3-14-52354/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52354

Haldusasi

Vladimir Dementjevi kaebus Tartu linna vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.04.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Dementjevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Dementjev, lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov

Vastustaja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.04.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 16.12.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Dementjev esitas 07.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju,

5000 eurot, hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega, mis seisnes kaebaja väitel selles, et

Tartu Linnavalitsus edastas kaebajale MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirja, milles anti mõista,

et kaebaja intelligentsus on madalam kui koeral ja et kaebajal on soov koera pahatahtlikult

raha teenimise eesmärgil kasutada.

Kaebuse kohaselt oli V. Dementjev pöördunud Tartu Koduta Loomade Varjupaika sooviga

võtta endale Saksa lambakoer nimega Lika. Varjupaik keeldus looma andmast, sest kaebaja ei

olnud nõus laskma koera steriliseerida. Kaebaja pöördus 10.10.2011 kirjaliku avaldusega

Tartu Linnavalitsuse poole, milles palus, et Tartu Linnavalitsus annaks kaebajale looma

omandiõiguse. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond vastas kaebaja avaldusele

14.10.2011. a vastuskirjaga nr 8-13.1/22315, kuhu oli lisatud Tartu Koduta Loomade

Varjupaiga haldaja MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kiri pealkirjaga „Vastus Kodanik

V. Dementjevi avaldusele“ nr 2011/014.

Kaebaja leiab, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kiri on ääretult solvav ja nii kaebaja kui

kaebaja suguvõsa väärikust alandav. Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse ametnik oleks

pidanud tavapärast hoolsust üles näidates lugema eelnevalt MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi

saadetud kirja läbi ning tegema vastavad korrektuurid, et kaebaja väärikus jääks alandamata.

2. Tartu Halduskohus jättis 23.04.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et kvalifitseerib kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamise nõudena au või hea

nime teotamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes ning au teotamisel

ebakohase väärtushinnanguga tuleb selles õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046. Halduskohus märkis, et lahendades kahju hüvitamise

kaebust, tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-

õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt

kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase

haldusakti või toimingu vahel. Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks

kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis,

õigusvastasus ja süü. Halduskohus, hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis, asus

seisukohale, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas kaebaja suhtes väljenduv väärtushinnang

ei ole ebakohane, sest see hinnang on antud kooskõlas loomakaitseseaduse (LoKS) §-de 1 lg-s

1 ja § 3 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu puudub vastustaja teos õigusvastasus ja seetõttu ei kuulu

kaebaja nõue rahuldamisele. Halduskohus märkis, et kõnealune väärtushinnang ei ole kaebaja

au ja väärikust teotav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja esitas 22.05.2015 Tartu Halduskohtu 23.04.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kohaldamata

VÕS § 1046 lg 1 ning sellest tulenevalt andis tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku

hinnangu. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik

nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Riigikohtu

otsuse kohaselt asjas nr 3-2-1-83-10 on au ja head nime kahjustav mis tahes viisil ja vormis

levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid.

Kaebaja leiab, et vaidlusalune väärtushinnang oli kaebaja au ja väärikust teotav ning

vastustaja käitumine oli õigusvastane, mistõttu tuleb kaebajale maksta mittevaralist hüvitist.

4. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebus

on põhjendamata ning Tartu Halduskohtu 23.04.2015. a otsus on seaduslik. Vastustaja jääb

kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele

järgmist.

Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid on kohus väidetavalt valesti hinnanud või

millised asjaolud kuuluvad apellatsioonimenetluses kaebaja arvates arvestamisele. Vastustaja

on MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirja kaebajale vaid edastanud, vaidlusalust kirja ei ole

avaldatud, mistõttu ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1047. Vaidlusaluse kirja kahes viimases

lõikes toodud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega. Vastustajale jääb selgusetuks,

mida kaebaja on soovinud selgitada viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-83-10.

Vastustaja leiab, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebajale edastatud kiri ei

sisaldanud kaebaja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ning seega ei olnud kirja

edastamine õigusvastane. Järelikult ei olnud kohtul kohustust ka enam analüüsida võimalikku

kahju tekkimist ega põhjuslikku seost.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna

alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus (apellatsioonkaebusesse

on ekslikult märgitud maakohus) jättis kohaldamata VÕS § 1046 lg 1 ning andis sellest

tulenevalt tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu.

7. Vaidlus käib Tartu Linnavalitsuse poolt kaebajale edastatud MTÜ Assisi Franciscuse

Seltsi 10.10.2011. a kirja kahe viimase lõigu üle, mille tekst on järgmine:

„Ideaalis näeme Lika uue koduna aktiivset ja liikuva eluviisiga perekonda, kus pööratakse

tähelepanu nii looma füüsilistele, vaimsetele kui ka emotsionaalsetele vajadustele. Lika kui

intelligentse looma sidet uue pererahvaga aitaks tugevdada süstemaatiline koolitus

koeratreeneri käe all. Kindlasti mitte ei ole Lika koht üksinda õues, kust ta igavuse

peletamiseks taas maailma avastama võib sattuda. Selle koera koht on inimese kõrval –

sõbrana ja kaaslasena.

Looma praeguste omanikena ja sellesse looma märkimisväärse summa raha investeerinutena

on meil õigus teha uute omanike osas valikuid, pidades silmas looma parimat võimalikku

tulevikku. Seni teadaolevate andmete põhjal ei pea me kodanik Vladimir Dementjevit

parimaks võimalikuks omanikuks Likale. Juhul, kui kodanik V. Dementjev soovib sellele

otsusele vastu väita, on ta teretulnud tõestama vastupidist pärast Lika operatsioonist toibumist

ehk siis umbes 19. oktoobri paiku.“

8. Halduskohus on VÕS § 1046 lg 1 alusel leidnud, et vastustaja poolt kaebajale edastatud

kirjas antud väärtushinnang ei ole kaebaja au teotav.

RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Halduskohus on kvalifitseerinud kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamise nõudena au

või hea nime teotamisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sellele

vastu vaielnud. Seega peab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

olema tegemist au või hea nime teotamisega, kahju peab olema tekkinud avaliku võimu

kandja õigusvastase teo tagajärjel ning tegu peab olema süüline.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb au või head nime riivava

haldustoiminguga tekitatud kahju üle peetavas vaidluses RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt

kohaldada VÕS § 1046 ja § 1047 osas, milles need ei ole vastuolus haldusõiguslike

normidega (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 41).

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on tegemist

väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sellele vastu

vaielnud. Väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamisel lähtutakse üksnes VÕS §-st 1046

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006. a otsus asjas nr 3-2-1-161-05, p 16). Seetõttu ei ole

antud asjas kohaldatav ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 26.11.2010. a otsuse asjas nr 3-2-1-83-10 p-s 12 esitatud seisukohad, sest

kaebaja poolt viidatud asjas oli tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega au teotava

tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamise alusel, mille õigusvastasust tuvastatakse

täiendavalt ka VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel.

11. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015. a otsuse asjas nr 3-2-1-159-14 p 17 kohaselt on

isiku au teotamine väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang

on ebakohane, ning väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest,

st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide

(asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda

ebasündsast väljendusviisist.

12. Halduskohus on leidnud, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas kaebaja suhtes

väljenduv väärtushinnang ei ole ebakohane, sest väärtushinnangu esitamine on toimunud

kooskõlaliselt LoKS § 1 lg-s 1 ja § 3 lg-s 2 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebaja kohta vaidlusaluses kirjas avaldatud väärtushinnangut ei saa

praegusel juhul pidada VÕS § 1046 järgi õigusvastaseks. Samuti ei sisaldanud kiri ebasündsat

väljendusviisi.

Vaidlusaluses kirjas on märgitud, et MTÜ Assisi Franciscuse Selts ei pea seni teadaolevate

andmete põhjal kaebajat antud koerale parimaks võimalikuks omanikuks. MTÜ Assisi

Franciscuse Seltsi juhatuse liige on halduskohtus toimunud istungil selgitanud, millised olid

need faktilised asjaolud, mille alusel nimetatud seisukoht oli kujundatud. Ringkonnakohus

leiab, et nimetatud selgituse alusel ei ole vaidlusalune hinnang põhjendamatu ega

meelevaldne. Samuti on vaidlusaluses kirjas märgitud, et kaebajal on võimalik tõendada oma

sobivust koera parimaks võimalikuks omanikuks olemisele.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja kaebuses esitatud väitega, et vaidlusaluses kirjas

antakse mõista, et kaebajal on soov koera pahatahtlikult raha teenimise eesmärgil kasutada.

Vaidlusaluses kirjas sellist väidet ei esine. MTÜ Assisi Franciscuse Selts põhjendab kirjas

vaid seda, miks peetakse vajalikuks koera steriliseerimist ning kirjas märgitakse, et

steriliseerimisnõude peale on kõik koera soovijad vaikselt ära kadunud. Kirjas puudub viide

sellele, et see väide puudutab ka kaebajat.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et arvestades tõendeid kogumis ei

anna kaebaja esitatud Eesti Keele Instituudi kirjas esitatud seisukoht, et vaidlusaluse kirja

eelviimase ja viimase lõigu kõrvutamine võib luua mulje, nagu ei oleks kaebaja kui võimalik

omanik nimetatud koera jaoks piisavalt intelligentne, alust jõuda järeldusele, et MTÜ Assisi

Franciscuse Seltsi kirjaga on kaebaja au teotatud.

14. Kuna MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjaga ei ole kaebaja au teotatud, ei vaja vastamist

ka küsimus, kas Tartu Linnavalitsuse tegevus kaebajale vaidlusaluse kirja edastamisel on

olnud õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning

halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt jääb Vladimir Dementjevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 23.04.2015. a otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende

endi kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/