3-15-2500/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2015

Haldusasja number

3-15-2500

Haldusasi

Andrei Zertsovi (Zertsov) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1150 eurot

seonduvalt keeluga osta vangla kauplusest toiduaineid

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Zertsovi määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Andrei Zertsov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määrus

muutmata.

2. Jätta kohtumäärusest koopia väljastamise taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 05.10.2015 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus 1100

euro suuruse kahju hüvitamist, kuivõrd tal ei lubatud lukustatud kambrisse paigutamise ajal

osta kauplusest toiduaineid ning lisaks võeti kambrist ära sool.

2. Tartu Halduskohus tagastas 30.10.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2500

määruskaebuse esitaja kaebuse osas, mis puudutas soola äravõtmist kambrist ning jättis muus

osas esitatud kaebuse käiguta andes täiendava tähtaja kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ning kaebuse põhjenduste täiendamiseks.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 04.11.2015 kaebuse täiendused, esitades muuhulgas

täpsustatud kahjunõude summas 1150 eurot. Esitatud täiendustele lisas määruskaebuse esitaja

taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta, kohustades määruskaebuse esitajat tasuma

riigilõivu summas 34,50 eurot.

Halduskohus kontrollis määruskaebuse esitaja majanduslikku seisundit ning tegi kindlaks, et

tal on Tartu Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. Arvestades

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, kontrolliti taotluse

esitaja majanduslikku seisundit perioodil 04.07.2015–03.11.2015. Alates 04.07.2015 kuni

03.11.2015 oli kaebaja sissetulek 90 eurot. Samal perioodil oli kaebajal tehtud maksed

nõuete- ja vabanemisfondi ning kantud elektriseadmete kasutamisega seotud kulud kokku 63

eurot. Sellest tulenevalt oli kaebaja kahekordne keskmine kuu sissetulek 13,50 eurot ((90-

63)/4x2), mis ei ületanud kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 34,50

eurot. Seetõttu ei olnud kaebaja suuteline tasuma riigilõivu ettenähtud suuruses.

Halduskohus pidas lisaks vajalikuks hinnata kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus tutvus

määruskaebuse esitaja kaebusega ning leidis kohtule esitatud materjalide põhjal, et esitatud

kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus märkis, et ta kohustas kaebajat kaebuses

esinenud puuduste kõrvaldamise korras teatama kohtule, missugune riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvedest sai kaebajal kannatada selle tagajärjel, et vangla

keelas tal lukustatud kambris viibimise ajal osta toiduaineid (mesi ja rapsiõli) ja millise

eesmärgiga kaebaja kavatses neid kasutada. Samuti kohustas halduskohus kaebajat teatama

kohtule, kas Tartu Vangla 20.05.2015. a käskkirja nr 6-1/592 vaidlustamise võimalus

toiduainete soetamise keelu osas oli tema jaoks arusaadav ja kas ta tegi seda. Lisaks

eeltoodule pidi kaebaja edastama kohtule tema pöördumise vangla julgeolekuosakonnale, mis

registreeriti 10.06.2015. Kaebaja ei esitanud kohtule tema poolt nõutavat informatsiooni.

Kohus märkis, et kaebajal oli läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vaid mee ja rapsiõli

ostmise keelu osas. Arvestades seda, et ka lukustatud kambris viibivale kinnipeetavale

tagatakse kolm korda päevas toitlustamine vangla kulul, aga samuti seda, et kaebaja ei

teavitanud kohtule, miks tal tekkis mee ja rapsiõli ostmise vajadus, asus kohus seisukohale, et

nimetatud toiduainete puudumise tõttu ei tekkinud kaebajal lubatud taset ületavaid kannatusi.

Samuti kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse põhjenduste alusel ei saanud kohus järeldada,

et mee ja rapsiõli ostmise keelu tõttu oleks saanud kannatada kaebaja tervis. Lisaks eeltoodule

halduskohtule teadaolevatel andmetel ei olnud kaebaja kasutanud väidetava kahju tekitamise

vältimiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid (ei vaidlustanud Tartu Vangla 20.05.2015. a

käskkirja nr 6-1/592 vaidemenetluse korras) ning keeldus halduskohtule selgitamast, kas

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus oli talle tol hetkel arusaadav. Eeltoodust

tulenevalt ning juhindudes HKMS § 111 lg-st 1, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja

menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas

34,50 eurot.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 30.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis oli

adresseeritud Tartu Ringkonnakohtule ning milles määruskaebuse esitaja avaldas

rahulolematust tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta. Määruskaebuse esitaja väitel

kohaldati vangla poolt tema suhtes tahtlikult karistusmeedet, millega vangla tahtlikult ja

õigusvastaselt rikkus vangistusseadust ja tekitas moraalse kahju. Samuti jäi määruskaebuse

esitajale arusaamatuks, miks ei tasu tema kaebust läbi vaadata, kui tal ei ole võimalik tasuda

2

2

riigilõivu. Määruskaebuse esitaja märgib, et tasub riigilõivu koheselt juhul, kui kohus tema

kaebuse rahuldab. Lisaks palus määruskaebuse esitaja saata talle kohtumäärus kahes

eksemplaris.

6. Tartu Halduskohus tõlgendas esitatud kaebust määruskaebusena, võttis Tartu

Halduskohtu 03.12.2015. a määrusega esitatud kaebuse määruskaebusena menetlusse, jättis

rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus

järgmist.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lähtunud halduskohtumenetluses

kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Seega välistavad HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt haldusasjas menetlusabi andmise

riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab

jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab

menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle

saavutamise võimalikkust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2007. a määrus asjas

nr 3318307, p 11; 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr

3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Ka on kohtupraktikas sedastatud,

et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste

esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse

perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine

on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p

11). Tulenevalt eeltoodud HKMS sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest on halduskohus

menetlusabi andmise otsustamisel korrektselt täiendavalt hinnanud ka kaebuse

eduväljavaateid.

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega

selgitanud põhjuseid, mis tingisid määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse

rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel

alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus selgitab, et

määruskaebuse esitaja on esitatud määruskaebuses üksnes märkinud, et vastustaja tegevus on

põhjustanud talle moraalset kahju, jättes sealjuures täpsustamata, millist konkreetset RVastS

§ 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve on määruskaebuse esitajal riivanud mee ja rapsiõli ostmise

keelamine. Seega ei ole määruskaebuse esitaja toonud määruskaebuses välja konkreetseid

asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.

10.Seonduvalt riigilõivu hilisema tasumisega märgib ringkonnakohus, et HKMS § 104 lg 1

esimese lause kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti

3

3

apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. HKMS § 104 lg 2 esimene ja teine lause

sätestavad, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses

sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja.

Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi

vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Isikule menetlusabi andmise tingimused

sätestab HKMS 12. peatükk. Seega ei ole halduskohtul võimalik menetleda kaebust, millelt

on tasumata riigilõiv või mille esitaja ei ole vabastatud riigilõivu tasumisest menetlusabi

korras. HKMS ei näe ette võimalust riigilõivu hilisemaks tasumiseks juhul, kui esitatud

kaebus rahuldatakse.

11. Määruskaebuse esitaja on esitatud määruskaebuses palunud talle väljastada kaks

kohtumääruse eksemplari. Kohus tõlgendab esitatud taotlust taotlusena kohtumäärusest

koopia väljastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saadab määruskaebuse esitajale

kohtumääruse ühe eksemplarina. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja

õiguste kaitse seisukohalt vajalik täiendava kohtumääruse koopia väljastamine. Seetõttu

puudub käesoleval juhul määruskaebuse esitajal põhjendatud vajadus kohtumäärusest koopia

saamiseks ning kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 17.11.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

4

4