3-15-2203/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2203 Haldusasi AB kaebus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni tegevusele Menetlusosalised Kaebaja – AB Vastustaja – Tööinspektsioon Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-2203 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tööinspektsiooni töövaidlustuskomisjoni 19.05.2015 otsusega nr 4-1/804 jäeti rahuldamata AB avaldus S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes.

2. AB esitas 12.07.2015 Tööinspektsioonile taotluse kahju hüvitamiseks seoses töövaidlusasja nr 4-1/804 menetlemisega. Tööinspektsioon oli 20.07.2015 vastuses nr 1.4-2/1526-1 seisukohal, et töövaidluskomisjoni istungi protokolli ebatäpsus ei ole põhjuseks, mis viis AB poolt tööandja vastu esitatud nõuete rahuldamata jätmiseni. Töövaidlusasja nr 4-1/804 lahendamisel ei saanud töövaidluskomisjoni juhataja, kaasistujad või sekretär tekitada AB-le kahju, mis kuuluks hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.

3. AB esitas 29.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada töövaidluskomisjoni tegevuses asjas nr 4-1/804 menetlusõiguse rikkumine.

3-15-2203 2(3) Töövaidluskomisjon on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 2, mille kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Töövaidluskomisjon ignoreeris kaebaja seisukohta töövaidluses vaidlustatud asjaolude osas. Kaebaja esitas komisjonile asjaolude kohta põhjaliku kirjelduse ja oma seisukoha, kuid istungi protokollis kaebaja seisukohta ei kajastatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 2 ei võimalda esitada tsiviilkohtusse kaebust menetlusnorme rikkuva tegevuse kohta, mille tagajärjel võib tulla ekslik otsus. Kuigi kaebaja esitas tsiviilkohtusse kaebuse asja lahendamiseks hagimenetluses, on kaebajal õigus menetlusõiguste kaitsele. Kui töövaidluskomisjon oleks järginud kaebaja menetlusõigusi, siis oleks otsus tehtud kaebaja kasuks. Kaebaja on sunnitud maksma asja läbivaatamise eest tsiviilkohtus ning käsitleb seda kahju tekitamisena – tegemist on väärikuse alandamisega. Esitatud kaebus on vajalik kaebajale tekitatud kahju hindamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 08.09.2015 määrusega AB kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel läbivaatamatult. Kaebajalt ei ole ära võetud seadusega ette nähtud võimalust vaidlustada tema töölt vabastamist töövaidluskomisjonis ega võimalust töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral vaidlustada seda maakohtus. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega on seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord ning töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitatava avalduse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajale on tagatud kõik seadusega ettenähtud võimalused enda õiguste kaitseks ning maakohtus kantud menetluskulude hüvitamist on kaebajal võimalik taotleda samas kohtus (Harju Maakohus).

5. AB esitas halduskohtu määruse peale 21.09.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.12.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AB palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 08.09.2015 määrus tühistada. Kohus on ekslikult hinnanud kaebuse asjaolusid, ekslikult kohaldanud menetlusnormi ja piiranud kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Kohus on ekslikult määratlenud õigushüve, mille kaitseks kaebus on esitatud. Halduskohtu viidatud ITVS § 24 lg 2 kohaselt tuleb tsiviilkohtule esitada hagi, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Tsiviilkohtus ei ole võimalik kaitsta õigushüve, mille kaitsmiseks on kaebaja pöördunud halduskohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette selle õigushüve kaitsmise võimalust, järelikult ei ole selleks vaidluseks sätestatud menetluskorda. Seega kohus eksis HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel. Põhiseaduse § 25 kohaselt on kaebajal õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Õigusvastasus seisneb antud juhul ITVS §-st 20 lg-st 4 tulenevate kohustuste rikkumises. Kahju seisneb õigushüve kahjustamise üritamises. Tsiviilkohtus ei ole menetluskulude väljanõudmise võimalust tööinspektsioonilt, kuna tööinspektsioon ei ole vaidluse pool.

3-15-2203 3(3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. AB määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 08.09.2015 määruse muutmiseks ei ole alust.

8. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

9. Kaebaja on haldusasjas vaidlustanud töövaidluskomisjoni menetlustoimingud, leides, et tema seisukohti ei ole töövaidluskomisjoni istungi protokollis kajastatud ning kui tema seisukohad oleks protokollis leidnud kajastamist, siis oleks otsus tehtud kaebaja kasuks. Kaebaja ei ole rahul sellega, et töövaidluskomisjoni poolt otsuse rahuldamata jätmise tõttu pidi ta pöörduma hagiga maakohtusse ja selle eest tasuma.

10. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. AB töötas S OÜ-s töölepingu alusel ning tööleping öeldi kaebajale üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töölepingu seaduse (TLS) § 114 kohaselt lahendatakse töölepingust tulenevad vaidlused töölepingu seaduses ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. ITVS § 4 lg 1 kohaselt on individuaalseid töövaidlusi lahendavateks organiteks töövaidluskomisjon ja kohus. Sama seaduse § 24 lg 1 sätestab, et vaidlevad pooled võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja õiguste kaitse on käesoleval juhul tagatud hagiavalduse esitamisega maakohtusse.

11. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel maakohtus saab kaebaja esitada kõik samad argumendid komisjoni menetlusnormide rikkumise kohta, mida kaebaja on soovinud vaidlustada halduskohtus. Töövaidluskomisjoni toimingute õigusvastasust või menetlusnormide rikkumist ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus põhjusel, et individuaalse töövaidluse lahendamisel ei kohaldu HMS sätted, nagu ekslikult leiab kaebaja, vaid ITVS normid, mis reguleerivad menetlust töövaidluskomisjonis (TLS § 114, ITVS § 11 lg 6 alusel antud ja Vabariigi Valitsuse 26.09.2003 määrusega nr 246 kehtestatud Töövaidluskomisjoni põhimäärus, ITVS §-d 14-27). Järelikult ei ole tegemist haldusorgani toimingutega HKMS § 6 lg 2 tähenduses, mida halduskohtus saaks vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe