3-14-52217/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Lahendi avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52217 Haldusasi Vladimir Beljakovi kaebus Tallinna Vangla vastu hüvitise nõudes summas 7000 eurot seonduvalt kaebaja hoidmisega inimväärikust alandavates tingimustes Tallinna Vanglas 02.05.2012 - 28.03.2013. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla ja Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Beljakov, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde 30.11.2015 Tallinna Vangla poolt esitatud

V. Beljakovi 02.06.2014. a selgitustaotlus, Tallinna Vangla 16.07.2015. a vastus selgitustaotlusele, väljavõte V. Beljakovi kirjavahetuse kaardist, kokku neljal lehel, ning Tartu Vangla esitatud väljavõte V. Beljakovi kirjavahetuse kaardist kahel lehel.

2. Jätta Vladimir Beljakovi 20.11.2015. a taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

4. Tagastada tasutud riigilõiv summas 210 eurot A.Ignatjevi (Ignatjev) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Tagastada tasutud riigilõiv summas 184,80 eurot OÜ-le Advokaadibüroo Luberg ja Päts arvelduskontole nr EE082200221024605121.

5. Ülejäänud osas (õigusabikulud) jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Määrus ei ole resolutsiooni p 1 osas edasi kaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Beljakov esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vanglas, nõudes kahjuhüvitist summas 7000 eurot. Tallinna Vanglas registreeriti V. Beljakovi kahju hüvitamise taotlus 10.03.2014 nr-ga 5-18/14/27791-1.

2. Tallinna Vangla jättis 15.10.2014. a otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. V. Beljakov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles oli esitatud kaks eraldiseisvat kahju hüvitamise nõuet seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega 02.05.2012-28.03.2013. a ja 21.02.2014-24.02.2014. a. Halduskohtule esitatud kaebusele on

V. Beljakov märkinud kuupäevaks 20.08.2014. a. Tallinna Halduskohtusse saabus V. Beljakovi kaebus 25.09.2014. a. Tallinna Halduskohus edastas V. Beljakovi kaebuse Tartu Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus eraldas V. Beljakovi poolt liitkaebusena esitatud nõuded eraldiseisvateks menetlusteks. Haldusasjas nr 3-14-52217 menetletakse V. Beljakovi kaebust Tallinna Vangla vastu 7000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega Tallinna Vanglas perioodil 02.05.2012-28.03.2013.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 10.02.2015. a otsusega V. Beljakovi kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt V. Beljakovi kasuks välja 840 eurot, jättes ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Vangla esitas 11.03.2015 Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt, ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja kohtupraktikat, mis on viinud vale otsuse tegemiseni. Vastustaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetava paigutamine kambrisse, kus põrandapinda oli alla 3 m² kinnipeetava kohta, oli vastuolus inimväärikust alandava kohtlemise keeluga ja õigusvastane.

7. V. Beljakov esitas 12.03.2015 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsuse peale, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebaja nõue täies ulatuses rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega mõista vastustajalt välja täiendav kahjuhüvitis summas 6160 eurot ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

8. Tartu Ringkonnakohus kohustas 12.11.2015. a määrusega kaebajat esitama kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ringkonnakohtu hinnangul on V. Beljakovi kaebus esitatud halduskohtule tähtaega rikkudes.

9. Kaebaja esitas 20.11.2015 ringkonnakohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, kaebus on esitatud tähtaegselt, sest küsimuse, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, on lahendanud halduskohus kaebuse menetlusse võtmisel. Kuna vastustaja ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt, kuid samas ei teavitanud kaebajat, millised õigused kaebajal vastustaja tegevusetuse tõttu on, siis võttis vastustaja kaebajalt sisuliselt põhiseaduse §-st 15 tuleneva õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ning ta ei valda eesti keelt. Kaebaja esindaja arvates ei ole kinnipidamiskohas karistust kandvale kaebajale praeguse kohtuasja asjaoludel võimalik ette heita tegevust või tegevusetust, mis oleks mõjutanud kaebetähtaja ilma mõjuvate põhjusteta mööda laskmist.

10. Vastustaja leiab vastuses kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele, et kaebaja ei ole selles esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Vastustaja on kaebajale tema 02.06.2014. a selgitustaotlusele vastates 16.07.2014. a kirjas nr 5-18/14/7221-3 selgitanud, et vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 on kaebajal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan on jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Vastustaja leiab, et seega pidi kaebajale hiljemalt 18.07.2014, mil kaebaja sai vastustaja kirja kätte, olema selge, et vaidlustamise soovi korral tuleb tal 30 päeva jooksul pöörduda kohtu poole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.02.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata menetlusosaliste apellatsioonkaebuste sisust, ja lõpetada asja menetlus.

12. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on V. Beljakovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud V. Beljakovi poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse 10.03.2014. Halduskohtule esitatud kaebusele on

V. Beljakov märkinud kuupäevaks 20.08.2014. Halduskohtusse saabus V. Beljakovi kaebus 25.09.2014.

14. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebaja oli esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse 10.03.2014. Vangla ei ole V. Beljakovile teinud etteheiteid 10.03.2014. a esitatud kahju hüvitamise taotluse nõuetekohasuse osas. Seega oli vanglal kohustus lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 12.05.2014. Kuna vangla seda ei teinud, tuli kaebajal RVastS § 18 lg 2 kohaselt pöörduda kaebusega halduskohtu poole hiljemalt 11.06.2014. Kaebusele märgitud kuupäeva kohaselt on kaebus koostatud 20.08.2014. Kohtusse saabus kaebus 25.09.2014.

HKMS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vanglas või muus kinnipidamisasutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele ning asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Käesolev asja materjalide hulgas olevale ümbrikule, millega kaebus halduskohtusse edastati, ei ole menetlusdokumendi vanglateenistusele üleandmise aega märgitud. Tartu Vangla vastas ringkonnakohtu päringule, et kaebaja kirjavahetuse kaardi väljavõtte kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha, millal on 20.08.2014. a kuupäeva kandev Tartu Halduskohtule adresseeritud kaebus vanglateenistusele üle antud. Ringkonnakohtule esitatud kaebaja kirjavahetuse kaardi väljavõtte kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule dokumente 25.08.2014, 31.08.2014, 03.09.2014 ja 21.09.2014. Ajavahemikul 20.08.2014 – 25.09.2014 ei ole kaebaja Tallinna Halduskohtule esitatavaid dokumente vanglateenistusele üle andnud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna ei ole võimalik kindlaks teha, mis kuupäeval tuleb HKMS § 68 lg 4 alusel lugeda kaebus kohtule esitatuks, loeb ringkonnakohus selle kohtule esitatuks 20.08.2014, kui kaebajale kõige soodsama variandi.

Kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 20.08.2014, kuigi RVastS § 18 lg 2 kohaselt tuli tal pöörduda kaebusega kohtusse hiljemalt 11.06.2014, oli kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt.

15. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohtule 20.11.2015 esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt on vastustaja sellega, et ta ei lahendanud tähtaegselt kaebaja kahju hüvitamise taotlust, võtnud kaebajalt, kellel puuduvad õigusalased teadmised ning kes ei valda eesti keelt, õiguse oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

16. HKMS § 71 lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus võib kaebetähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosalisel oli tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus.

Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja 20.11.2015. a esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest, et kaebajal oleksid esinenud objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja on märkinud, et vastustaja ei teavitanud teda, millised õigused kaebajal on seoses sellega, et vastustaja ei lahendanud tema kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastustaja esitatud andmete kohaselt on Tallinna Vangla 16.07.2014. a kirjaga nr 5-18/14/7221-3 teavitatud kaebajat, et vastustaja ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud ning juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 on kaebajal õigus

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebus, kui haldusorgan on jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega ei ole kaebaja väide tema teavitamata jätmisest õige. Samuti nähtub ringkonnakohtu arvates kaebaja poolt 02.06.2014 Tallinna Vanglale esitatud selgitustaotlusest, et kaebaja oli teadlik haldusorgani kohustusest lahendada kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul. Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et kaebaja ei ole pidanud oluliseks kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega järgida, mitte et ta ei oleks sellest teadlik olnud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud tal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt. Seetõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

18. Kuna V. Beljakov on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades.

19. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

20. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Kaebaja eest on 07.11.2014 kaebuse esitamisel halduskohtule tasunud riigilõivu 210 eurot Andrei Ignatjev. Kaebaja eest on 12.03.2015 apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud ringkonnakohtule riigilõivu 184,80 eurot OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud.

Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv kokku summas 394,80 eurot tagastamisele. Riigilõiv summas 184,80 eurot tuleb tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luberg ja Päts ringkonnakohtule esitatud maksekorraldusel (tl 91) nähtuvale arvelduskontole nr EE082200221024605121. Riigilõiv summas 210 eurot tuleb tagastada Andrei Ignatjevile arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Toimiku materjalide kohaselt ei ole kohtule esitatud eraldi dokumente, millest nähtuks Andrei Ignatjevi arvelduskonto number, millelt riigilõiv on tasutud. Halduskohtule esitatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt (tl 6) on Andrei Ignatjev teinud kaebaja vanglasisesele isikukontole ülekandeid, millest nähtub, et Andrei Ignatjevi arvelduskonto number on XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Seega tuleb Andrei Ignatjevile tagastatav riigilõiv tasuda viimati nimetatud arvelduskontole.

21. 07.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitakse apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna ka õigusabikulusid summas 396 eurot ja palutakse need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 näeb menetluse lõpetamise korral sellise erandi ette üksnes lg-s 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud siis, kui asjas lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna käesolevas asjas viimati nimetatud paragrahv menetluse lõpetamise alusena kohaldamisele ei kuulu, siis kannab asjas peale tagastatava riigilõivu muud menetluskulud kaebaja ise ja ringkonnakohtul puudub alus 07.12.2015. a menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulusid Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/