2-14-18698/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-18698

Tsiviilasi

OÜ Saku Läte hagi Juri Nesterenko vastu võlgnevuse ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

422 eurot 21 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. aprilli 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Nesterenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Juri Nesterenko (isikukood: XXXX);

Vastustaja

(hageja):

OÜ

Saku

Läte

(registrikood:

10223818); volitatud esindaja Kadri Timuska

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2015.a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks

määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud

menetluskulud Juri Nesterenko kanda.

Rahuldada OÜ Saku Läte avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista

Juri

Nesterenkolt

välja

OÜ Saku

Läte

kasuks

menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 130 (ükssada

kolmkümmend) eurot (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Saku Läte (hageja) esitas 8. mail 2014. a hagi Juri Nesterenko (kostja) vastu võlgnevuse 362

euro 81 sendi ja viivise 54 euro 20 sendi, kokku 417 euro 1 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. märtsil 2009. a rendi- ja teeninduslepingu nr 8502 (leping,

tl 4–5), mille kohaselt andis hageja kostjale rendile veejahuti EXTRA ja kostja kohustus tasuma

igakuiselt jahuti rendi eest 10 eurot 66 senti, veepudeli hind oli 83 EEK-i, s.o 5 eurot 30 senti. Hageja

on oma lepingujärgsed kohustused täitnud ja esitas kostjale igakuiselt arveid teenuse kasutamise eest,

kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arved summas

362 eurot 81 senti.

2. Kostja tunnistas nõuet osaliselt 9. juuli 2010. a ja 26. augusti 2010. a arvetes märgitud summa

ulatuses, kumbki arve 398 krooni 40 senti. Kostja väitis, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et

ülejäänud arved olid kostjale kätte toimetatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 10. aprilli 2015. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 328 eurot 7 senti, seisuga 10. aprill 2015. a sissenõutavaks muutunud viivise 66 eurot

60 senti, kokku 394 eurot 67 senti ning alates 11. aprillist 2015. a viivise 0,023% päevas tasumata

võlasummalt kuni põhinõude 328 euro 7 sendi täitmiseni. Maakohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 90% kostja kanda ja 10% tema enda kanda, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hageja menetluskulud 161 eurot 6 senti ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Vastavalt VÕS §-le 339 kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule

(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase

majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

Vastavalt rendi- ja teeninduslepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma renti veejahuti eest iga kuu 164

krooni 5 senti (koos käibemaksuga) ning vastavalt p-le 5 saadud vee eest (18,9 liitrit) 97 krooni 95

senti (koos käibemaksuga) vastavalt arve-saatelehele. Rendilepingu üldsätete § 8 kohaselt kohustub

rentnik tasuma renti hageja seadmete kasutamise eest, samuti tasuma vee eest vastavalt esitatud

arvetele tabelites 4 ja 5 toodud hindade alusel.

Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks hagiavalduses nimetatud arved (tl 5–19). Kõikidel arvetel on

kliendiks märgitud kostja, aadressiks Vaksali 23, Narva. 9. juuli 2010. a arve-saatelehel nr 13043 (tl

7) ja 26. augusti 2010. a arve-saatelehel nr 16968 (tl 8) on olemas kostja allkiri, mis tõendab, et ta sai

sellel aadressil hageja teenust. Maakohus leidis, et kuna ülejäänud arvetel on samad andmed, ei ole

alust kahelda, et nad olid kostjale edastatud. Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud mõningaid arved

kätte, pidi ta tegutsema heas usus ja mõistlikult ning teatama sellest hagejale.

Maakohus luges põhjendatuks hageja nõuded jahuti rendi eest kokku summas 328 eurot 7 senti, mis

tulenevad arvetest nr R1579, nr R1836, nr 13043, nr R2085, nr 16968, nr R2328, nr R2567, nr R2800,

nr R3026, nr R77, nr R014307, nr R016811, nr R024978, nr R033171, nr R041403, nr R049717, nr

R065756, nr R074217, nr R075038, nr R083546, nr R092021, nr R100455, nr R12000596, nr

R12009036, nr R12017821, nr R12026608, nr R12035491 ja nr R12017821. Maakohus leidis, et

arvetest nr 9565 (tl 5 pöördel), nr 13043 (tl 7) ja nr 16968 (tl 8) tulenev hageja nõue vee eest on

põhjendatud osaliselt. Lepingu nr 8502 p 5 kohaselt kohustub klient tasuma saadud vee eest vastavalt

arve-saatelehele. Lepingust ega ka lepingu üldsätetest ei tulene, kuidas peab olema vormistatud vee

saamine kliendi poolt. 9. juuli 2010. a arve-saatelehe nr 13043 (tl 7) ja 26. augusti 2010. a arve-

saatelehe nr 16968 (tl 8) kohaselt andis kauba (vesi-19) koguses 4 tk hinnaga 83 EEK/tükk,

kogusummaga 332 EEK üle J ning võttis vastu J. Nesterenko ja saatelehtedel on nimetatud isikute

allkirjad. Maakohus leidis, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt annab kostja

oma allkirja arve-saatelehele kauba kättesaamise kohta (VÕS § 23 lg 1 p 2). 21. mai 2010. a arve-

saatelehel nr 9565 (tl 5) kauba vastuvõtmise lahtris seisab allkiri, mis ei ühti kostja allkirjaga,

allkirjastaja nimi puudub. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja volitas kedagi vee

vastuvõtmiseks, seega ei ole hageja tõendanud kostja 21. mai 2010. a arve-saatelehel nr 9565

märgitud vee saamist. Kuivõrd kostja ei ole tehingut heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 kohaselt, ei ole

kostjal kohustust 21. mai 2010. a arve-saatelehel nr 9565 märgitud summa tasumiseks.

Kohtule on esitatud ka 22. juuni 2012. a arve nr 112009244 (tl 19) kahe pudeli eest summas 19 eurot

94 senti (koos käibemaksuga). Kuna lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda veel 2 pudeli eest ja

see ei tulene ka teistest kohtule esitatud tõenditest ning kostja ei tunnista veel 2 pudeli kättesaamist,

leidis maakohus, et hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud ega tõendatud. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 10. aprilli 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 66 eurot 60

senti. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 367 tuleneva jooksva viivise nõude ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja viivise 0,023% päevas tasumata võlasummalt alates 11. aprillist 2015 kuni põhinõude

täitmiseni. Maakohus leidis, et lähtudes hea usu põhimõttest, ei saa viivise summa kokku ületada

põhinõude summat.

Arvestades seda, et hagi on rahuldatud 90% ulatuses, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda ning kostja

menetluskulud 90% ulatuses tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 228 eurot 56 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 kehtestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ning asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja on esimese astme

menetluses vaielnud hageja nõudele vastu osaliselt põhjusel, et ta ei ole kõiki arveid kätte saanud.

Maakohus ei ole nimetatud kostja väiteid arvestanud. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tõendanud, et arved on kostjani jõudnud ja kostja neid aktsepteeris.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja vastuse

kohaselt ei oma tähendust kostja väited, et arved ei ole temani jõudnud. Vastavalt rendi- ja

teeninduslepingu nr 8502 p-le 4, kuulus rent veejahutaja eest tasumisele igakuiselt ja p 5 kohaselt

kohustus kostja tasuma saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Vastavalt kostja soovile väljastati

arved posti teel kuni 1. märtsini 2011. a ja peale seda edastati arved e-posti aadressile. Lihtpostina

kirja edastamisel ei jää alles tšekki ega väljastusteadet. Kuna arved posti teel ega e-posti-teel ei ole

hagejale tagasi tulnud, ei ole hagejal alust arvata, et kostja ei saanud arveid kätte. Hageja leidis, et

arvete mittekättesaamine ei vabasta arvete tasumise kohustusest. Isegi kui kostja arveid kätte ei

saanud, pidi ta tegutsema heas usus ning vastustajat arvete mittesaamisest teavitama, sest kostja tarbis

teenust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid

kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Hageja ja kostja sõlmisid rendi- ja teeninduslepingu, mis lepingu p. 5 kohaselt jõustus seadmete

üleandmise ja paigaldamise momendist. Lepingu p. 4 järgi tuli kostjal tasuda veejahutaja eest

ülekandega renti iga kuu vastavalt tabelile ning lepingu p. 5 järgi kohustus kostja tasuma ülekandega

saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Seega tuli kostjal tasuda nii tarnitud kauba eest arve-

saatelehe alusel kui igakuiselt renti veejahutaja kasutamise eest. Veejahutaja paigaldamise suhtes ei

ole kostja vastuväiteid esitanud.

Kostja tunnistas vastuses hagile võlgnevust hageja ees (tlk. 41) 9. juuli 2010 ja 26. augusti 2010 arvete

alusel. Kostja taotleb kogu maakohtu otsuse tühistamist, mistõttu on kostja apellatsioonkaebusega

hõlmatud ka need nõuded, mille suhtes kostja varem vastuväiteid ei esitanud.

Lepingu p. 5 järgi kohustus kostja tasuma ülekandega saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele, mis

hageja kohtule esitatu järgi kinnitati kostja poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja

esitatud nõue vee eest on põhjendatud osaliselt, 9. juuli 2010 ja 26. augusti 2010 arvete alusel,

kummalgi juhul 398 krooni 40 ja senti. Nimetatud arvetel on ka kostja kinnitus kauba kättesaamise

kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja hageja nõuetele arvete suhtes vastuväiteid esitanud.

Hageja nõue 21. mai 2010 arve alusel ei ole põhjendatud, arvest ei nähtu, et kostja oleks vee kätte

saanud, arvel puudub vastuvõtja nimi ja muid tõendeid ei ole hageja esitanud. Põhjendatud ei ole ka

hageja nõue 22. juuni 2012. a arve nr 112009244 (tl 19) alusel kahe pudeli eest summas 19 eurot 94

senti (koos käibemaksuga). Nimetatud arvel puudub kostja kinnitus kauba kättesaamise kohta.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud need hageja

nõuded, mis tulenevad arvetest veejahuti rendi eest (maakohus on otsuse põhjendustes arvestanud

rendi hulka ka arved vee eest, tlk. 40). Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatu,

mille kohaselt oleks kostjal kohustus hagejale tasuda lepingujärgset tasu alles siis, kui ta on arved

kätte saanud ja neid aktsepteerinud, ei ole veejahuti renditasu nõude osas õiguslikult põhjendatud.

Kostjal tuli tasuda lepingu p. 4 järgi veejahutaja eest ülekandega renti iga kuu vastavalt tabelile, tabel

sisaldab lepingu p.-s 4. veejahutaja nimetust, kogust ja hinda. Arve esitamisel võib lepingu täitmise

seisukohalt olla oluline tähtsus eelkõige juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust

hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel (Riigikohtu 7. novembri 2005. a. otsuse

tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 p. 18). Kostjal oli praegusel juhul teada, kuidas ja kui palju tuleb tal

igakuiselt tasuda veejahutaja kasutamise eest. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja oli talle

veejahutaja üle andnud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud arvet, ei vabasta teda

tema lepingujärgsest kohustusest tasuda kokkulepitud tasu saadu eest. Kostja oleks pidanud

tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on

hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 130 eurot ilma käibemaksuta, 156

eurot koos käibemaksuga.

Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu vaielnud. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 65 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja kulu apellatsioonimenetluses 2 töötunni eest (tunnitasuga 65 eurot/t)

130 eurot (ilma käibemaksuta) asja sisu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja mõistlik kulu ning kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele. Hageja kinnitas, et on

käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulu kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele ilma

käibemaksuta. Hageja taotlus menetluskulu rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu

menetluses summas 130 eurot (ilma käibemaksuta) kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke