3-14-52948/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52948 Haldusasi Andreas Luige kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andreas Luige ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andreas Luik (endine Andres Peltser) Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 02.12.2015. a taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus vastustajale trahvi määramiseks läbi vaatamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

4. Tagastada K.P. tema poolt 01.02.2015 tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Tagastada kaebaja vanglasisesele isikuarvele kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 64,50 eurot EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.03.2014 esitas kaebaja Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 14-14p) seoses ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vanglas perioodil 04.02.2013-10.07.2013.

2. Tallinna Vangla palus 30.05.2014. a kirjaga (tl 15-15p) kaebajal kõrvaldada kahju hüvitamise taotluses esinenud puudused.

3. 09.06.2014 registreeriti Tallinna Vanglas kaebaja poolt 05.06.2014 allkirjastatud avaldus kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 16-17).

4. Tallinna Vangla jättis 04.11.2014. a otsusega nr 5-18/14/7564-5 (tl 12-13p) kaebaja taotluse rahuldamata.

5. 27.11.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5) Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 2500 eurot. Alates 04.02.2013 viibis kaebaja umbes pool aastat kambris nr 141 viiekesi ebainimlikult väikeses ruumis. Kambri pindala oli 16,4 m2, kambris oli 3 kahekordset voodit, laud, pingid ja kapid, samuti WC. Seega oli vaba pinda alla poole kambri pinnast. Nädalas sai helistada ainult

5 minutit, lisahelistamist ei võimaldatud. Puudus normaalne WC-pott, mis tekitas haigete põlvede tõttu ebamugavust ja piina. Kaebaja sai käia nädalas ühe korra duši all, kusjuures pesema saadeti kogu kamber korraga 20 minutiks. Kaebaja leiab, et selliste tingimustega alandati tema inimväärikust ning põhjustati talle märkimisväärselt suurt kahju ning psüühilist ja hingelist kannatust.

6. Tartu Halduskohus jättis 02.09.2015. a otsusega (tl 49-52) kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning rahuldas kaebuse ülejäänud osas osaliselt, mõistes Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja kolmsada viiskümmend (350) eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 02.09.2015 apellatsioonkaebuse (tl 56), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a otsuse hüvitamise määramise osas ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuses nõutud hüvitis summas 2500 eurot. Kaebaja hinnangul on olukorras, kus teda on 150 päeva teadlikult ebainimlikult koheldud, põhjendatud mõista vastustajalt välja hüvitis suuruses 2500 eurot.

8. 24.09.2015 esitas Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 62-64) ka vastustaja. Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et Tartu Halduskohus on ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast välja WC aluse pindala. Selle tulemusel on halduskohus lähtunud otsuse tegemisel väiksematest andmetest, kui tegelikult oli kaebajale Tallinna Vangla kambrites tagatud. Eesti riik ei saa varasemat õiguspraktikat ja esinenud olukordi muuta, mistõttu saab õiguspärane halduspraktika muutuda õigusvastaseks alles rikkumise tuvastamisel.

9. Tallinna Vangla (tl 75-75p) ja kaebaja (tl 79-81p) paluvad apellatsioonkaebustele esitatud vastustes jätta teineteise apellatsioonkaebused rahuldamata.

10. Tartu Ringkonnakohus asus 25.11.2015. a määruses (tl 83-83p) seisukohale, et käesolevas asjas on kaebus esitatud halduskohtule hilinenult, ning kohustas kaebajat esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus.

11. 02.12.2015 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja sõnul ei ole ta menetlustähtaegu teadlikult rikkunud ning on jäänud heausklikult ootama vastustaja poolt tema kahju hüvitamise taotluse lahendamist, kuna kohtuväline lahendus säästaks kõiki osapooli. Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt, vaid tegi seda alles 8 kuu möödumisel taotluse esitamisest, rikkudes ise kahjunõude menetlemise tähtaega. Kaebajal puuduvad täielikult juriidilised teadmised seadustest, kaebetähtaegadest jne. Samuti puudub kaebajal asjas õigusteadmistega esindaja. Kaebaja ei olnud teadlik, et peab kahe kuu möödumisel vastustajale taotluse esitamisest pöörduma 30 päeva jooksul kohtusse. Antud juhul on tekkinud olukord, kus vastustajal on kasulik venitada taotluse lahendamisega, sest kui kannatanu seadusi ei tunne ja kaebetähtaegu ei tea, kaotab kannatanu vastustaja süül õiguse õigeaegselt kohtusse pöördumiseks. Kohus ei saa välistada, et vastustaja venitab sihilikult ja teadlikult kahju hüvitamise taotluse lahendamisega eesmärgil, et kaebaja kaotaks kohtusse pöördumise õiguse. Selleks, et vastustajale kaasneksid tagajärjed, tuleks kohtul määrata vastustajale rahatrahv. Kaebaja toob välja, et talle on antud hetkel kohtumenetlusega kaasnenud ka varalised tagajärjed, kuna ta on halduskohtus tasunud riigilõivu summas 75 eurot ja ringkonnakohtus summas 64,50 eurot.

12. Tallinna Vangla leiab 08.12.2015. a vastuses kaebaja 02.12.2015. a taotlusele, et kaebajal ei esinenud põhjusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Selliseid põhjendusi, mis takistanuks kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, ei ole toodud ka kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata apellatsioonkaebuste sisust, ja asja menetlus tuleb lõpetada.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 13.03.2014 ning kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse 09.06.2014. Tallinna Vangla ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes taotluse kohta otsuse 04.11.2014 (tl 12-13p). Halduskohus on käesolevas asjas menetlenud kaebaja 27.11.2014. a kaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2500 eurot seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega.

16. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt

30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus kahe kuu möödumisel kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamisest. Kuivõrd kahekuulise tähtaja saab antud juhul lugeda möödunuks 11.08.2014, sest 09.08.2014 oli laupäev, pidi kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 11.09.2014. Kaebaja on aga kaebuse halduskohtule esitanud 27.11.2014, mistõttu on kaebus esitatud mittetähtaegselt.

17. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Ringkonnakohtule 02.12.2015 esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt ei olnud kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtajast teadlik ning ootas heausklikult vastustaja poolt tema kahjunõude kohta otsuse tegemist. Kaebaja sõnul on ta vastustaja süül kaotanud õiguse pöörduda õigeaegselt kohtusse.

18. HKMS § 71 lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus võib kaebetähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosalisel oli tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Eeltoodust tulenevalt ei õigusta kaebetähtaja ületamist kaebaja väited, et ta ei olnud teadlik, et tulenevalt RvastS § 18 lg-st 2 tuli tal kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahe kuu möödumisest tema taotluse nõuetekohasest registreerimisest vanglas. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis oleksid takistanud tal seadusest tulenevaid tähtaegu välja selgitada. Seda ei muuda võimatuks üksnes õigusalaste teadmiste puudumine ning ka kaebaja puhul saab eeldada, et vajaliku hoolsuse rakendamise korral oleks tal olnud võimalik selgitada välja kohtus vaidluse algatamise täpsem kord. Muid objektiivseid või subjektiivseid takistusi, mis oleksid takistanud kaebajal kaebusega õigeaegselt kohtusse pöörduda pole kaebaja kohtule esitatud taotluses välja toonud. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

19. Kaebaja on 02.12.2015. a taotluses märkinud, et Tallinna Vanglat tuleks tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise eest trahvida. Kohus selgitab, et kohtul puudub pädevus haldusorgani trahvimiseks kohtueelses menetluses taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise eest, mistõttu tuleb kaebaja vastav taotlus jätta läbi vaatamata. Kui vangla ei lahenda isiku poolt vanglale esitatud kahjunõuet RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, on isikul võimalik pöörduda 30 päeva möödumisel (RVastS § 18 lg 2) kohtusse ilma vangla vastust ära ootamata. Juhul, kui isikule on selle vangla tegevusega tekkinud kahju või on tal vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks muu põhjendatud huvi, on võimalik esitada vanglale vastav taotlus või kaebus kohtule.

20. Kuna kaebus on käesolevas asjas halduskohtule esitatud mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

21. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Haldusasja toimikust nähtuvalt on 01.02.2015 tasunud kaebaja eest halduskohtule kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 75 eurot K. P. (tl 21). Apellatsioonkaebuse esitamisel on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud riigilõiv summas 64,5 eurot Tartu Vangla poolt kaebaja vanglasiseselt kontolt (XXXXXXXXXXXXXXX , viitenumber 10588000697802). Seega on kaebaja käesolevas asjas tasunud riigilõivu kokku 139,50 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 139,50 eurot tagastamisele.

22. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, mistõttu puudub vajadus seisukoha võtmiseks muude menetluskulude osas peale riigilõivu. Kuna Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, puudub alus menetluskulude jaotamiseks ka selles osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits