuse kohtu poolt viidatud

põhimõtteid järgimata.

14. Vastustaja palub kaebaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl I-178-179p) liita

kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebused ühte menetlusse ning lahendada menetluskulude

küsimus koos sisuliste küsimustega, või alternatiivselt jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata või teha uus otsus, millega vähendatakse vastustajalt väljamõistetavaid

menetluskulusid.

1) Kaebaja kulud ei ole täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Antud geoloogilise uuringu loa

taotluse osas on pooled esitanud sisulisi argumente haldusasjas nr 3-13-2300 ning samadele

argumentidele on keskendutud ka käesolevas vaidluses. Lisaks on kaebaja käesolevas

haldusasjas esitanud kohtule küll korduvalt kirjalikke seisukohti, kuid on hilisemates

seisukohtades üksnes korranud ja ümber sõnastanud juba esialgses kaebuses sisaldunud

väiteid. Asja materjalid ei ole iseenesest mahukad. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on

ka varem analoogsete vaidlustega kokku puutunud ning peaks seetõttu omama head

ettekujutust nii valdkonna õiguslikust regulatsioonist kui kohtupraktikast. Ka Riigikohtu

praktikat arvestades on kaebaja menetluskulud põhjendamatult suured. Kohtupraktikast

tulenevalt on põhjendamatu välja mõista kaebaja menetluskulud seoses istungile sõidu ajaga.

Samuti ei ole põhjendatud sõidukulu väljamõistmine vastavalt arvel 506-2014 toodud

arvutuskäigule. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tegelik autokütuse maksumus seoses

sõiduga marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn oli 66 eurot. Arvestades, et distantsiks on arvel

märgitud 220 km, on selline summa väheusutav.

2) Väär on kaebaja väide, et menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on õiglane.

Vastustaja ei ole korranud varem kohtu poolt tuvastatud vigu, vaid on need vaidlusaluses

otsuses kõrvaldanud, esitades selles põhjaliku motivatsiooni. Menetluskulude väljamõistmisel

vaidluse kaotanud poolelt ei ole ega tohi olla karistuslikku eesmärki.

15. Kaebaja palub vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl I-183-186p) jätta see

rahuldamata.

1) Kehtivast õigusest ega senisest kohtupraktikast ei tulene, et kohalik omavalitsus peaks

MaaPS § 14 lg-s 2 nimetatud geoloogilise uuringuloa taotluse arvamuse andmisel tuginema

kaevandamise võimalikkusele konkreetsel uuringualal. Samuti ei tulene HMS § 5 lg-st 2 ega

senisest kohtupraktikast, et kohalik omavalitsus võiks geoloogilise uuringuloa andmisest

keelduda üksnes põhjusel, et ta ei poolda hilisemat kaevandamist. Võhmuta III uuringuruumis

ei esine piiranguid, mis hilisema kaevandamise igal juhul välistaks.

2) Kavandatav geoloogiline uuring ei ole vastuolus valla üldplaneeringu ega

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidega. Esiteks ei välista Tamsalu valla

üldplaneering otsesõnu kaevandamist. Teiseks ei nähtu vastustaja argumentidest, et

kaevandamistegevus takistaks mingilgi moel valla üldiste arengueesmärkide täitmist. Asjaolu,

et uuringuruum külgneb rohevõrgustiku alaga, ei saa seada automaatselt piiranguid ka

uuringuruumi aladel toimuvale tegevusele. Sealjuures on põhjendamatud vastustaja väited

lubatud mürataseme ületamise kohta. Vastustaja ei ole arvestanud müra hajumise teguriga,

mille tagajärjel ei saa rohevõrgustiku alale leviv müra olla võrreldav vahetult puuragregaadi

lähedal tekkiva müratasemega. Lisaks võib Tamsalu valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt

rohevõrgustiku alal I kategooria müratasemest kõrgem müra olla maanteede või raudteede ja

rohevõrgustiku lõikumiskohtades või kohtades, kus rohevõrgustik on olemasoleva

tootmishoone või raudtee või maantee naabruses (seletuskirja punkt 2.5.1.2). Ka

Siseministeerium on vastustaja viidatud kirjas seisukohal, et maakonnaplaneeringud ja nende

teemaplaneeringud, aga ka üldplaneeringud ja detailplaneeringud üksnes võivad olla

geoloogiliste uuringute tegemiseks loa andmise kohta arvamuse esitamise aluseks. See

tähendab, et kohalik omavalitsus ei pruugi arvamuse kujundamisel üldse planeeringutele

tugineda. Samuti ei oleks teatud tegevus planeeringutest tuleneva vastuolu korral täielikult

välistatud, kuna planeeringud on muudetavad.

3) Kuivõrd vastustaja ei ole geoloogilise uuringuga kaasneda võivate mõjude analüüsimiseks

täiendavaid keskkonnauuringuid läbi viinud, jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja saanud

geoloogilise uuringuga seotud kahjulikke mõjusid hinnata. Geoloogilise uuringuloa

menetluses ei ole põhjendatud arvestada kaevandamise mõjusid, kuna selles etapis ei ole veel

teada, kus täpselt kaevandamisõigust taotletakse või milline on maavaravaru maht ja

paiknemine.

4) Kohaliku omavalitsuse poolt riigi huvide täielikul määral kaalumata jätmine ei ole

õigustatud. Kuna kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest on uuringuloa

andmise üle otsustajale siduv, piiraks kohalike omavalitsuste teadlik riigi huvide eiramine

võimalust üldse võimalik riigi huvi välja selgitada. Antud juhul on geoloogilise uuringuga

vaja täpsustada, kas uuringuruumis esineva varu kvaliteet on taotletud tasemel, mis

võimaldaks otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks.

5) Vastustaja ei ole võimaldanud kaebajal tõhusalt realiseerida ärakuulamisõigust. Kaebaja ei

saanud 11.03.2014 toimunud Tamsalu Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni

koosolekul anda oma lõplikke selgitusi ega arvamust vastustaja seisukohale, kuna vastustaja

seisukoht geoloogilise uuringuloa kohta sai välja kujuneda alles pärast täiendava

informatsiooni kogumist. Vastustaja tegi ärakuulamise tõhusa realiseerimise asemel keelduva

sisuga otsuse, mis oli kaebajale üllatav, kuivõrd kaebaja eeldas, et talle antakse võimalus anda

arvamus ka siis, kui vastustaja on hõredama uuringuvõrgu rajamise asjaoludega tutvunud,

selles osas seisukoha võtnud ja ka koostatava haldusakti andmise peamiseid põhjuseid

selgitanud. Isegi, kui vastustaja oleks kaebaja nõuetekohaselt ära kuulanud, ei nähtu

vaidlustatud otsusest, et kaebaja esitatud ettepanekuid oleks arvesse võetud. Sellele ei osunda

ka otsuses esitatud väide, mille kohaselt ei pidanud Tamsalu Vallavolikogu oluliseks ning

otsustavaks seda, mitu puurauku geoloogiliste uurinute läbiviimisel täpselt kavatsetakse

rajada.

6) Halduskohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega jätnud tähelepanuta vastustaja

esitatud argumente ja tõendeid. Samas jääb kaebaja varem esitatud seisukoha juurde, mille

kohaselt ei saa vastustaja poolt kohtule esitatud vallaelanike allkirju pidada usaldusväärseks

tõendiks, kuivõrd vastustaja esitas need alles kohtumenetluses. Kaebaja hinnangul ei ole

tõenäoline, et vastavad allkirjad olid olemas juba vaidlustud otsuse vastuvõtmisel. Samuti ei

ole allkirjad kontrollitavad.

16. Keskkonnaministeerium leiab vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud seisukohas

(tl I190-192), et Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a otsus on põhjendatud ja seaduslik.

1) Geoloogilise uuringu loa taotlemisel tuleb seisukoha andmisel lähtuda eelkõige

geoloogilise uuringu loa taotlusest ja selle kohta koostatud otsuse eelnõust. Kaevandamise

mõjudele korrektse hinnangu andmine geoloogilise uuringu etapis ei ole veel võimalik,

näiteks ei ole uuringu etapis teada isegi tulevase karjääri täpne asukoht. Vastustaja viidatud

kohtulahenditest ei tulene, et MaaPS § 14 lg 2 kohase nõusoleku andmisest tuleks keelduda,

kui kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks anda hilisemas etapis nõusolekut maavara

kaevandamise loale. Neid lahendeid analüüsides saab väita, et määravaks on

kaevandamisvõimalust mõjutavate asjaolude kaalukus ehk see, kas kaevandamine oleks

täielikult välistatud. Käesolevas asjas selliste asjaolude esinemist ei tuvastatud. Siinjuures

omab tähtsust, tulenevalt MaaPS § 20 lgst 3 ei saa kohaliku omavalitsuse organi eeldatavat

kaevandamisloa andmisega mittenõustumist iseenesest lugeda kaevandamist välistavaks

asjaoluks.

2) Vastustaja tõlgendus rohealaga külgneval alal mürataseme ületamise kohta eirab rohealadel

ette nähtud piirangutega seonduvat konteksti. Kui analüüsida, milliseid tegevusi

rohevõrgustiku alal üldplaneeringu seletuskirja kohaselt lubatakse (mh ehitamine,

kaevandamine, põllutööd ja isegi uute kaevanduste avamine), on selge, et 55 dB piirang ei saa

olla absoluutne. Antud juhul ei asu uuringuala rohevõrgustiku alal, vaid üksnes piirneb

sellega, mistõttu ei ole sellele õige kohaldada rohevõrgustiku alade suhtes kehtivatest

rangemaid nõudeid.

3) Käesolevas menetlusetapis ei olegi võimalik tuvastada riigi huvi, kuna andmed maavara

kohta puuduvad. Riigi ja kindlasti ka kohaliku omavalitsuse huvi ja positsiooni kindlaks

tegemiseks tuleks eelistada andmete kogumist. See asjaolu toetab ka lähenemist, et

geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumine kaevandamisega seotud argumentidele

toetudes saab toimuda ainult väga piiratud juhtudel, kui kaevandamine oleks tõepoolest

välistatud. Vastasel juhul tuleb eelistada uuringu läbiviimist ja maavara kohta andmete

kogumist, seda enam maavara puhul, mille kvaliteet võib olla keskmisest kõrgem, nagu

kaevandamisloa taotluse seletuskirja kohaselt antud juhul on. Tegemist on üldise põhimõttega,

mida kohalik omavalitsus peab oma seisukoha andmisel arvestama.

4) Vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et geoloogilisel uuringul on negatiivne mõju.

Keskkonnaministeerium geoloogilisel uuringul sellist mõju ei näinud ja otsustas jätta

keskkonnamõju hindamise algatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et mõlemad apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

18. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kõigepealt Tamsalu valla

apellatsioonkaebusega seonduvate protsessuaalsete küsimuste osas (I), käsitleb seejärel

Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014. a otsuse nr 19 õiguspärasuse küsimusi (II), seejärel võtab

seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse osas (III) ning lahendab lõpuks apellatsioonimenetluse

kulude küsimuse (IV).

I

19. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014. a otsus nr 19,

millega Tamsalu vald keeldus andmast nõusolekut Võhmuta III geoloogilise uuringu loa

andmise menetluses, on õiguspärane.

20. Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada,

kas halduskohus pidas tuvastamisnõuet eraldi nõudeks (st et see pole kohustamisnõudega

hõlmatud) või mitte (st et see on kohustamisnõudega hõlmatud). Halduskohtu otsuse

resolutsioonis on kohus teinud vahet tuvastamis- ja kohustamisnõudel, kuid põhjenduses ei

ole nõudeid selgelt eristanud. Otsuse punktis 22 on halduskohus vaid leidnud, et kuna kohus

rahuldab tuvastamiskaebuse, siis kuulub rahuldamisele ka kohustamiskaebus. Seejuures ei ole

halduskohus analüüsinud eraldiseisva tuvastamisnõude lubatavust ega seda, miks on selle

esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Ringkonnakohus selgitab, et

HKMS § 2 lg 3 ls 2 kohaselt otsustab avalduse menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS §

2 lg 4 ls 2 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus

eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemiseks, kuna kaebaja esitatud kohustamisnõude

rahuldamise eelduseks on Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014. a otsuse nr 19 õigusvastasus.

Seetõttu menetleb ringkonnakohus kaebaja esitatud nõudeid ühtse kohustamiskaebusena.

21. Kohaliku omavalitsuse arvamuse andmise seaduslik alus on MaaPS § 14 lg 2, mille

kohaselt loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse

kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava

uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult.

MaaPS § 2 p 4 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele

võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu käigus selgitatakse

muuhulgas välja maavara lasumistingimused ja omadused, hinnatakse uuringuruumi ja selle

ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning kavandatakse abinõud maapõues

tekkivate muudatuste ennetamiseks ja vähendamiseks (MaaPS § 8 lg 6). Geoloogiline uuring

tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne (MaaPS § 7

lg 1). Uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet (MaaPS § 14 lg 4).

Kui kohalik omavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega, keeldub Keskkonnaamet loa

andmisest (MaaPS § 20 lg 1 p 9).

22. Kohaliku omavalitsuse arvamus on menetlustoiming geoloogilise uurimistöö loa andmise

menetluses. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või

lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke

õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu

õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku

toimingu tegemise. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse arvamus on

menetlustoiming, mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHKm 10.06.2010, 3313810).

II

23. Sisuliste põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kuigi vastustaja kriitika, et halduskohus

piirdus vaidlusalustes küsimustes suures osas Keskkonnaministeeriumi seisukohtade

sõnasõnalise tsiteerimisega, jättes esitamata kohtu sisulised järeldused, peab paika, ei muuda

see halduskohtu otsust ebaseaduslikuks. HKMS § 157 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 160 lg 1 kohaselt kuulub kohtuotsuse juurde ka põhjendav

osa. HKMS § 165 lg 1 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas: 1) kohtulikul uurimisel

tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel

tugineb; 2) asjas kogutud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks,

koos põhjendusega, miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks; 3)

asjaolud, mille kohus on tunnistanud üldtuntuks, koos põhjendusega, miks kohus peab neid

üldtuntuks; 4) põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega; 5) õigus, mida

kohus kohaldas; 6) kohtu järeldused. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui kohus nõustub

täielikult kaasatud haldusorgani seisukohtadega, siis ei ole viimastele tuginemine otsuse

põhjendavas osas vastuolus eelnimetatud sätetega. See saab siiski vaid kehtida sellise

menetluse kohta, kus asjaolud ei ole vaieldavad ning tõendeid ei ole tarvis koguda. HKMS §

160 lg 1 p-dele 3 ja 4 vastavate osade sõnastused võivad teinekord sarnaste mõtete korral

sarnaneda.

24. Järgnevalt vastab ringkonnakohus Tamsalu valla apellatsioonkaebuses esitatud

argumentidele. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kuna kohus ei saa asuda haldusorgani

asemel kaalutlusõigust teostama, siis tuleb kontrollida 23.04.2014. a otsuses esitatud

põhjenduste paikapidavust vastustaja uute väidete valguses.

25. Esmalt kordab Tamsalu vald viidet vastuolule kehtiva Lääne-Virumaa

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ning valla üldplaneeringuga. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb selgitada

seda, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide

saavutamist takistaks (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 17). Tamsalu valla sõnul oleks

tegemist maastikuilme laiaulatusliku ja pöördumatu kahjustamisega teemaplaneeringus ja

üldplaneeringus määratletud väärtusliku maastikuga vahetult piirneval alal. Ringkonnakohus

leiab, et väärtusliku maastikuga vahetult piirneval alal geoloogilise uuringu läbiviimine ei

kahjusta kuidagi väärtusliku maastiku ala. Edasi väidab vald, et kaevandamise negatiivsed

mõjud elusloodusele, eelkõige kõrge müratase, tolm ja suurenenud inimtegevus levivad

paratamatult ka väljaspool kavandatavat kaevandusala, sh kõrval asuvale rohevõrgustiku

alale. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et siin on segamini käsitletud

uuringu teostamine ja kaevandamine. Uuringuga ei kaasne kaevandamise negatiivseid

mõjusid. Edasi tugineb vald valla üldplaneeringu seletuskirja kohasele rohevõrgustiku aladel

lubatud I kategooria mürataseme ülempiirile (55 dB) ning toob esile, et geoloogilise uuringu

käigus kasutatav puuragregaat tekitab vastavalt uuringuloa taotluse seletuskirjale

rohevõrgustiku ala piiril suuremat müra (60 dB). Tekitatava müra suurus ei ole seejuures

poolte vahel vaieldav. Ringkonnakohus leiab, et paljalt detsibellidele tuginemine vastustaja

poolt ei saa olla piisav. Ei üldplaneeringu seletuskirjas lubatud (vt

http://vana.tamsalu.ee/download/731/2010-03-12_Tamsalu_UP_Seletuskiri.pdf, p 2.5.1.2.

viimane alapunkt) 55 dB ega 60 dB ei ole sedavõrd suur müra, mis iseenesest igal juhul

keskkonnale häirivalt mõjuks. Kõik oleneb müraallika kaugusest, aga ka müra tekitamise

kestusest. Isegi kui arvestada taotluse seletuskirja järgi välitööde kestuseks 5 kuud, ei pruugi

olla tegemist läheduses asuvate isikute õiguste rikkumisega. Samuti ei ole vastustaja peatunud

spetsiifilisel puurimismeetodil. Taotluse kohaselt on uuring kavandatud teostada puuraukude

rajamisega sammaspuurimise meetodil. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44

„Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ § 16 lg 4 ls 1

kohaselt on karbonaatkivimite uuringul ette nähtud südamikpuurimine. Eelnev näitab, et

planeeringutele tuginevate argumentide osas ei ole vastustaja 23.04.2014. a otsus piisavalt

põhjendatud ka apellatsioonkaebuse väidete valguses. Ringkonnakohus nõustub

Keskkonnaministeeriumi poolt ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et kohaliku

omavalitsuse arvamus peab tooma välja piisavalt konkreetsed asjaolud, mida kohalik

omavalitsus oma seisukohas kaalub, et oleks võimalik aru saada, millele tema lõpphinnang

tugineb. Iseäranis tuleks välja tuua, milliste konkreetsete isikute õigusi millises ulatuses

kavandatav uuring kahjustaks.

26. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et nõusolekut ei saa anda, kuna hilisem kaevandamine

on välistatud. Riigikohus on möönnud, et kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et

uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks

kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p

14). Praegusel juhul ei ole vastustaja aga välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

hilisem kaevandamine on välistatud. Tegemist on vaid vastustaja paljasõnalise väitega. Viited

ala nitraaditundlikkusele ja põhjavee kaitsmatusele on liiga üldsõnalised. Samas möönab

vastustaja ise, et läheduses tegutseb juba üks karjäär. Sellisel juhul oleks tulnud välja tuua,

mis eristab soovitud geoloogilise uuringu piirkonda lähikonnas tegutseva karjääri piirkonnast.

27. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja arutlused teemal, kas tegemist on olulise

keskkonnamõjuga või mitte, ei ole siinkohal asjassepuutuvad. Samuti ei võta ringkonnakohus

seisukohta võimalike riigi huvide kohta, kuna need ei pruugi olla veel selged.

Keskkonnaministeerium on oma arvamuses selgitanud, et käesolevas menetlusetapis ei olegi

võimalik tuvastada riigi huvi, kuna andmed maavara kohta puuduvad. Sama kinnitas

Keskkonnaministeeriumi esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Täiendavalt viitab

ringkonnakohus Riigikohtu seisukohale: „Kaebaja on õigesti märkinud, et uuringutulemustel

on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse

vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada

näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel (MaaPS § 12 lg 2, keskkonnaregistri

seadus § 2 lg 2 p 4). Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel on pärast uuringu tegemist

võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse

tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele

tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus

on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada“ (RKHKo

11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 13). Ka seda tuleb vastustajal uut arvamust kujundama asudes

arvestada.

28. Eelnevast tulenevalt ei ole alust halduskohtu hinnangu ümberhindamiseks.

III

29. Kaebaja ei ole rahul sellega, et halduskohus rahuldas menetluskulude väljamõistmise

taotluse vaid osaliselt.

30. Esiteks tugineb kaebaja sellele, et vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude

väljamõistmise taotlusest nähtuvale summale vastu vaielnud. Ringkonnakohus selgitab, et

vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Sellest sättest tulenevalt peab kohus kontrollima, kas ja mis ulatuses on kulud

vajalikud ja põhjendatud.

31. Teiseks tugineb kaebaja põhiõigustele (PS § 32 ja § 15 lg 1). Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga, et menetluskulude täies mahus hüvitamata jätmine kujutab endast PS § 15 lg 1

riivet. Siiski on antud juhul tegemist põhjendatud riivega. Ringkonnakohus nõustub ka selles

osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega hakka neid siinkohal kordama (HKMS § 201

lg 4). Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kaebaja on ka ise mitte just kõige efektiivsemat

taotlust esitades (vt p 20) aidanud kaasa vaidluse keerukusastme suurenemisele. Oma sisult ei

ole vastustaja argumendid, millele ta nõusoleku andmisest keeldumise rajas, ülemäära

keerulised ega saa põhjustada asjaga juba sisuliselt kursis olevale õigusabi osutajale sedavõrd

palju suuremat ajakulu kui menetlus nr 3-13-2300. Ringkonnakohus ei pea eelnevast

tulenevalt vajalikuks hakata selles osas halduskohtu hinnangut korrigeerima.

32. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata.

IV

33. Eelnevast nähtuvalt jäävad mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva

otsuse põhjendustega.

34. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 108 lg 2

kuulub kohaldamisele ka siis, kui nii kaebaja kui vastustaja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

35. Vastustaja taotleb riigilõivu 15 eurot (tl I-161), õigusteenuse osutamisega seotud 1020

euro ning istungiga seotud 150 euro (tl II25-30) hüvitamist. Ringkonnakohus osutab

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud

halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud

haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema

reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (nt RKHKo 30.11.2010, 3-3-

1-63-10, p 32). Hiljuti on Riigikohus täpsustanud, et kooskõlastuse andmist ei saa maavara

geoloogilise uuringu loa menetluses pidada kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks, vaid

tegemist on kohaliku omavalitsuse kõrvalfunktsiooniga; kui vaidlustatakse kohaliku

omavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuvat otsust, on välise õigusabi kasutamine vastustaja

poolt põhjendatud (RKHKo 13.11.2015, 3-3-1-34-15, p 10). Ringkonnakohus järeldab sellest,

et iseenesest võiksid kuuluda maavara geoloogilise uuringu luba puudutavad vastustaja

õigusabikulud väljamõistmisele kaebajalt, kuid põhinõude osas jääb vastustaja

apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Mis puudutab vastustaja vastamist rahuldamata

jäävale kaebaja apellatsioonkaebusele, siis selles osas leiab ringkonnakohus, et tegemist ei on

küsimusega, mille osas ei peaks isik avaliku võimu organiga vaieldes kuluriski kandma. Kuna

kulude küsimus võib tõusetuda mistahes halduskohtumenetluses, siis peab selles osas kohalik

omavalitsus oska ise seisukohta kujundada. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et

käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Tamsalu valla

kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Seega jäävad haldusorgani menetluskulud

käesoleval juhul haldusorgani kasuks välja mõistmata ka osas, milles kaebus lahendati

haldusorgani kasuks.

36. Kaebaja soovib vastustajalt riigilõivu 15 eurot (tl I170), 1432 euro (tl II-15-19) ning

kohtuistungiga seotud 607,20 euro (tl II-32-36) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et

väljamõistmisele saavad kuuluda vaid need kulud, mis on tingitud vastustaja

apellatsioonkaebusest. Nendeks on vastustaja apellatsioonkaebusega tutvumine (110+20%=)

132 eurot, kaebaja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (385+20%=) 462 eurot ning

kohtuistungiks ettevalmistumine 50% ulatuses (240:2+20%=) 144 eurot. Kohtuistungiga

seotud kulude osas leiab ringkonnakohus, et vajalik ega põhjendatud ei ole hüvitada kulu

protokolliga tutvumise eest. Sõidukulu hüvitamise osas leiab kohus, et 111 eurot 370 km

läbimiseks eeldaks sõiduvahendi kasutamist, mille kütusekulu on ca 30 liitrit 100 km kohta.

See ei saa praeguste kütusehindade juures olla reaalne kulu. Reaalne on ligikaudu kolm korda

väiksem kulu, mistõttu tuleb nimetatud summat vastavalt vähendada ja määrata reaalseks

sõidukuluks 37 eurot. Nii sõidukulu kui ka sõiduaeg kuuluvad hüvitamisele 50% ulatuses, st

((37+145):2+20%=) 109,20 eurot. Samuti kuuluvad hüvitamisele vajalikud ja põhjendatud

kulud seoses kohtuistungil osalemisega. Vajalik ja põhjendatud on hüvitada kaebaja esindajale

kohtuistungil esindamise kulu 50% ulatuses, st (180:2+20%=) 108 eurot. Kokku kuulub seega

vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (132+462+144+109,20+108=) 955,20 eurot

õigusabikulu. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/