1-15-9637/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

17. detsember 2015.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-9637 (15286000401)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 423 1

ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Meelis Juursoo

Süüdistatav S.N , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ei tööta;

kriminaalkorras varem karistatud ühel korral

10.11.2014.a.Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi katseaeg 18 kuud, tõkendit ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada S.N KarS § 423

1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista S.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.11.2014.a

otsusega nr 1-14-9030 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu

vangistuse võrra ning mõista S.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb S.N ära teha 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on S.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata S.N kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista S.N-ilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:

• sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• kaitsjatasu 105,60 (ükssada viis eurot ja kuuskümmend senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et S.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 690,60 (kuussada üheksakümmend eurot ja kuuskümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes igakuiselt vähemalt 57,55 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700091732 ning selgituse “S.N, otsus nr 1-15-9637, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

3

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus S.N´t s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema isikuna, kes eelnevalt 06.09.2014a. ja

05.04.2015a. on juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, juhtis 24.oktoobril 2015a. kella 00:57 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Antsla-Haabsaare maanteel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx ilma juhtimisõiguseta. S.N rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega S.N pani toime KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. S.N´t s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 24.oktoobril 2015a. kella 00:57 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Antsla-Haabsaare maanteel juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat

registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus S.N väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,84 mg/l (-/+ 0,07 mg/l) kohta Antud teoga rikkus S.N Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 4 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani S.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

Prokurör taotleb kohtus: S.N süüditunnistamist KarS § 423 1

järgi ja karistamist

vangistusega 4(neli) kuud. S.N süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 1(üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista S.N-ile liitkaristuseks vangistus 1(üks) aasta 4(neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades vangistuskaristust Tartu Maakohtu 10.11.2014a. kohtuotsuse

järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 4 (nelja)kuu vangistuse võrra, mõista S.N-ile liitkaristuseks vangistus 1(üks) aasta 8(kaheksa) kuud;

4

KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb S.N teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata S.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg

1 kontrollnõuded. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav S.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav S.N , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada KarS § 4231 ja § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas S.N menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

S.N on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades S.N sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel nõuab kohus S.N-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 585 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 105,60 eurot.

5

Kohus on seisukohal, et arvestades S.N varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid,

on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 690,60 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik