2-15-7566/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-15-7566

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsembril 2015.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-15-7566 Tsiviilasi

KK hagi VK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja: OK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx, lepinguline esindaja MR Kostja: VK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx Hagihind 1755 eurot Kohtuistungi aeg 26.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista VK KK ülalpidamiseks tagasiulatuv elatis 1689.70 eurot (üks tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa eurot ja 70 senti) perioodi eest 19.08.2014 kuni 17.05.2015.

3. Välja mõista VK KK ülalpidamiseks elatis igakuiselt 195 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, alates 18.05.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

4. Elatis kanda KK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas, märkides selgituseks „elatis“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-15-7566

Hageja nõue 18.05.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 19.09.2014. Kostja vabatahtlikult elatist ei maksa, kuigi hageja seaduslik esindaja on elatist lapsele küsinud. Hageja nõudeks suuruseks on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatis miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise väljamõistmine on põhjendatud alates 18.05.2015, mil lapse ema esitas hagi kohtusse. Kuigi lapse ema kolis 2014 septembri lõpus lapsega pere ühisest kodust välja, ei katkenud isa ja lapse suhtlemine. Veelgi enam, lapse vanemad otsisid kuni 2015 maini võimalusi leppimiseks ja pere taastamiseks. Kostja leiab ka, et lapse kulude arvestus on toodud küllaltki suvaliselt ega arvesta lapse tegelikke vajadusi. Antud juhul tuleb arvestada samuti sellega, et kostja kaotas 2014 septembris töö ega ole suutnud tööd leida, seega puudub kostjal regulaarne sissetulek ning puudub ka vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Kostjal on lisaks veel üks ülalpeetav. Eelnevast tulenevalt esineb kostja arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kuni

100 euroni kuus. Samuti on kostja märkinud, et lisaks teise alaealise lapse ülalpidamise kohustusele on kostjal kohustus ka AS SEB Pank ees tulenevalt laenulepingust xxxxxx xxx xxxxx korteri omandamise eesmärgil. Nimetatud korteri on kostja kinkinud 27.02.2013 hageja seaduslikule esindajale.

Menetluse käik Kohus määras tsiviilasjas korraldava istungina eelistungi, hoiatades kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgedest TsMS § 410 alusel. Kohtukutse eelistungile toimetati kostjale kätte politsei vahendusel. Kostja eelistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Hageja seaduslik esindaja taotles asja lahendamist sisuliselt.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

2. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot, enne seda 177.50 eurot. Hageja on nõudnud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-

13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, seepärast jätab kohus ka tähelepanuta kostja väited selle kohta nagu oleks lapse vajaduste loetelu suvaline ning lapse vajadustega kooskõlas mitteolev.

3. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

2-15-7566

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes

1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll väitnud, et on tööta, kuid tõendeid oma töötuse kohta ta esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on töövõimetu. Kostja on esitanud 27.09.2011 Viru Maakohtu otsuse (tl 22-26), millega suurendati elatist tema teise alaealise poja kasuks seaduses sätestatud miinimumini, kuid nimetatud kohtuotsusest ei nähtu iseenesest kostja võimetus elatist nõutud ulatuses maksta. Hageja seaduslik esindaja on põhjendatult juhtinud kohtu tähelepanu faktile, et kostja on pärast 27.09.2011 kohtuotsust võtnud laenu 30 683 eurot (tl 41-45), mida AS SEB Pank ei oleks andnud juhul, kui kostjal puudus sissetulek. Kostja ei ole eitanud sissetuleku puudumist üldse, vaid on väitnud üksnes regulaarse sissetuleku puudumist. Hageja on osutanud ka 27.02.2013 sõlmitud kinkelepingule (tl 27-34), paludes seda asjaolu kohtul arvestada, kuid on jätnud selgitamata, kuidas kohus seda asjaolu arvestaks. Kostja ei ole osundanud sellele, et vastav kinkeleping laste vanemate vahel on sõlmitud kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning sellist kokkulepet on hageja seaduslik esindaja ka kinnitanud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-12 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

4. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud elatist alates 19.08.2014, mil kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu lõppes ja kostja vaatamata lapse ema pöördumisele elatist ei maksnud. Ka kostja on nõustunud, et tema ja lapse esindaja kooselu 2014 augustis lõppes ning kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta pärast kooselu lõppemist oleks lapse ülalpidamisel osalenud. Tagasiulatuv elatis mõistetakse välja tekkinud kahjuna alljärgnevalt: periood 19.08.-31.12.2014, so

135 päeva x 5.92 (elatise 1 päevamäär) = 799.20 eurot + periood 01.01.-17.05.2015, so 137 päeva x 6.50 eurot (elatise 1 päevamäär) = 890.50 eurot, kokku 1689.70 eurot.

5. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited elatise väljamõistmiseks hageja poolt nõutud summas. Nõutud elatise suurus vastab lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Ka on põhjendatud elatise nõue tagasiulatuvalt. Seega leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik