2-15-12617/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-12617

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12617 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 604,62 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (OÜ S.O.L.A. Company, e-post smirnova@oksola.com) Kostja: XXX(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik eluja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Muuta Harju Maakohtu 11.05.2010.a lahendiga (tsiviilasjas 2-09-27305) kinnitatud kompromissi alusel kostja poolt võetud kohustust järgnevalt:

2.1. Välja mõista kostjalt XXXigakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja XXXkasuks tema ülalpidamiseks alates 25.08.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXarvelduskontole.

4. Toimetada tagaseljaotsus Aleksandr Sergejevile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

2-15-12617

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt XXXhageja kasuks menetluskuludena kulutused õigusabile

120 euro ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 11.05.2010.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-09-27305) kinnitanud pooltevahelise kompromissi, millega kostja kohustub hageja kasuks maksma elatist summas 127,82 eurot (2000 krooni) kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis suurendatud määras käesolevas hagiavalduse esitamisest alates, s.o 25.08.2015.a. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st

2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja

2-15-12617

toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte lg 11 lisab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. TsMS § 174 lg

10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hagejad on palunud hüvitada kulutused õigusabile summas 240 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja on õigusabiteenuse raames teinud järgmisi toiminguid - juriidiline nõupidamine ja hagiavalduse koostamine ning esitamine kohtusse. Seega kulus kostja esindamisele liigikaudu kolm tundi, lähtudes õigusabi tunnihinnast 80 eur/tund. OÜ S.O.L.A. Company ei ole käibemaksukohustuslane, seega arved kliendile oli väljastatud ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud üksnes seoses antud kohtumenetlusega. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu

120 euro ulatuses. Kohus võtab siinkohal arvesse ka seda, et alaealist puudutavas asjas on kohtul mõnevõrra suurem roll ning lepingulise esindaja poole pöördumine ei ole üldjuhul otstarbekas. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 120 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik