2-15-12026/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-12026

Tsiviilasi

XXXhagi mittetulundusühing XXX vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4-1-/1204)

Tsiviilasja hind

3 588,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad

advokaadid XXX ja XXX

Kostja: mittetulundusühing XXX (registrikood XXX),

lepinguline esindaja XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja mittetulundusühing XXX

(registrikood

XXX)

vahelise

1. detsembri 2005

töölepingu

kostjapoolse

19. mai 2015 ülesütlemise tühisus.

3. Töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel lõpetada resolutsiooni punktis 1 viidatud

tööleping kohtus alates 19. maist 2015.

4. Mõista kostjalt mittetulundusühing XXX hageja XXX kasuks välja töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 3 393,30 eurot ja töölepingu ülesütlemisest

vähem ette teatamise tõttu välja töötamata jäänud puhkuse hüvitis 195,23 eurot.

5. Rahuldada kostja 27. novembri 2015 taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada

kostjale enamtasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis kanda mittetulundusühing

XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX.

6. Jätta 28. septembri 2015. aasta kohtumäärusega menetlusse võtmata jäänud

täiendava nõudega seotud menetluskulud hageja kanda ja kõik ülejäänud

menetluskulud kostja kanda.

7. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista kostjalt mittetulundusühing XXX hageja XXX kasuks välja

menetluskulude

hüvitis

summas

1 296 eurot

(vajalik

ja

põhjendatud

õigusabikulu).

2-15-12026

2 (9)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus kostjale

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kostjal on õigus taotleda täiendavalt riigilõivu tagastamist summas 325 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja,

töötaja)

esitas

1. juunil 2015

Tööinspektsiooni

juures

tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse mittetulundusühing XXX (kostja, tööandja)

vastu. TVK lahendas avalduse 13. juuli 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1204 ja

rahuldas selle osaliselt. Muu hulgas tuvastas TVK, et pooltevahelise töölepingu kostjapoolne

ülesütlemine koondamise alusel on tühine ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja teatavad

rahasummad.

2. Kostja esitas 12. augustil 2015 kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi

hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse osaliselt. Kostja ei vaidlustanud

TVK otsust osas, mis käsitles juba makstud koondamishüvitise ja töölepingu lõpetamisest

vähem ette teatatud aja eest täiendavate hüvitiste väljamõistmist, aga soovis kohtus vaidluse

lahendamist seoses hageja nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, sellega

seonduva hüvitise saamiseks ja töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud ajale vastava

kasutamata põhipuhkuse hüvitamiseks.

3. Kohus võttis 4. septembri 2015. aasta määrusega hagina menetlusse hageja töövaidlus-

avalduse kostja avaldusega vaidlustatud osas. Hageja esitas 15. septembril 2015 avalduse,

milles soovis TVK-le esitatud nõuete kohtus lahendamist kostja avaldusega vaidlustatust

suuremas ulatuses, aga vastava täiendava nõude menetlemisest kohus keeldus 28. septembri

2015. aasta määrusega. Kostja esitas 22. septembril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile

vastu. Hageja esitas 8. oktoobril 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

4. Kohus määras 20. novembri 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus

menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud

tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused, sh menetluskulude nimekirjad. Muu hulgas

esitas kostja 27. novembril 2015 taotluse riigilõivu tagastamiseks.

POOLTE SEISUKOHAD

2-15-12026

3 (9)

Hageja nõuded ja väited

5. Vastavalt hageja töövaidlusavaldusele, TVK otsusele ja kostja poolt selle vaidlustamise

ulatusele menetleb kohus järgmisi nõudeid:

(1) tuvastada pooltevahelise 1. detsembri 2005 töölepingu kostjapoolse 19. mai 2015

ülesütlemise tühisus;

(2) lõpetada tööleping alates 19. maist 2015;

(3) mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

hüvitis 3 393,30 eurot ja

(4) töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise tõttu välja töötamata jäänud

puhkuse hüvitis 195,23 eurot.

6. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid töölepingu ja selle alusel asus hageja kostja juures tööle peasekretäri

assistendina (edaspidi „assistent”);

− pärast lapsehoolduspuhkust soovis hageja 19. mail 2015 tööle asuda, aga kostja esitas

samal päeval hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse koondamise alusel;

− hageja hinnangul koondamissituatsiooni ei esine, sest endiselt töötab kostja juures

hageja asendajana tööle võetud isik, kuigi ametinimetus on praegu teine; seega on

tööleping lõpetatud ilma seadusliku aluseta; isegi kui koondamissituatsioon oleks

esinenud siis tulnuks eelistada hagejat kui töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last;

− hageja töötasu 2015. aastal pidi olema 1 696,65 eurot kuus;

− TVK-s nõudis hageja hüvitist töölepingu alusetu lõpetamise eest kolme kuu töötasu

summas, aga TVK rahuldas selle nõude kahe kuu summas võttes arvesse kostja

tasaarvestust; hageja arvates tuleb kohtus sama nõue tervikuna rahuldada;

− töölepingu lõpetamisest kostja ette ei teatanud, aga pidi ette teatama kaks kuud,

mistõttu hageja kaotas võimaluse vastav periood veel töötasu teenida ja saada sellele

vastava aja eest kas põhipuhkust või kasutamata põhipuhkuse eest rahalist hüvitist;

hageja arvutuste kohaselt on vastava hüvitise summa 195,23 eurot.

7. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on menetluskulud 3 240 eurot (koos käibemaksuga summa, lepingulise esindaja kulu

18 h eest tunnihinnaga 180 eurot). Hageja on füüsiline isik ega ole käibemaksukohustuslane,

siis palub hageja menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et

kõik eelnimetatud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga menetlusega.

8. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja koondas hageja õigustatult, sest töömaht vähenes ja töö korraldati ümber.

Varem töötas kostja juures lisaks assistendile ka sekretär, aga kostja otsustas need

ametikohad ühendada registreerimise projektijuhi (edaspidi „projektijuht”) kohaks.

Sekretäriga tööleping koondamise tõttu ja sõlmiti hageja asendajaga tööleping uuel

ametikohal. Kui hageja soovis lapsehoolduspuhkuselt tööle naasta, siis ta koondati,

sest vastavat ametikohta enam ei olnud. Assistendi ja projektijuhi ametiülesanded on

oluliselt erinevad. Kostjal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd, sest kostja juures

töötas kõnealusel ajal ainult kaks inimest (peasekretär ja projektijuht);

2-15-12026

4 (9)

− lisaks tugineb kostja oma MTÜ-staatusele, rahaliste vahendite piiratusele ning

assistendi ja projektijuhi töötasude erinevusele (vastavalt 1 696,65 eurot ja

1 014,98 eurot);

− kuna põhipuhkust antakse ainult tegelikult töötatud aja eest, siis ei tule kostjal maksta

hagejale täiendavat puhkusehüvitist selle aja eest, mis vastab töölepingu lõpetamisest

vähem ette teatamisele;

− kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse, millega soovib tasaarvestada hageja nõuetega

hagejale makstud hüvitised kokku summas kuni 5 089,95 eurot. Kostja tugineb väitele,

et kui kohus tuvastab, et hageja koondamise alus puudus, siis on hüvitised makstud

alusetult ja kostjal on õigus nõuda vastava rahasumma tagastamist.

10. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja

resolutsiooni kohaselt taotleb kostja hagejalt 1 075 euro väljamõistmist. Kostja esindaja

märgib, et tema tunnitasu maksumus on 100 eurot ja kokku on tal kulunud aega 7,5 h (vastav

summa on 750 eurot). Kostja märgib, et 100 eurole lisandub ka käibemaks, aga samas kostja

ei ole taotlenud kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti taotleb kostja riigilõivu

summas 325 euro väljamõistmist. Kokku 1 075 eurot (325 eurot riigilõiv ja 750 eurot

lepingulise esindaja tasu).

11. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjale vastu.

12. Kostja taotleb 100 euro riigilõivu tagastamist. Kostja lähtus taotluse esitamisel sellest, et

ta tasudes riigilõivu summas 425 eurot maksis ta 100 eurot ettenähtust rohkem.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus valdavalt kostja kanda.

14. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK

otsusega

mittenõustumisel

võivad

vaidlevad

pooled

pöörduda

sama

töövaidluse

läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale

järgnevast päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja

kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega lahendab kohus käesolevas asjas hageja

töövaidlusavalduses märgitud nõudeid ulatuses, mis on esmalt piiratud nõuete TVK-s

rahuldamise ulatusega ja teiseks kostja avaldusega kohtusse pöördumisel.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

16. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− tähtajatu töölepingu nr 13002 (TVK tl 15–18) alusel töötas hageja kostja juures alates

1. detsembrist 2005 assistendi ametikohal (töötamise registri väljavõte TVK tl 29);

lisaks töötasid kostja juures sekretär ja peasekretär;

− hageja jäi alates 22. juulist 2013 lapsehoolduspuhkusele;

− hageja asendajaga sõlmis kostja esmalt tähtajalise töölepingu, aga seejärel uue

töölepingu sama asendajaga projektijuhi ametikohal (tl 37–40); samal ajal lõpetas

kostja töösuhte sekretäriga koondamise tõttu (tl 36);

2-15-12026

5 (9)

− hageja teatas 5. mail 2015 tööandjale soovist naasta tööle 19. mail 2015, aga kostja

tööandjana ütles töölepingu 19. mail 2015 koondamise tõttu ilma etteteatamise

tähtaega järgimata üles (TVK tl 19);

− töölepingu

lõpetamisel

maksis

kostja

hagejale

koondamishüvitise

summas

1 169,93 eurot ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 2 339,86 eurot

(TVK tl 21);

− TVK otsuse alusel maksis kostja hagejale täiendava koondamishüvitise 526,72 eurot ja

täiendava hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 1 053,44 eurot (tl 11, 13);

− hageja töötasu kostja juures töölepingu lõpetamise ajal oli töölepingu järgi

1 696,65 eurot.

17. Nõude (1) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja juures esines hageja ametikoha koondamissituatsioon TLS § 89

lg 1 tähenduses. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral

tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. Kohus hindab

esmalt, kas kostja esile toodud asjaolud viitavad töömahu vähenemisele või töö

ümberkorraldamisele või muule töö lõppemise juhule. Kui selline järeldus kostja märgitud

asjaoludest on põhimõtteliselt võimalik, siis saab kohus kontrollida, kas vastavad asjaolud on

tõendatud või saab neist lähtuda hageja vastuväidete puudumise tõttu. Kui kohus tuvastab

koondamissituatsiooni esinemise, siis tuleb järgmiseks kontrollida, kas kostja pidi hagejale

pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89 lg 5 alusel.

18. Senise kahe ametikohta (sekretär ja assistent) ühendamisel projektijuhi ametikohaks

toimus sisuliselt ühe töötaja koondamine, sest töö korraldati ümber ja selle tulemusel muutus

ka töökohtade struktuur. Tööandjal on õigus otsustada, kuidas töö tegemist korraldada ja kui

palju töötajaid on selleks vajalikud. Kostja väitel lõpetati kirjeldatud olukorras sekretäriga

tööleping koondamise tõttu ja sõlmiti hageja senise asendajaga uus tööleping loodud uuel

ametikohal. Kohus leiab, et kui töömaht väheneb sel viisil, et senise kahe töötaja asemele jääb

tööle üks, siis on vähemalt üldjuhul alust ka ainult ühe töötaja koondamiseks. Sellises

olukorras esinenuks täiendavalt hageja töö suhtes koondamissituatsioon, kui assistendi ja

projektijuhi ametiülesanded oleks oluliselt erinevad ja hageja ei sobiks või ei sooviks asuda

tööle uuel (ühendatud) töökohal. Kohus ei tuvasta viidatud töökohtade ametiülesannete olulist

erinevust. Töölepingu järgi olid hageja tööülesanneteks klientidega, klubidega ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega suhtlemine, dokumentide ettevalmistamine ja edastamine,

võistlejate registreerimine, litsentside tellimine, tagastamine võistlejate kindlustamise

korraldamine, raamatupidamise arvete koostamine, laekumiste kontroll, sularahaarveldus ja

muud asjaajamisega seotud tegevused. Projektijuhi ametijuhendi (tl 41–42) järgi kuuluvad

tema ülesannete hulka spordiürituste korraldamine, personalitöö, turundustegevuse toetamine,

telefonikõnedele vastamine, külastajate vastuvõtmine, dokumentide, posti, teadete ja

tellimuste haldamine, samuti abistamine nõupidamiste ja koosolekute korraldamisel. Võttes

arvesse kostja tegevust MTÜ-na ja ainult kahe palgalise töötaja kasutamist, ei tähelda kohus

sisulist erinevust assistendi ja projektijuhi töös. Mõlemal juhul oodatakse töötajalt

korralduslikke toiminguid ja peasekretäri abistamist, samuti suhtlemist seoses spordiürituste

korraldamisega ja dokumentide haldamist. Seega ei esinenud hageja ametikoha

koondamissituatsiooni TLS § 89 lg 1 tähenduses. Täiendavat alust koondamiseks ei saa

järeldada kostja MTÜ-staatusest, rahaliste vahendite piiratusest ega assistendi ja projektijuhi

töötasude erinevusest. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine on TLS § 104 lg 1 järgi

tühine ja nõue (1) tuleb rahuldada. Eeltoodud järelduse tõttu ei ole vaja enam kontrollida, kas

kostja pidi hagejale pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89

lg 5 alusel.

2-15-12026

6 (9)

19. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise

tõttu tühine, siis TLS § 107 lg 1 kohaselt loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

TLS § 107 lg 2 näeb ette, et sel juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu

alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Nimetatud õiguslikul alusel

taotlebki hageja nõudega (2) töölepingu lõpetamist alates 19. maist 2015. Pooled on

üksmeelsed, et kui kohus peaks töölepingu lõpetama, siis tuleks seda teha 19. maist 2015.

Riigikohtu senise praktika järgi tuleb kohtul tööleping lõpetada kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2

ning § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel

(10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Samas lahendab

kohus hagiasja TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Kohus leiab, et hagi menetlemisel ei saa kohus kaaluda töölepingu lõpetamist

mingist muust ajast, kui see, milles pooled on üksmeelsed. Kohus tõlgendab TLS § 107 lg 2 ja

Riigikohtu eelviidatud praktikat viisil, et töölepingu kohtus lõpetamise aega tuleb kaaluda ja

põhjendada üksnes siis, kui pooltel on selle üle vaidlus. Hagimenetluse eesmärk ei ole kohtu

poolt vaidluse laiendamine küsimustele, milles pooled ei taha vaielda, samuti ei või kohus

TsMS § 439 tõttu otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Neil kaalutlustel rahuldab kohus nõude (2).

20. Nõude (3) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimese lause, mis sätestab, et kui kohus

lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist

töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõudiski TVK-s algselt hüvitist kolme

kuu töötasu summas, millest TVK rahuldas nõude kahe kuu summas. Siiski ei vähendanud

TVK hüvitist TLS § 109 lg 1 teises lauses märgitud alustel, vaid kostja tasaarvestuse tõttu.

TVK otsusest nähtub, et TVK võttis hüvitise määramisel arvesse juba makstud

koondamishüvitise summas 1 169,93 eurot, samuti aga täiendavalt välja mõistetud

koondamishüvitise osasumma. Kuna selle tulemusel vähenes hageja kasuks välja mõistetav

hüvitis ühe kuu töötasu ehk 1 696,65 euro võrra, siis pidanuks otsusega kirjeldatud osas

mittenõustumise korral hageja TVK otsuse tähtaegselt vaidlustama. Kohus asus 28. septembri

2015. aasta määruses seisukohale, et tähtaegselt kohtusse pöördumata jätmisel on hageja

minetanud võimaluse nõuda TVK-s välja mõistetud summast suuremaid hüvitisi samadel

alustel. Kui kostja on esitanud menetluses tasaarvestuse vastuväite, siis vastavalt TsMS § 457

lg-le 2 seob otsus pooli ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.

ITVS ei sisalda TsMS § 457 lg-ga 2 võrreldavat normi. Lisaks ei võimalda TLS § 78 lg 1

kohtuvälist tööandja tasaarvestust töötasu arvel ilma töötaja nõusolekuta, aga käesoleval juhul

ei ole tasaarvestuseks kasutatud töötasu nõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 esimese

lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asub

eelneva põhjal seisukohale, et ühe kuu töötasule vastavas summas on algselt TVK-le esitatud

nõue kostja tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Ülejäänud kahe kuu töötasu summas saab

kohus nõude (3) rahuldada, sest hüvitise tervikuna vähendamiseks alust andvaid asjaolusid ei

ole kostja esile toonud.

21. Nõude (4) õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mis näeb muu hulgas ette, et kui tööandja

teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, siis on töötajal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Selles osas

vaidlevad pooled õigusküsimuses, kas TLS § 100 lg 5 alusel võib töötaja nõuda lisaks

töötasule samale perioodi eest muul juhul võimaldatava põhipuhkuse päevade arvule vastava

puhkusehüvitise maksmist. Viidatud normi sõnastuse järgi on töötajal õigus hüvitisele ja

seaduse tekstist ei nähtu üheselt, et hüvitis peaks olema piiratud töötasu summaga. Riigikohus

on otsustanud, et samal alusel tööandja nõutava hüvitise puhul ei ole vähemalt ainumäärav

töötaja töötasu summa (15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 13 teine

2-15-12026

7 (9)

lõik). TLS eelnõu seletuskirjas märgitakse, et etteteatamistähtaeg [on] töötajale aeg

ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on

mõistliku etteteatamisaja peamiseks eesmärgiks anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks

enne olemasoleva töösuhte lõppemist ehk ajal, millal töötaja saab veel töötasu. Eeltooduga

on kooskõlas etteteatamistähtaja kohaldamise asemel selle hüvitamine rahas. [---] Vaba aja

andmisel säilib töötajale tema keskmine töötasu (vt 299 SE, lk 76). Kohus näeb tsiteeritud

tekstiosas seadusandja tahet tagada töötajale etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral

vähemalt samad hüved, kui tal oleks olnud tähtaja järgimise korral. Kui kostja oleks järginud

töölepingu ülesütlemisel selleks ette nähtud tähtaega, siis tekkinuks hagejal õigus saada

töötasu veel kahe kuu eest, aga samuti töölepingu lõppemisel saada TLS § 71 alusel hüvitist

kasutatama põhipuhkuse eest vastavalt sama pikale täiendavale töötamise perioodile. Kohus

asub seisukohale, et nõudega (4) taotletav hüvitis ei ole kaetud teiste töölepingu lõppemisel

makstavate hüvitistega ja töötajal on õigus seda täiendavalt nõuda. Seadusest tuleneva

etteteatamisaja kestuse ja nõude (4) arvutuste üle pooled ei vaidle. Seega saab kohus nõude (4)

rahuldada.

22. Kostja esitas ka kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse ja palub hagejale makstud

hüvitised brutosummas 5 089,95 tasaarvestada hagetava summaga. Ühtlasi nähtub kostja

vastusest, et kostja soovib makstud hüvitised hagejalt tagasi nõuda hageja nõuet ületavas osas.

Kostja menetluslik tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Kui tööleping lõppeb muul alusel kui koondamise

tulemusel, siis on kostjal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda ja tasaarvestada

koondamise tõttu makstud hüvitised (vt Riigikohtu 29. septembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-14, p 11). Kuna hagi rahalistes nõuetes (3) ja (4) on edukas, siis saab kohus kostja

tasaarvestust hinnata. Hageja ei esitanud vastuväited kostja tasaarvestuseks kasutatava nõude

summade osas, aga vaidleb vastu sellele sisuliselt. Kohus sedastas eespool p-s 20, et kokku

summas 1 696,65 eurot on poolte nõuded TVK menetluses tehtud ja otsuse tegemisel arvesse

võetud tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Hageja nõuetest hõlmab tasaarvestus ühe kuu

töötasule vastavat hüvitise nõuet TLS § 109 lg 1 alusel ja kostja nõuetest TLS § 100 lg 1 järgi

makstud koondamishüvitise tagasinõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, et

tal oleks õigus nõuda tagasi ka töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud aja hüvitis.

Vastavat hüvitist tuleb kostjal käesoleva juhtumi asjaoludel maksta TLS § 100 lg 5 alusel

sõltumata sellest, millisel alusel kostja töölepingu lõpetas. Neil kaalutlustel ei ole kostja

tasaarvestus kohtumenetluses enam edukas ja hagi saab tervikuna rahuldada.

23. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja nõukogu

koosolekute protokollid (TVK tl 22–25) ja kostja tulemiaruande (TVK tl 28), sest neist ei

nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

24. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

kostja 27. novembri 2015 riigilõivu tagastamise taotlus. Kohus rahuldab selle taotluse TsMS

§ 150 lg 1 p 1 alusel. Kostja tasus kohtusse pöördumisel riigilõivu 425 eurot, millest taotleb

100 euro tagastamist. Kõik hageja nõuded kuuluvad riigilõivuseaduse § 22 lg 1

kohaldamisalasse, mistõttu ka kostjal ei tulnud ITVS § 24 lg 4 viimse lause järgi lõivu tasuda.

Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes avalduse alusel, seega saab

kohus praegu tagastada kostja taotletud summa 100 eurot, aga kostjal on õigus taotleda ka

ülejäänud lõivu tagastamist.

25. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg-te 1 ja 3 alusel 3 588,53 eurot.

2-15-12026

8 (9)

26. Hageja täiendava nõude menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad selle nõude

esitamisega seonduvad kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Menetlusse võetud nõuetes

kohus rahuldab hagi tervikuna, st ülejäänud kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

27. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud

erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas

tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja tasumäär ja ajakulu kvalifikatsiooni ning

vaidluse sisu arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

28. Hageja esindaja tasumäär 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud.

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;

2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).

Riigikohus on hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid teine lõik).

Käesolevas asjas esindaja tasumäär ei vasta asja sisule ja keerukusele ning kohus leiab, et

põhjendatud tasumäär on 144 eurot tunnis (koos käibemaksuga).

29. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada sisendkäibemaksuna. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

30. Kohus kontrollib hageja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu juures

eraldi. Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev

Toiming, ajakulu ja tasu

taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu ning tasu kohta

24.08.15 kohtumine, kaasuse

asjaolude ja TVK

toimiku materjalidega

tutvumine

1:30 põhjendatud ning vajalik toiming

ja ajakulu

1:30

04.09.15 kostja taotluse ja

kohtumäärusega

tutvumine, edasise

tegevuskava koostamine

1:30 põhjendatud ja vajalik ajakulu on

kokku 30 min (kostja taotlusega

tutvumine 10 min ja

kohtumäärusega tutvumine 10 min

arvestades dokumentide sisu ning

tegevuskava koostamine 10 min

arvestades vaidluse ulatust ja nr 1

juba hinnatud toiminguid)

0:30

2-15-12026

9 (9)

Nr Kuupäev

Toiming, ajakulu ja tasu

taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu ning tasu kohta

11.09.15 TVK otsuse analüüs

summade osas, õiguslik

analüüs ja hagi

täpsustuse koostamine

2:00 menetluskulude jaotamisel jäi

nimetatud kulu hageja kanda (vt

otsuse p 26)

0:00

15.09.15 täpsustuse viimistlemine

ja edastamine

0:30

30.09.15 kostja vastusega ja

määrusega tutvumine,

vastuväidete koostamine

1:00 hageja 8. oktoobri 2015 arvamuse

ettevalmistamise ja koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu on

kokku 4 h arvestades kostja

vastuse ja hageja arvamuse sisu,

kohtumäärusega (nõude

menetlusest keeldumine) tutvumise

ajakulu ei kuulu aga kostjalt

väljamõistmisele kuna tegemist ei

ole kuluga, mida kostja peaks

hagejale hüvitama

4:00

01.10.15 kostja vastuse osas

seisukoha kujundamine,

seisukohtade koostamine,

suhtlus kliendiga

täiendava info osas

2:00

05.10.15 kohtumine kliendiga,

kirjalike seisukohtade

koostamine

2:30

08.10.15 seisukoha viimistlemine

ja edastamine kohtule

0:30

20.11.15 määrusega tutvumine,

edasise tegevuskava

arutelu kliendiga

0:30 vajalik ja põhjendatud ajakulu on

2 h arvestades kostja ja hageja

vastuste sisu ja menetluse

varasemat käiku

2:00

10 25.11.15 teeside koostamine ja

määruses viidatud

küsimustes seisukoha

kujundamine

3:00

11 27.11.15 teeside ja seisukoha

koostamine, edastamine

kohtule

1:30

12 02.12.15 kostja seisukohaga

tutvumine, vastuse

koostamine

1:00 vajalik ja põhjendatud ajakulu on

1 h arvestades poolte

menetlusdokumentide sisu

1:00

13 04.12.15 vastuse viimistlemine ja

edastamine kohtule

0:30

Kokku (tund:minut) 18:00

Kokku (tund:minut)

9:00

(tundides) 18,00

(tundides)

9,00

31. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

eelneva põhjal 1 296 eurot (lepingulise esindaja tasu 9 tunni eest tasumääraga 144 eurot

tunnis). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 944 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 3240

– 1296). Kohus leiab, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja

menetluslikku käiku arvestades tervikuna põhjendatud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik