1-15-9085/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-9085

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-9085 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a otsus Vitali Borissovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vitali Borissov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vitali Borissovi apellatsioon Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

V. Borissov süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastaks 1 kuuks ja Kars § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastaks 1 kuuks algusega 13. juulist 2015. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, ekspertiisi tegemise kulu

756 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 312 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. V. Borissov mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta käitles 2015. aasta juunija juulikuus korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, s.o klonasepaami,

2(4) alprasolaami ja fentanüüli. Ta omandas narkootilised ained tuvastamata ajal ja viisil ning pakendas need väikemateks kogusteks ja müüs neid edasi tuvastamata isikutele Tallinnas Balti jaama piirkonnas.

KarS § 199 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi mõisteti V. Borissov süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna püüdis taas 9. juunil 2015 Tallinnas Paldiski maanteel asuvast xxxxxxxx varastada 5 purki kalamarja ja 3 purki D-vitamiini kapsleid, kuid turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Borissov, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse ning menetluskulude osas.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta mõistetud karistus tema süü suurusele ega isikut iseloomustavatele andmetele. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohe pärast kohtuotsuse kuulutamist sai ta aru, et on käitunud valesti ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Seoses sellega taotleb ta kergendada talle mõistetud karistust.

Taotleb jätta kriminaalmenetluse kulud täielikult riigi kanda, sest ta ei ole võimeline aasta jooksul kriminaalmenetluse kulusid tasuma. Seda eelkõige seetõttu, et tal on vaja tasuda hulgaliselt temalt välja mõistetud tsiviilhagisid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

KrMS § 245 lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr (p 8) ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12). Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr (KrMS § 245 lg 3).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

3(4) kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis.

Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.

28. oktoobril 2015 prokuröri Raigo Aasa, süüdistatava Vitali Borissovi ja kaitsja Talvi Vaske vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et V. Borissovile mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus 4 aastaks 1 kuuks ja KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 9 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõistetakse vangistus 4 aastaks 1 kuuks algusega 13. juulist 2015. Karistusest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva. Lisaks sellele lepiti kokku, et V. Borissov peab hüvitama sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 756 eurot ja määratud kaitsja tasu 288 eurot (tl 175-178).

24. novembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et V. Borissov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kaitsja on taotlenud võimaldada V. Borissovil menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 192-193). Apelleeritud kohtuotsusega ongi V. Borissov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud. Kohus on rahuldanud kaitsja taotluse ja võimaldanud V. Borissovil tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 194-196). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Lisaks sellele on kohus V. Borissovilt välja mõistnud määratud kaitsjale makstud tasu kohtuistungil osalemise eest.

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Asjaolu, et süüdistatav V. Borissov on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS §

318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

4(4)

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava V. Borissovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/