3-15-1817/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1817

Haldusasi

Tallinna Tehnikaülikooli kaebus riigihankes „IT-

õigusalane

spetsialistide

koolitus“

(viitenumber

163852) järgmiste nõuetega:

- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Tartu Ülikooli vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse

tuvastamine;

- riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2015 otsuse

nr 128-15/163852 tühistamine;

- hanke alusdokumentide tühistamine või alternatiivselt

hanke

alusdokumentide

õigusaktidega

kooskõlla

viimiseks

kohustamine

või

alternatiivselt

hanke

alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamine.

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Tehnikaülikool,

volitatud esindaja Laur Hiob

Vastustaja

(hankija)

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja

Riina Aasa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.10.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 19. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-15-1817 muutmata.

2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.12.2015 (HKMS § 278 lg 1).

3-15-1817

2(8)

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 01.06.2015 riigihangete

registris teate lihtsustatud korras tellitava teenuse „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“

(viitenumber 163852) kohta, soovides tellida vähemalt 100 magistritasemel üliõpilase ja

vähemalt nelja doktorandi koolitusteenust.

2. Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) esitas 09.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse hanke alusdokumentide kvalifitseerimistingimuste punktidele 3.1 ja

3.1.1, mille kohaselt peab pakkujal olema varasem õigusteaduse tasemeõppe läbiviimise

kogemus viimase viie aasta jooksul bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. VAKO

jättis 08.07.2015 otsusega nr 128-15/163852 vaidlustuse rahuldamata.

3. Pakkumused avati ettenähtud ajal, 15.07.2015 kell 12.00. TTÜ pakkumust ei esitanud.

4. TTÜ esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO otsus

tühistada ja kohustada MKM-i viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega või alternatiivselt need tühistada, ning esialgse õiguskaitse taotluse.

Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määrusega jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning

kaebus tagastati. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.08.2015 määrusega halduskohtu

määruse kaebuse tagastamise osas, leides, et kaebajale oleks tulnud anda võimalus nõuet muuta.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.09.2015, 11.09.2015 ja 16.09.2015 määrustega käiguta,

tehes ettepaneku kaebuse eesmärgi ja nõuete muutmiseks ning kohustades kaebajat esitama

kaebuse terviktekst. Kaebaja esitas 18.09.2015 kaebuse terviktekstis nõuded MKM-i ja Tartu

Ülikooli vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, VAKO otsuse ja hanke

alusdokumentide tühistamiseks, alternatiivselt VAKO otsuse tühistamiseks ning hanke

alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks või alternatiivselt hanke

alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil.

Kaebuse

eesmärgiks

on

kõrvaldada

hankemenetluse

tagajärjed,

võimaldamaks

hankemenetluses osaleda ka kaebajal, samuti kahju hüvitamine. Hanke alusdokumendid on

vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dega 3 ja 4, § 33 lg-ga 8 ja § 39 lg-ga 1. Asjaolu, et

hankeleping on sõlmitud, ei välista kaebaja nõudeid, kuna hankelepingu tühisuse tuvastamisel

saab tühistada ka selle aluseks olevaid haldusakte. Tühisus võib lisaks RHS-le tuleneda ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87. Vastustaja seatud tingimused piiravad

konkurentsi ja kohtlevad isikuid ebavõrdselt. Hankija on põhjendamatult tellinud kaht erinevat

teenust koos ning nelja doktorandi koolitamise ettekäändel seatakse barjäär 100 magistritaseme

3-15-1817

3(8)

üliõpilase koolitusteenuse pakkumisele. Konkurentsi meelevaldne kõrvaldamine on sedavõrd

oluline rikkumine, et toob kaasa alusdokumentide õigusvastasuse. Teenused ei ole

funktsionaalselt seotud, kuna nad on teineteisest sõltumatud. Vastustaja pidas ise varasemas

riigihankes (hankemenetlus nr 160104, mille osas VAKO kaebaja vaidlustuse rahuldas ja mille

MKM seejärel kehtetuks tunnistas) võimalikuks ja lubatavaks tellida üksnes magistritaseme

koolitusteenust. Nõue varasema doktoriõppe tasemeõppe läbiviimise kogemuse kohta ei ole

vastav ega proportsionaalne magistriõppe koolitusteenuse olemuse, koguse ja otstarbega.

Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest. Tegemist on struktuuritoetusega, mille

andmisel tuleb järgida riigiabi sätteid. Hankelepinguga on antud lubamatut riigiabi. Tegemist

on riigi rahaliste vahendite jagamisega, meede ei kuulu ühegi grupierandi ega vähese tähtsusega

riigiabi alla. Teenuse tellimine annab ühele isikule turul majandusliku eelise, kuna tegemist on

ühe pakkujaga riigihankega ning meetmel on valikuline iseloom ja mõju konkurentsile ja

kaubandusele. Riigiabi küsimustele ei ole ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist. Hankeleping on Euroopa Liidu aluspõhimõtete rikkumise tõttu tühine, kuna teenuste

vaba liikumine on täielikult välistatud, rikutud on riigiabi andmise reegleid ja üldist

võrdsuspõhiõigust.

5. MKM palus jätta kaebus rahuldamata. Magistri- ja doktoriõppe tellimine ühe

hankemenetluse raames on otstarbekas ning kooskõlas hanke eesmärgiga tagada IT-õigusele

spetsialiseerunud juristid. Õppevormid on omavahel seotud. Õpete tellimine eraldi tähendaks

suuremat halduskoormust ja võib tõsta teenuse hinda. Magistri- ja täiendõppe puhul juhendavad

seminare sama ülikooli doktorandid, mis tagab suurema teemade valiku ja vähendab

põhiõppejõudude töökoormust. Magistrantidele on paremini arusaadav võimalus jätkata

doktorantuuris. Hanke alusdokumendid on õiguspärased. Hankijal ei ole ka piiratud turu

tingimuses kohustust tekitada konkurentsi, alandades selleks kvalifitseerimistingimusi. Hankija

määratletud tingimused kohtlevad võrdselt pakkujaid, kes vastavad hanketingimustele.

Võimalik olnuks esitada ühispakkumine ja viia õpet läbi nii eesti kui ka inglise keeles. Viited

eelmisele hankemenetlusele ei ole asjakohased, sest hankelepingu ese oli erinev. Kuna tellitakse

ka doktoriõpet, on doktoriõppe kogemuse nõudmine proportsionaalne tingimus.

6. MKM ja Tartu Ülikool sõlmisid 04.09.2015 hankelepingu.

7. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Hankelepingu

rahastamise tingimused sätestas hankedokumentide p 8.2. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud

hankedokumendi punkti 8.2, millega kaebaja käsitluse kohaselt antakse riigiabi. Kuna kaebaja

selles osas hankedokumente enne kohtumenetlust vastavalt ettenähtud korrale ei vaidlustanud,

ei ole tal kohtumenetluses võimalik hankelepingu tühisuse osas tugineda hankedokumendi p 8.2

õigusvastasusele ega sellest tulenevale riigiabi andmisele. Kui pakkuja või huvitatud isik leiab,

et hankedokument on õigusvastane mh põhjusel, et sellega rikutakse RHS § 3 põhimõtteid ning

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikleid 49 ja 56, tuleb tal see vaidlustada õiges

hankemenetluse etapis.

Kaebaja eesmärk hanke alusdokumentide vaidlustamisel olnuks saavutatav siis, kui ta oleks

pöördunud kohtusse enne pakkumuste esitamise tähtaega, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles

pärast seda. Isikul on küll õigus järgida seadusega sätestatud maksimaalset kaebetähtaega, ent

seejuures peab arvestama, et kui pöördumatu tagajärg saabub varem, võib maksimaalse tähtaja

järgimise korral muutuda kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks.

Seonduvalt väitega RHS § 3 rikkumise kohta möönab halduskohus, et hanketingimused

piiravad kaebaja õigusi hankemenetluses osaleda. Kohus saab hankelepingu eseme

määratlemisse sekkuda aga üksnes siis, kui hankija otsustus konkreetse teenuse hankimisel on

ilmselgelt meelevaldne, põhjendamatu ja rajaneb suvaõigusel. Ühte riigihankesse ei või

3-15-1817

4(8)

koondada esemeid või teenuseid, mis ei ole funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikud. Praegusel juhul on teenused kantud samast eesmärgist – parandada

IT-õiguse alaste spetsialistide teadmiste taset. Sealjuures on ka õppetasemed omavahel

järjestikuses seoses, kuna magistriõppe lõpetanu võib jätkata doktoriõppes. Hankijal on õigus

tellida erineva tasemega koolitusi nii eraldi kui ka koos ning viimaseks ei pea olema erakordseid

kaalukaid põhjuseid. Hankija põhjendused halduskulude kokkuhoiu ja sünergia tekkimise kohta

on eluliselt usutavad ega ole ilmselgelt meelevaldsed. Seda, et hankes sooviti tellida ühisest

eesmärgist kantud teenuseid, kinnitab ka teenuse rahastamise alusdokument ehk Majandus- ja

Kommunikatsiooniministri 07.01.2015 käskkiri nr 15-004 „Toetuse andmise tingimused

digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“. Ehkki Eestis registreeritud ülikoolidest saab

õigusteadust doktoriõppe tasemel õpetada üksnes Tartu Ülikool, ei olnud ka teiste riikide

ülikoolide osalemine, sh ühispakkujana koostöös kaebajaga, hankemenetluses välistatud,

kuivõrd pakkumisi võis esitada nii eesti- kui ka ingliskeelsete koolituste tegemiseks. Teiste

riikide võimalike pakkujate vähene huvi ei ole ette heidetav hankijale. Seega ei ole hanke

alusdokumendid VAKO-s vaidlustatud ulatuses õigusvastased ning nende kehtestamine ei ole

vastuolus RHS §-ga 3 ega Euroopa Liidu õigusega.

Tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Välja oli kuulutatud avalik hankemenetlus ning nii VAKO

kui ka halduskohus on kontrollinud hanketingimuste õiguspärasust ja leidnud, et tingimused ei

ole vastuolus RHS §-ga 3 ega muude sätetega. Õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse

tulemusel teenuse eest makstav hüvitis ei saa muutuda ebaseaduslikuks riigiabiks ka siis, kui

pakkumuse otsustab esitada ainult üks pakkuja. Kuna hankeleping on kehtiv, ei saa

hankelepingu aluseks olevaid haldusakte, sh hanke alusdokumente tühistada (RHS § 267 lg 4).

Lisaks on hanke alusdokumentide tühistamise nõue hõlmatud nende õigusaktidega kooskõlla

viimiseks kohustamise nõudega. Tühistamisnõue ei võimalda kaebajal saavutada ka kaebuse

eesmärki.

Ka kohustamisnõude osas, milles sisaldub tühistamisnõue, ei ole kaebuse eesmärk saavutatav,

sest pakkumuste esitamise tähtaeg oli saabunud juba enne kaebuse esitamist. Kaebaja eesmärk

olnuks saavutatav üksnes siis, kui kaebuse esitamise ajaks ei oleks pakkumuste esitamise

tähtaeg möödunud ning kohtul oleks olnud võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata

hankijal pakkumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste esitamise

tähtaja saabumist.

Kaebuse eesmärk poleks saavutatav ka juhul, kui kohus tuvastaks hankelepingu tühisuse, sest

RHS § 36 lg 1 lubab hankedokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani, mitte kuni

kehtiva hankelepingu sõlmimiseni. Hanke või selle alusdokumendi kehtetuks tunnistamine on

hankija kaalutlusotsus, mille nõudmiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Isik saab esitada

kohustamisnõude üksnes juhul, kui vastustajal on kohustus vastav toiming teha või haldusakt

anda (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Kuna hankeleping on kehtiv, on hankemenetlus

RHS § 29 lg 3 p 1 alusel ehk hankelepingu sõlmimisega lõppenud. Kuna kohus ei tühista hanke

alusdokumente ega kohusta hankijat neid muutma, jääb ka taotlus VAKO otsuse tühistamiseks

rahuldamata.

Alternatiivne nõue hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise

eesmärgil jääb samuti rahuldamata, sest kuivõrd hanke alusdokumendid on vaidlustusmenetluse

läbinud ulatuses õiguspärased, on kahju hüvitamine välistatud. Kahju hüvitamine on välistatud

ka seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks esmaseid õiguskaitse vahendeid

(RVastS § 7 lg 1). Ka juhul, kui eriseaduses on tühistamis- või kohustamisnõude esitamiseks

ette nähtud erikord, tuleb kannatanul kasutada RVastS-s reguleeritud primaarnõudeid endale

kahju tekkimise vältimiseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse esitamiseks

puudub õigus, kui hilisemalt esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuna

3-15-1817

5(8)

kahju hüvitamise nõue on primaarnõuete ammendamata jätmise tõttu perspektiivitu, tuleb

tuvastamisnõue jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. TTÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja

jääb oma seniste seisukohtade juurde ning esitab täiendavalt järgmised põhjendused:

1) Kohtuotsuse tegemisel on rikutud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid (HKMS § 157

lg 1). Mitmed kaebaja seisukohad on jäänud käsitlemata (kaebaja põhjendused teenuste

osutamiseks kohalduvate riiklike regulatsioonide ja standardite kohta, kehtestatud tingimuste

ebaproportsionaalsus). Kaebaja tuvastusnõude lahendamise põhjendused on vastuolus otsuse

muude põhjendustega.

2) Vale on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja pakkumust ei esitanud, ei ole mitmed tema

nõuded perspektiivikad. Hankeasjas ei ole kaebeõiguse aluseks õigusvastastele tingimustele

tugineva pakkumuse esitamine. Kaebeõigus on ka isikul, kes oleks pakkumuse esitanud, kui

hanke alusdokumentide tingimused oleksid olnud õiguspärased. Kaebuse rahuldamise korral

oleks isikul võimalik esitada pakkumus õiguspärastest tingimustest lähtudes. Kuna halduskohus

jättis 21.07.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse hankelepingu sõlmimise

peatamiseks rahuldamata, leides valesti, et kaebeõiguse puudumise ja kaebuse ilmselge

perspektiivituse tõttu õiguskaitsevajadus puudus, sai hankelepingu sõlmimine võimalikuks

kohtupoolse väära tegevuse tõttu. See nähtub ka asjaolust, et ringkonnakohus tühistas

halduskohtu määruse kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmisest keeldumise osas. Kui

halduskohus ei oleks kaebeõiguse olemasolu osas eksinud ja oleks ka esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldanud, ei oleks hankelepingut sõlmitud. Hankemenetlus oleks lõppenud RHS § 29

lg 3 p 1 kohaselt ning küsimust hankelepinguga seonduvate nõuete menetlemisest ei oleks

tekkinud. Kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt. Arvestades RHS-s sätestatud tähtaegu, ei ole

VAKO otsuse vaidlustamine halduskohtus objektiivselt võimalik.

3) Halduskohus pidanuks sisuliselt hindama kaebaja väidet, et hankeleping on lubamatu

riigiabi andmise tõttu tühine. Halduskohus leidis valesti, et kaebaja soovis riigiabi põhjendusega

vaidlustada hankedokumentide p-i 8.2, mis nägi ette teenuse rahastamise Euroopa Sotsiaalfondi

vahenditest, ning kohaldas seejuures vääralt HKMS § 268 lg-t 4. Kaebaja ei soovinud

vaidlustada seda hankedokumentide punkti ega pea seda ka õigusvastaseks, vaid palus lubamatu

riigiabi tõttu tuvastada hankelepingu tühisus. Riigiabi anti õigusvastase riigihankemenetluse

tulemusena sõlmitud lepinguga ja riigihankemenetluses puudus konkurents, seega oli tegu

lubamatu riigiabiga ning hankeleping on TsÜS § 87 ja ELTL art 107 alusel tühine. Lubamatule

riigiabile tuginemiseks ei olnud vajalik kohtueelse menetluse läbimine. Väär on halduskohtu

arvamus, et pelgalt avaliku hankemenetluse korraldamine tähendab Altmarki kriteeriumite

(Euroopa Kohtu 24.07.2003 otsus asjas nr C-280/00: Altmark GmbH) täitmist.

Riigihankemenetluses osales pakkujana ainult Tartu Ülikool, seega reaalset konkurentsi lepingu

sõlmimisel ei olnud. Altmarki kohtuasjas väljatoodud erand ei kohaldu ühe pakkujaga

riigihanke puhul, sest riigiabi saajat ei ole välja valitud kulude objektiivsuse ja põhjendatuse

kontrolli võimaldava ning turu konkurentsist lähtuva mehhanismi abil.

4) Kuna hankeleping on tühine, tulnuks halduskohtul lahendada ka hanke alusdokumentide

tühistamise nõue. HKMS § 267 lg 4 ei võimalda küll kehtiva hankelepingu olemasolul

hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamist, kuid praegusel juhul oli hankeleping

vastuolu tõttu ELTL art-ga 107 tühine. Seega ei esinenud takistust lepingu sõlmimise aluseks

olnud õigusvastase haldusakti tühistamiseks. Hankelepingu tühisus on võimalik tuvastada ka

konkludentselt hanke alusdokumentide tühistamise nõude rahuldamise käigus.

3-15-1817

6(8)

5) Halduskohus jättis valesti rahuldamata hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamise

nõude, jättes arvestamata hankeasjade erisustega. RHS § 129 lg 1 on erisätteks RVastS § 7 lg 1

üldreegli ees, mistõttu ei ole RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud võimaluste ammendumine kahju

hüvitamise nõude eeltingimuseks. RHS § 129 lg 1 võimaldab kahju hüvitamise nõudega ja

sellega seotud tuvastusnõudega pöörduda halduskohtusse ja selle lubatavuse osas ei ole vaja

kohaldada muid RVastS eeldusi. Isegi kui RVastS § 7 lg 1 piirangud täies ulatuses kohalduksid,

oleksid need tingimused kohtuotsuse muudest osadest nähtuvalt täidetud. Halduskohus tuvastas

otsuses, et kaebaja nõuded hankelepingu ja alusdokumentide tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks nende õigusaktidega vastavusse viimiseks tuleb jätta menetluslike piirangute

tõttu rahuldamata. Sellega tuvastas halduskohus kaebaja muul viisil õiguste kaitsmise või

taastamise võimatuse ehk RVastS § 7 lg 1 tingimuste täitmise ja ei saa tuvastamisnõude

analüüsimisel vastuoluliselt leida, et eeldused ei ole siiski täidetud. Tuvastamisnõude

eesmärgiks olev kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus käsitas

tuvastus- ja hüvitusnõude eeldusi liiga kitsalt. Halduskohtu seisukoht tähendaks, et kahju

hüvitamine hankeasjades oleks võimalik vaid juhul, kui eelnevalt on täies mahus läbitud

vaidlustus- ja kohtumenetlus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ning see on lõppenud

pakkuja jaoks negatiivselt. Kahju hüvitamine oleks seega praktikas teostamatu, sest kirjeldatud

olukorras oleks eelnevalt tuvastatud hankija tegevuse õigusvastasuse puudumine. Selline

tõlgendus on vastuolus EL riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiivi 2007/66/EÜ

eesmärkidega ega taga pakkujatele tõhusat õiguskaitset. Isegi kui kahju hüvitamiseks tuleks

läbida menetlus VAKO-s, ei ole see praegusel juhul välistatud. Tuvastusnõue ei saa olla

perspektiivitu kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, sest kaebaja

saab veel kahju hüvitamise taotlusega VAKO-sse pöörduda.

6) Riigihanke alusdokumendid on vastuolus RHS § 3 p-dega 3 ja 4, § 33 lg-ga 8 ja § 39 lg-ga 1

osades, milles need ei võimalda esitada pakkumust ainult magistritasemel koolitusteenuse

osutamiseks ja kehtestavad magistriõppe koolitusteenuse pakkumise kvalifitseerimise

tingimuseks varasema doktoriõppe koolitusteenuse pakkumise kogemuse. Halduskohus leidis,

et hankija vabadus hankelepingu eseme määramiseks on sisuliselt piiramatu. Kaebaja ei

vaidlusta hankeobjekti valikut, vaid teenuse tellimise vormi, kus kaks erinevat teenust ühendati

ühte paketti, välistades konkurentsi. Magistri- ja doktoriõppe kõrge taseme tagamiseks on

haridusstandardi jt õigusaktidega kehtestatud meetmed ning õppekavad pideva järelevalve all.

Seega on mõlema õppeastme kõrge tase tagatud ka juhul, kui teenuseid osutavad erinevad

lepingupartnerid. Halduskohus leidis õigesti, et koos tellitavate teenuste puhul peab esinema

funktsionaalne side, praegusel juhul seda ei esine. Eri taseme koolitusteenused oleks tulnud

hankida eraldi, see rahuldanuks hankija vajaduse samaväärselt. Vastustaja otsustas ilma

põhjendatud vajaduseta tellida magistri- ja doktoritaseme koolitusteenust täiesti konkurentsi

välistavas vormis, sulgedes turu kõigi pakkujate jaoks peale ühe. RHS § 3 põhimõtete kohaselt

peab konkurentsi välistamiseks esinema kaalukas ja erakordne põhjus. Viited võimalikele

välismaistele pakkujatele ei arvesta tegelikku olukorda, sest teistest liikmesriikidest pärit

pakkujate huvi osalemise vastu ei ole reaalne.

9. MKM jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Väide seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumise kohta

on paljasõnaline ja umbmäärane. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole enam võimalik

muuta hanke alusdokumente ning kaebaja ise jättis enne seda tähtaega kaebuse VAKO otsuse

peale esitamata. Alusdokumentide vaidlustamiseks pole küll eelnev pakkumuse esitamine

nõutav, kuid VAKO negatiivse otsuse korral tuleb esitada tähtaegne kaebus kohtusse. Kaebaja

ei taotlenud õigeaegselt esialgset õiguskaitset. Asjaolu, et pakkumuse esitas ainult üks pakkuja,

ei muuda hankemenetlust õigusvastaseks. Kaebaja oleks võinud esitada ühispakkumuse.

Erinevate

kõrgharidusastmetega

õpete

koos

tellimine

tagab

IT-õiguse

taustaga

seminarijuhendajate olemasolu ning pakub õpetamispraktikat ka doktorantidele.

3-15-1817

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kaebaja arvates on halduskohus valesti pidanud mitmeid tema nõudeid perspektiivituks

põhjusel, et kaebaja ise hankemenetluses pakkumust ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et

kaebaja etteheide on alusetu. Halduskohus ei seadnud kaebaja poolt esitatud nõuete perspektiivi

sõltuvusse pakkumuse esitamata jätmisest ega ole sel põhjusel kaebeõigust välistanud.

Halduskohus tõi oma otsuses välja, et kaebaja eesmärk olnuks saavutatav vaid siis, kui kaebaja

oleks pöördunud hanke alusdokumentide vaidlustamiseks kohtusse enne pakkumuste esitamise

tähtaega. Ka ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 28.07.2015 tehtud määruses, et kaebaja

eesmärgi saavutamine – osaleda hankel ja esitada pakkumus uutel tingimustel – ei ole enam

võimalik olukorras, kus pakkumused on juba esitatud ja avatud. Kui pakkumuste esitamise

tähtpäev möödub, on RHS § 36 lg-st 1 tulenevalt hankemenetluses sätestatud tingimused

kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele ning kohus ei saa enam hankijat kohustada

hankedokumente muutma. VAKO otsus tehti teatavaks 08.07.2015 ning pakkumuste esitamise

tähtpäev saabus 15.07.2015. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule küll tähtaegselt, ent 5 päeva

peale pakkumuste esitamise tähtpäeva. Halduskohus asus seega õigesti seisukohale, et

objektiivselt olnuks kaebajal võimalik pöörduda kohtusse ka enne pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist (vaidlustatud otsuse p 7). Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohustamisnõude ega ka

sellega hõlmatud hanke alusdokumentide tühistamisnõude rahuldamine asjaolusid arvestades

enam võimalik.

12. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et hankelepingu sõlmimine sai võimalikuks, kuna

halduskohus jättis vääralt esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel hankemenetluse

peatamata. Ringkonnakohus märgib, et see küsimus pole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja

on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise juba vaidlustanud ning ringkonnakohus on

sellekohase määruskaebuse 28.07.2015 rahuldamata jätnud. Ringkonnakohtu määrus on

jõustund.

13. Kaebaja hinnangul oleks halduskohus pidanud tema väidet hankelepingu tühisuse kohta

lubamatu riigiabi andmise tõttu ka sisuliselt hindama, sest selle nõude esitamisele ei ole

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas vaidleb kaebaja apellatsioonkaebuses ka ise vastu

halduskohtu põhjendustele, mille kohaselt ei olnud tegemist keelatud riigiabiga. Ehkki

halduskohus märkis, et hankedokumentide p 8.2 vaidlustamise osas oli kaebajal kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata ning kaebaja ei saa seetõttu hankelepingu tühisuse osas selle

punkti õigusvastasusele tugineda (vaidlustatud otsuse p 7), analüüsis kohus seejärel küsimust,

kas riigihankemenetluses edukale pakkujale hankemenetluse alusel makstavat tasu sai

praegusel juhul käsitleda riigiabina, ka sisuliselt (vaidlustatud otsuse p 9). Seega ei jätnud

halduskohus hankelepingu võimalikku tühisust riigiabi andmise tõttu hindamata.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole praegusel juhul tegemist

riigiabiga. ELTL art 107 kohaselt on riigiabi andmise peamiseks tunnuseks avaliku võimu poolt

selliste meetmete rakendamine, millega ettevõtja saab konkurentsi moonutada võiva

majandusliku eelise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt õiguspäraselt läbi

viidud hankemenetlusest ei saa praegusel juhul rääkida konkurentsi moonutavast abimeetmest.

Tegu ei ole ka meetmega, mis mõjutaks negatiivselt liikmesriikide vahelist kaubandust.

Halduskohus on õigesti leidnud, et sõlmitud hankeleping ei ole tühine, sest tegu ei ole keelatud

riigiabiga.

3-15-1817

8(8)

15. Kaebaja heidab halduskohtule ette RHS § 3 põhimõtete valesti kohaldamist, leides, et kaks

erinevat teenust olid vastuolus kehtiva õigusega ühendatud ühte paketti ning see välistas

täielikult konkurentsi, sulgedes turu kõigi pakkujate jaoks peale ühe. Ringkonnakohus

kaebajaga ei nõustu. Halduskohus on õigesti leidnud ning piisavalt põhjendanud, miks hankijal

oli praegusel juhul õigus tellida eri õppeastmete koolitusteenust sama hankemenetluse raames

(vaidlustatud otsuse p 8). Ringkonnakohtu arvates pole hankija sellekohane otsustus ilmselgelt

meelevaldne ega põhjendamata. Kaebaja heidab halduskohtule ette ka seda, et kohus ei ole

hinnanud tema põhjendusi seoses teenuste osutamiseks kohalduvate riiklike regulatsioonide ja

standarditega ning kehtestatud tingimuste ebaproportsionaalsusega. Ringkonnakohus leiab, et

halduskohus on kaebaja esitatud väiteid käsitlenud. Halduskohus on oma otsuse punktis 8

väljendanud, et RHS § 3 rikkumise argumendi osas nõustub ta täielikult VAKO põhjendustega

ega korda neid. VAKO on vaidlusaluste kvalifitseerimistingimuste proportsionaalsust ning

põhjendatust hinnanud oma otsuse p-s 9 ning ringkonnakohtu arvates vastavad need

põhjendused kaebaja argumentidele. Halduskohtu otsus vastab seaduslikkuse ja põhjendatuse

nõudele.

16. Kaebaja leiab, et halduskohus jättis valesti rahuldamata hanke alusdokumentide

õigusvastasuse tuvastamise nõude, jättes arvestamata hankeasjade erisustega. Ringkonnakohus

märgib, et halduskohtu otsuses on selgitatud, et kuivõrd hanke alusdokumendid on

vaidlustusmenetluse läbinud ulatuses õiguspärased, on õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamine välistatud (vaidlustatud otsuse p 12). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

17. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka MKM-i võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets