1-15-5328/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-5328

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-5328 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. novembri 2015. a otsus G.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava G.B kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kulli apellatsioon Harju Maakohtu 9. novembri 2015. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Välja mõista G.B-lt Eesti Vabariigi kasuks 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Gennadi Kullile apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is

(a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a ) EE401700017002872300 .

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos.

Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. novembri 2015. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati G.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõiistetud karistust Harju Maakohtu 23. augusti 2013. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 8 päeva võrra ja mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest vangistuse 1 aastaks 10 kuuks 8 päevaks algusega 6. veebruarist 2015.

Kohus mõistis muuhulgas süüdistatavalt G.B-lt välja tsiviilhagi 510 eurot F A C H i kasuks.

2. G.B mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna taas 20.

detsembril 2014 Tallinna Sadama A-terminaalis varastas isikute grupiga F A C H i pükste tagataskust rahakoti koos sularaha ja dokumentidega kokku 510 euro väärtuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatava palvel apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat G. Kull, kes vaidlustab kohtuotsust F A C H i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Apellatsiooni motiivide

kohaselt ei saanud kannatanu rahakotis nii palju sularaha olla, mistõttu kannatanu soovib

süüdistatava arvel alusetult rikastuda. Kohtuistungil viibivad reporterid segasid süüdistataval kokkuleppe sisu mõistmast, sest nad pildistasid süüdistatavat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

KrMS § 245 lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8) ja süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese (p 8).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et

kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle

kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud

otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao)

rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult

seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3(4)

Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või

süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud

vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis.

Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.

30. oktoobril 2015 prokuröri Natalja Lebedi, süüdistatava G.B ja kaitsja Gennadi Kulli vahel

sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et kannatanu F A C H ile on tekitatud vargusega

varalist kahju 510 euro väärtuses (p 4). Punktis 8 on märgitud, et hagi aluseks on omandiõiguse rikkumise asjaolud ning esemeks on tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue (tl 70-72).

2. novembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et G.B on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks avaldanud

protesti selle üle, et kohtuistungil pildistatakse (tl 73-74). Tsiviilhagi väljamõistmise osas olid

süüdistatav, prokurör ja kaitsja kokku leppinud juba 30. oktoobril 2015 kokkulepet sõlmides. Kohtuistungil vaid selgitati, kas kokkulepe oli vabatahtlik ja kas süüdistatav on sellest aru saanud. Seega on apellatsiooni väide kohtuistungi pildistamisest kui segavast asjaolust ilmselt põhjendamatu ja otsitud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi G.B-lt F A C H i kasuks välja mõistetud 510 eurot. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Asjaolu, et süüdistatav G.B on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2

saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse

apellatsioonimenetluses ja määras G.B kaitsjale vandeadvokaat G. Kullile välja maksta 24 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

4(4)

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse G.B suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava G.B kaitsja vandeadvokaat G. Kulli apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/