1-09-21996/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-09-21996 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21996 (09240104336) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Ogurova Avalduse esitaja Riigi Tugiteenuste Keskus asukoht Turu 2, 51014 Tartu Kohtutäitur Narva kohtutäitur Andrei Krek büroo asukoht Puškini 14, 20308 Narva Võlgnik...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-09-21996
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21996 (09240104336) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Ogurova Avalduse esitaja Riigi Tugiteenuste Keskus asukoht Turu 2, 51014 Tartu Kohtutäitur Narva kohtutäitur Andrei Krek büroo asukoht Puškini 14, 20308 Narva Võlgnik P.P isikukood xxx, elukoht xxx Avaldus
Rahalise karistuse asendamiseks täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel Täiteasi 169/2010/472 Istungil osalenud isikud Võlgnik P.P Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2015 RESOLUTSIOON
Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus P.P-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Asendada P.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.01.2010 kohtuotsusega
kriminaalasjas nr 1-09-21996 mõistetud rahalise karistuse jääk 33 päevamäära ulatuses ehk summas 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot 86 senti, 22 (kahekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga.
Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel P.P üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule:
2
1) elama aadressil xxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Antud määrus edastada täitmiseks P.P-le, Tallinna Vangla Harju
kriminaalhooldaosakonnale ning teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Narva kohtutäitur Andrei Krekile.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
Maakohus tuvastas
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-21996 tunnistati P.P süüdi KarS § 257 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 40
päevamäära ulatuses, so summas 5000 (viis tuhat) krooni (319,56 eurot). Viru Maakohtu
Narva kohtumaja 25.01.2010 kohtuotsus jõustus 09.02.2010.
10.09.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus P.P suhtes asenduskaristuse määramiseks.
Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise
karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara
realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 1850,07 € ulatuses tasumata riiginõudeid.
Asjas on toimnud mõned laekumised enam kui 5 aastat tagasi. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ning kohtunõuded teises kriminaalasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
Kohtuistungil avaldas võlgnik P.P, et ta ei tahaks vangistust ning palus asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga.
Maakohtu seisukoht
Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, kuulanud ära P.P arvamuse, leiab, et Riigi
Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3 Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 417 lg 3 alusel kui süüdimõistetu ei ole
tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel
kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse
asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 70 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle mõistetud
rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase
nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-21996
tunnistati P.P süüdi KarS § 257 järgi ning karistati rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, so summas 5000 (viis tuhat) krooni. Täitemenetluse käigus on isikult saadud 57,70 eurot. Tasumata jääk on 261,86 eurot (ehk 33 trahviühikut). Võlgnikul puudub ametlik töökoht ja vallasvara, millele sissenõuet pöörata. Samuti ta ei taotlenud rahalise
karistuse tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist. Ta on nõus, et karistus asendatakse üldkasuliku tööga.
P.P on Viru Maakohtu 25.01.2010 otsusega KarS § 257 järgi süüdi tunnistatud selles, et tema oma tõelise või oletatava õiguse teostamise käigus tõukas kannatanut kätega ja
väänas tema kätt, lõi kannatanut mitu korda rusikatega vastu nägu ja erinevaid kehaosi, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.
Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 257 järgi oli omavolina karistatav oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või
selle ähvardamisega. Tegemist on n-ö erinormiga isiku- ja varavastase süüteo suhtes.
Koosseisus nimetatud tegu on karistatav ka iseseisvalt. Seega, kuigi KarS § 257 tunnistati kehtetuks, on teise isiku löömine ja temale kehavigastuse ning füüsilise valu tekitamine
karistatavad ka käesoleval ajal ja seda KarS § 121 lg 1 järgi (puuduvad kvalifitseerivad tunnused P.P teo paigutamiseks lg 2 koosseisuliste tunnuste alla) ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine on karistatav KarS § 120 lg 1 järgi. Teisisõnu, kuriteo, mille eest P.P KarS § 257 järgi süüdi tunnistati, on kuriteona karistatav ka alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi.
Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse
avaldus P.P-le määratud rahalise
karistuse asendamiseks ÜKT-ga on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahalist karistust tasuda.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 1 ja ™S § 206 lg 2 rahuldab kohus Riigi
Tugiteenuste Keskuse 10.09.2013
avalduse täiteasjas nr 169/2010/472 ja asendab P.P-le
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.01.2010 kohtuotsuse nr 1-09-21996 järgi rahalise karistuse jääk summas 261,86 eurot, s.o 33 miinimumpäevamäära, 22 (kahekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga. Kuna P.P on nõus tegema üldkasulikku tööd ning kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd, siis tuleb P.P teostada 22 tundi üldkasulikku tööd.
4 Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsioonis on küll üks päev aresti võrdne vaid
ühe tunni üldkasuliku tööga, kuid samas näeb seadus ette, et minimaalne määratav
üldkasuliku töö tundide arv saab olla viis tundi. Seega on kuni 31.12.2014 kehtinud
redaktsioon antud juhul võlgniku suhtes leebem ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ei oma
võlgniku olukorda raskendav seadus tagasiulatuvat jõudu. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 417 lg 3, 432 lg 3.
/allkirjastatud digitaalselt/
Innokenti Menšikov Kohtunik