3-14-52824/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52824

Haldusasi

Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 14.10.2014. a

käskkirja nr 6-2/1275 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Karli Peelbaum

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

06.05.2015. a otsus muutmata.

2. Jätta Karli Peelbaumi menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 13.10.2014. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 28-30) kohaselt algatati

kinnipeetav K. Peelbaumi suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustati

14.09.2014 toimunud distsipliinirikkumises. Vanemvalvur M. Tomsoni ja valvurite K. Vassili,

R.-S. Ennoki ja V. Tontsi 14.09.2014. a ettekandest nr 4371 (tl 31) nähtuvalt teostati E9

sektori kinnipeetavatele esmast turvakontrolli enne spordisaali minekut. Spordisaali soovis

minna ka K. Peelbaum. Valvur V. Tonts selgitas kinnipeetavale, et tal on spordisaali keeld

kuni 14.09.2014. Vanemvalvur M. Tomson selgitas samuti K. Peelbaumile, et keeld kehtib

kaasaarvatud selle kuupäevani ning seega pole tal õigust teiste kaaskinnipeetavatega saali

minna. Ettekandest nähtuvalt väljendas seepeale K. Peelbaum ennast ebatsensuurselt ja ütles,

et kuradi Kaur pani kitse. Järgnevalt küsis valvur Kaur Vassil juba lukustatud trellvõre ees, et

kuidas palun. Seepeale ütles K. Peelbaum, et tal on sõber Kaur, kes on kits.

2. 14.09.2014 esitas K. Peelbaum seletuse toimunule (tl 32), milles märkis, et rääkis oma

kambrikaaslase J. Palloga, et tal on üks sõber Kaur Kits. Selle peale küsis valvur K. Vassil

tema käest, et mis ta ütles, mispeale kaebaja kordas öeldut.

3. Tartu Vangla määras 14.10.2014. a käskkirjaga nr 6-2/1275 (tl 4-6p) K. Peelbaumile

distsiplinaarkaristuse vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt käitumise pärast. Käskkirja

kohaselt seisnes K. Peelbaumi ebaviisakas käitumine selles, et kinnipeetav kasutas

ametnikega suheldes ebaviisakat väljendit. Käskkirjast nähtub, et vanglateenistuse ametnikega

ebaviisakalt käitudes rikkus K. Peelbaum Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõudeid, mille

kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat

külastavate isikutega viisakas. Käskkirjaga karistati K. Peelbaumi noomitusega.

4. K. Peelbaum esitas 14.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1275 kehtetuks tunnistamiseks vaide

(tl 15-15p). Tartu Vangla jättis 12.11.2014. a vaideotsusega nr 1-11/501-2 (tl 13-14p) vaide

rahuldamata.

5. K. Peelbaum esitas 16.11.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-3), milles palub

tühistada Tartu Vangla 14.10.2014. a käskkiri nr 6-2/1275. Kaebuse põhjendused:

1) Kaebaja ei ole tegu toime pannud.

2) Vanglaametnike poolt koostatud ettekanne ei lähe kokku ametnike hilisemate ütlustega.

Ettekandes kinnitavad kõik neli valvurit, et olid vahejuhtumi juures, kuid kaamerapildist

nähtuvalt ei olnud M. Tomson ega R.-S. Ennok vahejuhtumi juures. R.-S. Ennok märkis, et ta

ei kuulnud, et kaebaja oleks midagi ebaviisakat öelnud. K. Vassil on oma ütlustes samuti

kahtlev, kuna ei mäleta, kas R.-S. Ennok ja M. Tomson olid vahejuhtumi juures.

3) Menetleja seisukoht on alusetu, et J. Pallo ja kaebaja ütlusi ei saa usaldusväärseks pidada,

kuna eelnimetatud isikud võisid ütlustes kokku leppida. Kuivõrd menetleja ei ole suutnud

kaebaja ja J. Pallo ütlusi ümber lükata, siis peavad need rääkima kaebaja kasuks.

4) Ametnike ütlused on omavahel vastuolus.

6. Tartu Vangla palub 09.01.2015. a vastuses kaebusele (tl 22-23) jätta kaebus rahuldamata.

Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja väide, et justkui ei oleks ta temale etteheidetud tegu toime pannud, on alusetu.

Tartu Vangla on 14.10.2014. a käskkirjas nr 6-2/1275 ning sellega seotud

distsiplinaarmenetluse protokollis piisava põhjalikkusega selgitatud, millistele tõenditele

tuginedes on kaebajapoolse distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud.

2) Vastustaja nõustub kaebajaga osaliselt ning möönab, et vanglateenistuse ametnike

14.09.2014. a ettekandes nr 4371 oli ebatäpsusi ning kõik valvurid ei viibinud kogu

vaidlusaluse intsidendi toimumise aja osakonna trellukse juures. Valvur R.-S. Ennok on

13.10.2014. a e-kirjas selgitanud, et kuulis vaidlust kinnipeetav K. Peelbaumi ning valvurite

vahel, kuid ei kuulnud väljendeid, mida kaebaja valvur K. Vassilile ütles. Ka vanemvalvur

M. Tomsoni 13.10.2014. a e-kirjast nähtub, et ta polnud küll vahetult trelluste juures, kuid

viibis valvuriruumi ning trellukse vahelisel alal ning kuulis kaebaja poolt öeldut. Isegi juhul,

kui vanemvalvur M. Tomson ei oleks kogu vestlust kuulnud, siis nähtub nii kaebaja enda

ütlustest kui ka vastustaja poolt kogutud materjalidest, et K. Vassili ja V. Tontsi kohaloleku üle

vaidlust ei ole.

3) Distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud tähtsust omavad asjaolud ning arvestatud

nendega juba distsiplinaarkaristuse määramisel. Pelgalt sellest, et esialgses ettekandes on

ebatäpsusi, ei saa järeldada teokoosseisu puudumist.

4) Menetluse käigus on põhjendatult peetud kaebaja kambrikaaslase J. Pallo käesolevas asjas

antud ütlusi ebausaldusväärseks. Kaebaja väide nagu ei oleks ta J. Palloga menetluse käigus

kokku puutunud, ei ole asjakohane. Olukorras, kus kaebaja kambrikaaslane on intsidendi

juures ning kuuleb muuhulgas seda, kuidas kaebaja oma väidetavast tuttavast Kaur Kitsest

rääkides tegu õigustada püüab, on tõele mittevastavate ütluste andmine ka ilma hilisema

kokkuleppimiseta võimalik.

5) Eluliselt raskesti usutav on, et soov rääkida kaaskinnipeetavaga nende väidetavast ühisest

tuttavast Kaur Kitsest tekib just ajal, mil vanglateenistuse ametnik Kaur Vassili

meeldetuletuse tõttu ei lubatud kaebajat spordisaali. Nimetatud asjaolu silmas pidades ning

arvestades, et ka kaebaja ise on möönnud sõna „kits“ kasutamist, võib distsiplinaarsüüteo

toimepanemist lisaks muudele tõenditele ka eluliselt usutavaks pidada.

7. Tartu Halduskohtu 06.05.2015. a otsusega (tl 49-50p) jäeti K. Peelbaumi kaebus

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) Poolte vahel on erimeelsus selles, kas kaebaja sooritas talle inkrimineeritud teod ja kas

kaebajale määratud karistus oli põhjendatud.

2) Nõustuda tuleb seisukohaga, et vanglal ei ole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse

algatamise ajendiks olev ettekanne nr 4371, mille on koostanud vanglateenistuse ametnikud

K. Vassil, M. Tomson, R.-S. Ennok ja V. Tonts, ei oleks tõene.

3) Kaebaja on tuginenud asjaolule, et kõik ettekande allkirjastanud ametnikud ei viibinud seal

kirjeldatud sündmuste lõpuni trellukse juures. Seda on tunnistanud ka Tartu Vangla. Üldjuhul

ei saa distsiplinaarmenetluses arvestada niisugust ettekannet, milles ametnik kirjeldab

sündmusi, mille juures ta tegelikult ei olnudki. Samas on vaidlusaluse ettekande allkirjastanud

ka ametnikud K. Vassil ja V. Tonts, kelle puhul ei ole vaidlust, et nad viibisid kõigi ettekandes

märgitud sündmuste juures lõpuni. Seega on ettekande näol siiski tegemist asjakohase ja

usaldusväärse tõendiga.

4) Asjas on kindlaks tehtud, et K. Vassil ja V. Tonts olid trellukse juures ja mõlemad kuulsid,

et kaebaja ütles, et kuradi Kaur pani kitse. Halduskohtu hinnangul on sündmuse toimumine

niisugusel viisil tõendatud. See väljend puudutas ilmselgelt ametnik K. Vassilit. Kaebaja

seletus, et ta kõneles isikust nimega Kaur Kits, ei ole eluliselt usutav ning kaebaja ei ole

tõendanud ka niisuguse isiku olemasolu. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest on

vangla teinud selgeid jõupingutusi väite kontrollimiseks ning on ilmne, et Kaur Kitse

tegelikkuses ei eksisteerigi.

5) On tavapärane, et kaebaja ei tunnista oma ebaviisakat käitumist. Kaebaja ütlused ei ole

usaldusväärsed, sest need on ennastõigustavad ja ei haaku ühegi teise tõendiga. Hüpoteetiline

olukord, kus vahetult pärast seda, kui Kauri-nimeline vanglaametnik takistab kinnipeetaval

spordisaali minemast, andes keelu kehtivusest teistele teada, kõneleb kinnipeetav teisest

Kaurinimelisest isikust, kelle perekonnanimi on Kits, oleks niivõrd väheusutav

kokkusattumus, et niisuguse selgituse arvestamiseks peaks kaebaja suutma tõendada vähemalt

seda, et väidetav Kaur Kits on üldse olemas.

6) Kasutades väljendit „kitse panema“ vanglaametnik K. Vassili suhtes, pani kaebaja

halduskohtu hinnangul toime Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise, kuna tegemist on

halvustava väljendiga. Selle kasutamine ei olnud ka millegagi õigustatud, kuna K. Vassil oli

õigesti tähelepanu juhtinud kehtivale spordisaali kasutamise keelule. Seega on asjas

distsiplinaarkaristuse määramise eeldused täidetud.

7) Kaebajale määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajale on

määratud kõige leebem karistus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. K. Peelbaum esitas 17.05.2015 apellatsioonkaebuse (tl 56-56p), milles palub Tartu

Halduskohtu 06.05.2015. a otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

1) Halduskohus on lahendi teinud ennatlikult, ei ole läbi viinud kohtulikku uurimist ning

tugineb otsuses üksnes vangla väidetele.

2) V. Tonts ja K. Vassil ei kinnita hilisemates ütlustes ettekandes toodud väiteid.

3) Jääb arusaamatuks, kuidas saab ametnik kinnitada allkirjaga ettekannet, kui ta ei viibinud

ettekande koostamise ajendiks olnud vahejuhtumi juures.

4) Ei ole tõendatud, et kaebaja talle etteheidetava teo toime pani. Vanglaametnike ettekanne

on ebaõige ja ei vasta faktilistele asjaoludele.

5) Kui vangla ei ole suutnud ümber lükata kaebaja väidet, et on olemas Kaur Kitse nimeline

isik, siis tuleb seda hinnata kaebaja kasuks.

9. Vastustaja palub 22.06.2015 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele

apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:

1) Vastustaja nõustub kõigi halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega ning

jääb oma varasemalt antud selgituste juurde.

2) Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses sisuliselt oma halduskohtusse esitatud kaebuse

väiteid ning ühtegi uut asjaolu või seisukohta kaebaja esitanud ei ole.

3) Kaebaja etteheide, et vangla ei ole suutnud tuvastada Kaur Kitse nimelise inimese

olemasolu ja seega tuleb seda hinnata tema kasuks, on põhjendamatu. Distsiplinaarmenetluse

läbiviija on rahvastikuregistri andmetel kontrollinud Kaur Kitse nimelise isiku olemasolu ning

tuvastanud, et sellist isikut ei ole. Menetleja kontrolltoiming ning selle tulemus on kajastatud

ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ning see pidi kaebajale käskkirja hoolikama

lugemise korral teada olema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel

asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. Kaebaja ei põhjenda, millega rikkus halduskohus kaebaja arvates HKMS § 2

lg-s 4 toodud uurimiskohustust. Uurimiskohustuse rikkumine eeldanuks

distsiplinaarmenetluse käigus vajalike tõendite kogumata jätmist. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla kogus distsiplinaarmenetluse käigus piisaval

määral tõendeid. Ka on halduskohus hinnanud otsuse pdes 14 ja 15 kaebaja väiteid

ning selgitanud, miks halduskohus arvestab tõendina ettekannet, mille on

allkirjastanud muuhulgas ametnikud, kes tegelikult vahejuhtumi juures ei viibinud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga tõendite hindamisel.

13. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et ta käitus vanglaametnikuga ebatsensuurselt,

kuna R.S. Ennok ega M. Tomson, kes ettekandele alla kirjutasid, ei olnud vahejuhtumi

juures. Kaebaja leiab, et ametnike koostatud ettekandes kirjeldatu on ebaõige ega vasta

faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, vaid leiab, et kaebaja

distsipliinirikkumine on piisavalt tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus oli vaja

välja selgitada see, kas kaebaja käitus vanglaametnikuga ebaviisakalt või mitte. Seda

on võimalik tõendada intsidenti pealt kuulnud isikute ütlustega. Käesoleval juhul on

kaebaja ebatsensuurset sõnakasutust lisaks K. Vassilile endale kinnitanud ka valvur V.

Tonts ühiselt koostatud ettekandes nr 4371 (tl 31) ja hiljem antud ütlustes (tl 40).

Kuivõrd kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud kahe vanglaametniku ütlustega,

siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt käsitleda kaebaja väiteid seoses

sellega, et M. Tomson ei saanud kuulda kaebaja poolt öeldut, kuna ta ei viibinud

vahejuhtumi juures.

14. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja etteheide, et vangla ei ole

suutnud tuvastada Kaur Kitse nimelise inimese olemasolu ja seega tuleb seda hinnata

tema kasuks, on põhjendamatu, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviija on

rahvastikuregistri andmetest kontrollinud Kaur Kitse nimelise isiku olemasolu ning

tuvastanud, et sellist isikut ei ole. Lisaks on halduskohus piisava põhjalikkusega

käsitlenud kaebaja väiteid seonduvalt Kaur Kitse nimelise isikuga ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega kaebaja seletuse elulise usutavuse

kohta.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.05.2015. a otsus muutmata. K. Peelbaum oli ringkonnakohtus

kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud (tl 62-63). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui

menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema

kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad K.

Peelbaumi menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel