3-14-53117/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53117

Haldusasi

Nikolai Tõštšuki kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Tõštšuk

Esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.05.2015. a otsus ja lõpetada asja

menetlus.

2. Tagastada kaebaja esindajale 24.11.2015 esitatud Tallinna Vangla

14.11.2014. a vastus kahju hüvitamise taotlusele 4-l lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse teatavakstegemisest. Määrus ei ole resolutsiooni p-i 2 osas edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 26.08.2014 N. Tõštšuki kahju hüvitamise nõude,

milles ta märkis, et viibis Tallinna Vanglas ajavahemikel 14.04.2008-03.07.2008 ja

17.04.201326.05.2014, kus teda koheldi alandavalt, sest teda hoiti 6-kohalises

kambris, kus vaba pinda isiku kohta oli vaid 1,5 m². N. Tõštšuk leidis, et vangla on

tema suhtes rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art-t 3. Lisaks märkis N. Tõštšuk puudustena ka asjaolusid, et riideid tuli pesta

ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal alati niiske; kambri kunstlik valgustus ei

vastanud vangistusseaduse (VangS) §-s 45 sätestatud nõudele ja vähene valgus kurnas

silmi. N. Tõštšuk palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju.

2. Tallinna Vangla tagastas 14.11.2014. a vastusega nr 5-18/14/23039-4 N. Tõštšuki

kahju hüvitamise nõude perioodi 14.04.-03.07.2008 osas läbivaatamatult ning jättis N.

Tõštšuki kahju hüvitamise nõude perioodi 17.04.2013-27.05.2014 osas rahuldamata.

3. N. Tõštšuk esitas 09.12.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 07.04.2015 täpsustava

seisukoha, milles ta palus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitisena välja mõista 5000 eurot. Kaebaja

põhjendused:

1) Viibis Tallinna Vanglas 17.04.2013-27.05.2014. Kinnipidamistingimused alandasid tema

inimväärikust. Põrandapinna alla ei saa arvata mööblialust pinda, sest seda pinda ei saa

kinnipeetav kasutada liikumiseks ja igapäevaseks tegevuseks. Ka tualeti pindala ei saa

põrandapinna määramisel arvesse võtta. Valgustus ei vastanud nõuetele. Pesu tuli pesta ja

kuivatada kambris.

2) Mitme kinnipeetavaga kambris on soovituslik määr 4 m², kuid kui kinnipeetava käsutuses

on alla 3 m² põrandapinda, tuleb ülerahvastatust pidada niivõrd tõsiseks, et see õigustab EIÕK

art 3 rikkumise tuvastamist.

4. Tartu Halduskohus tagastas 09.04.2015. a määrusega kaebuse osas, milles N. Tõštšuk

nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 27.05.2014 ja elementaarsete hügieeninõuete järgimata

jätmise eest; vabastas N. Tõštšuki riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel; võttis

kaebuse menetlusse.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 28.05.2015. a otsusega N. Tõštšuki kaebuse osaliselt; mõistis

Tallinna Vanglalt N. Tõštšuki kasuks välja hüvitise 657 eurot; tunnistas õigusvastaseks

kaebaja kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas 219 päeva jooksul ajavahemikus 17.04.-

31.12.2013, kui põrandapinda kinnipeetava kohta oli alla 3 m²; jättis rahuldamata kaebaja

taotluse Tallinna Vanglalt õigusabikulu väljamõistmiseks; mõistis Tallinna Vanglalt Eesti

Vabariigi kasuks riigituludesse välja menetluskulu (riigilõiv) summas 19,71 eurot ning

ülejäänud kaebaja menetluskulu summas 130,29 eurot jättis Eesti Vabariigi kanda. Otsuse

põhjendused:

1) Isikliku ruumi kindlakstegemisel tuleb kambri üldpindalast maha arvutada tualeti pindala.

Kambripinna piisavuse kindlakstegemisel ei ole oluline arvesse võtta kambris asuvat mööblit

ega selle pinna osakaalu kambri põrandapinnaga võrreldes. Kaebajat on hoitud kambrites, kus

isiku kohta on põrandapinda olnud vähemalt 3 m² ning see nõue on täidetud isegi juhul, kui

kambripinna hulka mitte arvata eraldi WC pindala. Seega ei saa pidada vastustaja tegevust

01.01.-26.05.2014 õigusvastaseks piisava kambripinna võimaldamata jätmise tõttu.

2) Lähtudes EIK praktikast on õigusvastane ajavahemikus 17.04.2013-26.05.2014 kaebaja

kinnipidamine 219 päeva vältel kambrites, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli

vähem kui 3 m². Selliste kinnipidamistingimustega tekitatud kahju on kohane hüvitada rahas.

Põhjendatud on välja mõista 3 eurot päeva kohta, seega 657 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Vangla esitas 15.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 28.05.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt, tunnistas

õigusvastaseks N. Tõštšuki kinnipidamistingimused 219-l päeval ning mõistis kaebaja kasuks

välja hüvitise 657 eurot ja menetluskulu 19,71 eurot. Teha asjas uus otsus, millega jätta

kaebus täielikult rahuldamata asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

1) Kohus on ebaõigesti arvestanud kambri üldpindalast maha WC pindala. N. Tõštšuk oli

paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna

ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat õigusvastastes tingimustes hoitud. Kuna vastustaja

tegevus oli õiguspärane, on täitmata üks kahju hüvitamise eeldustest. Seega on vanglalt

kahjuhüvitise 657 euro ja menetluskulu 19,71 euro väljamõistmine põhjendamatu.

2) Eesti riik sai 2013. aastal teada, et alla 3 m² kambripinda peetakse EIK praktikas EIÕK

rikkumiseks ning koheselt on astutud samme siseriikliku õiguse EIK praktikaga kooskõlla

viimiseks – alates 01.01.2014 tagatakse kinnipidamisasutustes kinnipeetavatele vähemalt 3 m²

põrandapinda, ehitatud on uued vanglad, vähendatud on kinnipeetavate arvu. Kohus ei ole

põhjendanud, miks kõik muud õigused, mis olid kinnipeetavale tagatud, ei kompenseeri ega

tasakaalusta vähest põrandapinda. Seega on halduskohus rikkunud põhjendamiskohustust.

7. N. Tõštšuk esitas 07.07.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Tartu

Halduskohtu 28.05.2015. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja märgib, et WC-d ei saa lugeda vabaks põrandapinnaks ning halduskohus on otsuse

tegemisel arvestanud nii siseriiklikku kui ka Euroopa Kohtu praktikat ja on sellest tulenevalt

teinud õiglase otsuse.

8. N. Tõštšuki esindaja esitas 24.11.2015 e-kirja (digitaalselt allkirjastamata), millega edastas

Tallinna Vangla kirja, millest nähtub, et N. Tõštšuk on kaebuse kohtule esitanud tähtaegselt,

kuna vangla vastus on saadetud 14.11.2014, seega oli viimane tähtaeg kaebuse esitamiseks

kohtule 13.12.2014, aga kaebus on esitatud 09.12.2014. N. Tõštšuki esindaja esitas

24.11.2015 selgituse (digitaalselt allkirjastatud), milles ta märgib, et antud dokumenti ei

olnud võimalik esitada 20.11.2015, sest ta oli kuni 19.11.2015 puhkusel ning jääb

seisukohale, et kaebus antud asjas on esitatud tähtaegselt, seega ei ole vaja taotleda kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist.

9. Tallinna Vangla esitas 25.11.2015 seisukoha, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

28.05.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. Vastustaja märgib, et kaebaja esindaja ei ole

esitanud põhjendusi, mis takistanuks kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, leides, et

kaebus ei ole tähtaegne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.05.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest

lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-

08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15).

Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on N. Tõštšuki

hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud N. Tõštšuki poolt esitatud

kahju hüvitamise nõude vanglale 26.08.2014. Halduskohus menetles 09.12.2014 kohtule

esitatud N. Tõštšuki hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja

kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot.

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108,

p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Eeltoodust tulenevalt peab kinnipeetav või

vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse

läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas

asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 26.08.2014 esitatud kahju

hüvitamise nõude aega, hiljemalt 26.11.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse

esitanud alles 09.12.2014, mistõttu on N. Tõštšuk esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule

mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Asja

materjalidest nähtuvalt on käesolevas haldusasjas kaebaja esindaja 24.10.2014 teatanud

vanglale, et ta on N. Tõštšuki poolt vanglale saadetud kahjunõudes tema esindaja (tl 22).

Eeltoodust nähtuvalt oli kaebajal olemas juba enne kaebuse esitamise tähtaja saabumist ka

esindaja. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 11.11.2015. a määrusega (tl 93-93p) esitama

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

20.11.2015. Kaebaja esindaja kinnitas määruse kättesaamist 18.11.2015 (tl 99). Tulenevalt

HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis võimaluse taotleda kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist, esitamaks ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende

põhistuse, ei ole kaebaja esindaja ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud, vaid

on üksnes 24.11.2015 esitatud selgituses väljendanud seisukohta, et kaebus on tähtaegne.

Kuna ülaltoodule tuginevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebus on esitatud

halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud N. Tõštšuki kaebuse ebaõigesti

menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse

jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi

määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja

rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja

lõpetab asja menetluse.

15. Kaebaja esindaja on 24.11.2015. a e-kirjale lisanud Tallinna Vangla 14.11.2014. a vastuse

kahju hüvitamise taotlusele. Asja materjalidest nähtuvalt on nimetatud vangla vastus toimikus

juba olemas (tl 6-9), mistõttu ringkonnakohus tagastab kaebaja esindajale vangla 14.11.2014.

a vastuse.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 09.04.2015. a määrusega

(tl 39-42) kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tallinna Vangla oli

riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub

käesolevas asjas alus menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernist

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel