1-12-12169/80 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 Kohtuasja number 1-12-12169 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.A, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 12.07.2012 12.07.2017 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega P.A vangistusest vabastamata.

Välja mõista P.A-lt menetluskuluna riigituludesse 69,00 eurot kaitsetasu v.adv. abi Gerda-Johanna Pello

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti ) või filiaal viitenumbriga 2800049900 ) . Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 69,00 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. P.A

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. P.A-le, kaitsjale ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaega

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.01.2013 otsusega tunnistati P.A süüdi KarS §

121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 4, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 266 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kantuks raskeima karistusega ning mõisteti P.A-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja

29.10.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 2 aastat 8 kuud vangistust ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.12.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – vangistust ning mõisteti P.A-le

4 kuud liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 12.07.2012.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt on teda karistatud väljapressimise, varguse ning joobes juhtimise eest, kuid praegune kuritegu on röövimine ning kehaline väärkohtlemine. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus oli mõõdukas suhtleja, pigem kuulaja rollis. Lisaks on kinnipeetav osalenud Corrigo tugigrupis ja sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kus ta osales hea meelega ning sai aru, et oma viha võib kontrollida. 2014. aastal osales riigikeele A1 taseme kursusel, kuid eksamit ei ole sooritanud, alates 03.03.2014 osaleb kinnipeetav tööhõives. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest käesolevaks hetkeks on kehtiv üks.

Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx. Tegemist on kõigi mugavustega kolmetoalise korteriga, üldpinda on 62 m2. Korteris on head elamistingimused ning korteri kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava ema on nõus, et P.A asub sinna peale vabanemist elama. Kinnipeetaval on pikaajaline elamisluba kehtivusega 03.11.2019. P.A on lõpetanud 6 klassi erikoolis. Ta saab aru hariduse vajalikkusest, kuid ei soovi õppida, kuna töötamine tähtsam. Riigikeele oskuseks on kinnipeetaval testitud 0. on

Vangistuses on ta osalenud riigikeele A1 taseme kursusel, kuid õpetaja hinnangul ei sobi õppima, mistõttu ei saa teda lisada riigikeele õppurite nimekirja. Vangistuses on isik proovinud omandada põhiharidust, kuid loobus 2013. aastal õppimisest. Ametlikult ei ole isik kunagi töötanud, tegi vaid vahest juhutöid. Isiku enda väitel töötas ta viimati mitteametlikult toiduainetelaos, kus teenis 320 eurot kuus. Kuna isik elas koos ema ja vanaemaga, ei pidanud ta tegelema majapidamisprobleemidega. Enne vangistust oli kinnipeetav arvel Töötukassas. Isikul on mõningad tööoskused, mis aitavad kaasa töö leidmisel. Kinnipeetaval on olnud suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Viru Vangla andmetel on tal täitmata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on 434,51 eurot. Kuritegusid on isik toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne kinnisesse vanglasse ümberpaigutamist oli kinnipeetav hõivatud tööga avavanglas. Kinnipeetav on esitanud garantiikirja xxxx OÜ-lt, mille kohaselt on talle vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht abitöölisena.

Isiku isa kannab käesoleval karistust Viru Vanglas, samuti on tema ema kriminaalkorras karistatud. Suguvõsas on ka teisi isikuid, kes on kriminaalkorras karistatud. Alkoholijoobes on kinnipeetav teiste inimeste poolt mõjutatav. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil, ta elab teiste kulul. Perekonnaliikmete kriminaalkorras karistatus ning toimepandud kuriteod viitavad suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Isik kuritarvitas alkoholi ja enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes, kus isik on käitunud vägivaldselt. Väidetavalt ei olnud tal elus probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, välja arvatud sooritatud kuritegu. Varasemalt on isik tarvitanud narkootikume, s -2004). Isiku enda ta eda kinnitavad sooritatud süüteod (2003 sõnul

enne vangistust enam narkootikume ei tarvitanud. Viru Vangla andmetel on kinnipeetav tarvitanud rahusteid/uinuteid, kuid varasematest sõltuvust diagnoositud ei ole. Info on saadud kohtuotsustest, vestlusel isik eitas varasemat narkootikumide tarvitamist. Eelnevatest riskihindamisest tuli välja, et isikul on kasiino sõltuvus, kuid vestluses ta eitas seda. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud tahtlikult vägivalda teiste isikute suhtes ning rikkunud seadusi hetketuju ajel. Oma tegude tagajärgedele isik ei mõtle, ta elab vaid üks päev korraga ja tuleviku visioonid puuduvad. Kinnipeetav on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldusel olles. Isik elab kriminaalses subkultuuris, üldiselt mõistab ühiskonna reegleid, kuid ei suuda neid järgida. Toimepandud kuriteod näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda ja selles kehtestatud normidesse. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 45%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 66%, mida loetakse korduva kuriteo toimepanemise kõrgeks tõenäosuseks. Vastavalt riskiprotsendile ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas le märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist Prokurör märgib, et . ennetähtaegsel vabastamisel arvestab kohus KarS § 76 lõikes 4 sätestatud asjaolusid, kuid need ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. P.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus)

viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vanglas kannab ta karistust teist korda. Eeltoodust tuleneb, et isik ei ole varasematest karistusetest järeldusi teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on kolm korda distsiplinaarkorras karistatud (üks kehtiv ja kaks lõppenud distsiplinaarkaristust), mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ohustatud. ühiskonna heaolu Ei saa jätta tähelepanuta vangla

materjalides märgitut, mille kohaselt on P.A ohtlik avalikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ja uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul a on eelnimetatud süüdimõistetu vastavalt 45% ja 66%. Seeg puhul

olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset erip ning reventiivset mõju avaldanud

suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega, seda ka elektroonilise valvega, ei ole võimalik korrigeerida tema P.A käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

korduvalt antud ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Kuna P.A kannab karistust

mh raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimiste eest, saaks tema htaegse vabastamise korral ennetä ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara ei ole tolereeritav ning vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Toimepandud vägivaldse varavastase kuriteo asj aolud (kannatanu

jalgade ja rusikatega vas liigendnoaga pussitamisega tu pead ja keha löömine, avatud ähvardamine 10.03.2012 röövi episoodis jm) on antud juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked us kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õig jätta süüdlane vabastamata vaid ka kuriteo raskuse motiivil. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, esimese mis võimaldaksid teda kui astme kuriteo toimepannud isikut vabastada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

10.12.2015 toimunud videokohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et ta on süüdi. Kinnipeetav palus anda talle võimalus ja lasta ta vabaks. Ta kinnitas, et ei pane enam toime kuritegusid, kuna ei taha vanglasse tagasi sattuda. Ta tahab oma elu puhalt lehelt alustada. Kinnipeetav selgitas, et on nõus rahalised nõuded tasuma. Ta ütles, et alkoholiga tal suhteid ei ole, ta tegeleb spordiga ning tal on praegu teine elu.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja palus vabastada P.A ennetähtaegselt põhjusel, et isikule on mõistetud karistuse kantud osa juba mõju jätnud. Ta on teinud minevikust järeldused ning alkoholiga probleeme enam ei ole. Vabanedes on isikul kindel töökoht ja ta on valmis tema vastu suunatud nõuded täitma. Isikul on elukoht ja ema, kes teda toetab. Kaitsja leidis, et P.A-le tuleb anda võimalus vabaduses ülejäänud karistus ära kanda ja palus kohtul kaaluda võimalust allutada isik elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu utvunud prokuröri seisukoha , tema kaitsja ja t ga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isik on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise, raskendavatel asjaoludel röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Kohtu hinnangul omab olulist kaalu asjaolu, et isik on pannud toime esimese astme kuriteo. Korduvast kriminaalkorras karistatusest , et isik ei ole teinud varasematest karistustest nähtub

järeldusi ning on jätkanud seadusrikkumiste toimepanemist. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isiku negatiivset htumist su kehtestatud reeglitesse. Isik on korduvalt olnud määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla ning katseajal on isik pannud toime uue kuriteo. Kohus leiab, et kuna eelnev tingimuslik karistus ei ole oma eesmärki täitnud, siis puudub vee tingimisi ennetähtaegsel ndumus, et isik,

vabastamisel ja käitumiskontrolli nõuetele allutamisel suudab käituda õiguskuulekalt , ja

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning alkohol on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks.

Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas elukoht oma ema juures ning garanteeritud töökoht OÜ- xxxx, mis aitab kindlustada tema majanduslikku toimetulekut. s Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Vangla hindab uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 45% ning uue korduva toimepanemise 66%, millise vägivaldse kuriteo tõenäosuseks näol on tegemist kõrge riskiga. Kohus leiab, võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, et oleval hetkel on . käes kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu P.A vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.

Viru Maakohtu 18. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. 2.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema poolt määruskaebemenetluses P.A-le riigi õigusabi osutamise eest.

3.1 Mõista P.A-lt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

3.2 P.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „P.A, 1-12-

12169, kohtukulud.“

3.3 Kohtukulud tasuda 30. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

18.12.2015 k ohtumäärus 12169 jõustus 29.01.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar