3-15-2734/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2734 Haldusasi U.T.i kaebus Tallinna Vangla 01.10.2015 kahju hüvitamise taotluse tagastamisele nr 5-37/15/221-2 RESOLUTSIOON 1. Tagastada U.T.i kaebus. 2. Sekretäril saata kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.T. esitas 03.08.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses tema alusetu kinnipidamisega perioodil 02.05.2006–30.06.2006. 2. Tallinna Vangla tagastas 01.10.2015 kahju hüvitamise taotluse, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkune tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks oli möödunud. 3. U.T. esitas 02.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 5900 euro väljamõistmiseks ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Kaebaja väitel ei tunnista ei kohtud ega ministeerium oma süüd, kuid Tallinna Vangla lõpuks tunnistab. 4. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 01.12.2015 määrusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse faktilise põhjenduse täiendamiseks (alusetu kinnipidamise asjaolud), Justiitsministeeriumi kirja nr 11-7/4951-3 esitamiseks ja Tallinna Vanglale kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Kohus viitas määruses riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS) sätestatud kohustuslikule kohtueelsele menetlusele ning palus kaebajal teatada, kas ta on pöördunud seoses oma väidetavalt alusetu kinnipidamisega Rahandusministeeriumi poole. 5. Kaebaja esitas 10.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles väitis, et 02.05.2006 lõppes tema karistus kokkuleppemenetlusega, aga vanglast teda ei vabastatud. Kaebaja vabastati vanglast alles 30.06.2006. Harju Maakohus lubas pikendada tema vahi all olemist, kuid seda ei tehtud. Kaebaja väitel pole ta Rahandusministeeriumi poole pöördunud, kuna keegi ei taha vastutust võtta.

3-15-2734 2(2) KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 18 lg 1 alusel teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Kaebaja väitel ei vabastatud teda Tallinna Vanglast õigel ajal ning tema kinnipidamine ajavahemikul 02.05.2006–30.06.2006 oli alusetu. Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk saada hüvitis alusetult vabaduse võtmise eest. Kuna vanglad ei otsusta isiku vabaduse võtmise üle, ei ole Tallinna Vangla käesolevas asjas vastustaja. Seega ei oma Tallinna Vanglale esitatud taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tähtsust. 8. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 23 lg 1 kohaselt esitatakse enne seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus SKHS-s sätestatud alusel ja korras. SKHS jõustus 01.05.2015. Kaebaja esitas kohtule Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2006 lahendi kriminaalasjas nr 1-05-152, millega Harju Maakohtu otsus tühistati ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebaja materjalid eraldati Harju Maakohtus kriminaalasja nr 1-07-7916, milles jõustus lõplik kohtuotsus 17.06.2008. Seega on vaidlusalune süüteomenetlus lõppenud. SKHS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et juhtumite puhul, kus süüteomenetlus lõppes enne SKHS jõustumist, on kahju hüvitamise alused ja menetluskord reguleeritud kas AVVKHS-s, riigivastutuse seaduses, põhiseaduse §-s 25 või see puudub üldse (eelnõu 635 SE seletuskiri, lk 56). Seega tuleb seadusandja tahet tõlgendada selliselt, et kui isik soovib taotleda hüvitist alusetult vabaduse võtmise eest, mis toimus enne 01.05.2015 lõppenud süüteomenetluse käigus, tuleb lähtuda AVVKHS-s sätestatud taotluse esitamise korrast. 9. AVVKHS § 1 lg 2 kohaselt on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes vastustajaks Eesti Vabariik. AVVKHS § 2 lg 1 sätestas, et isikul tekib hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. AVVKHS § 4 lg 2 kohaselt tuli hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning § 4 lg 6 kohaselt võis isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. 10. Kaebaja on kohtule avaldanud, et ta ei ole Rahandusministeeriumi poole pöördunud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna Rahandusministeeriumi poole pöördumiseks ette nähtud kuue kuu pikkune tähtaeg on möödunud, ei ole kaebajal enam võimalik hüvitist taotleda. 11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik