2-14-52503/122 · 2-14-52503/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-52503

Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2015, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Kohtuasi

DS hagi RN ja RT vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.05.2015 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

100 000 eurot Taotluse esitaja ja taotluse liik RN apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja DS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Henn Koduvere

Kostja RN (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Traat

Kostja RT (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Jätta RN apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.05.2015 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada käesoleva määruse jõustumisel kaebus selle esitajale. 2. Jätta maakohtu menetluskulud RN ja RT kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud RN kanda. 3. Teatada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 4. Välja mõista RN-lt Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 336 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest määrusele lisatud makseinfo kohaselt. 5. Välja mõistetud summa tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

2(3) ulatuses. 6. Jätta RN taotlus RT-le kuuluva kinnisasja arestist vabastamiseks rahuldamata. 7. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 15.06.2015 esitas RN Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 15.05.2015 otsuse peale, paludes maakohtu otsuse tühistada. Apellandil tuli tsiviilasja hinda 100 000 eurot arvestades tasuda riigilõivu 1200 eurot. Ühes apellatsioonkaebusega esitas apellant menetlusabi taotluse, milles palus ennast vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

2. 30.07.2015 määrusega rahuldas ringkonnakohus apellandi menetlusabi taotluse ja vabastas apellandi apellatsioonkaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu 1200 euro tasumisest.

3. 09.09.2015 määrusega ringkonnakohus tühistas apellandile menetlusabi andmise TsMS § 189 lg 1 p 1 alusel ning kohustas apellanti tasuma 7 päeva jooksul menetlusabi andmise tühistamise määruse jõustumisest riigilõivu 1200 eurot ning esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kohus hoiatas apellatsioonkaebuse esitajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

4. 25.09.2015 esitas apellant ringkonnakohtu 09.09.2015 määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 25.11.2015 määrusega jättis Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2015 määrus 25.11.2015 ja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 02.12.2015. Apellant riigilõivu tasunud ei ole.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 643 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

6. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Kuni käesoleva määruse tegemise päevani ei ole apellant esitanud kohtule maksekorraldust apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise

3(3) kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samuti ei nähtu NAP-süsteemist, et apellant oleks riigilõivu tasunud.

7. TsMS § 643 lg 1 järgi jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus võtnud apellandi kaebuse menetlusse ebaõigesti, mistõttu jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Kuivõrd kaebus on esitatud elektroonselt, siis selle tagastamist paberkandjal ei toimu.

8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

9. TsMS § 174 lg 3 järgi kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja oma menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule esitanud ei ole. Kuna ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu andmeid hageja poolt apellatsioonimenetluses riigilõivu maksmise või muude kulude kohta, siis ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa.

Ringkonnakohus märgib, et advokaat Henn Koduvere poolt 08.12.2015 esitatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluses märgitud advokaadi tasu ei ole hageja menetluskuluks, kuivõrd Harju Maakohus andis 15.07.2014 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu.

10. Ringkonnakohus määras hageja riigi õigusabi korras esindaja tasu suuruseks 15.12.2015 kohtumäärusega 336 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 kuulub hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 336 eurot väljamõistmisele apellandilt riigi tuludesse. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb apellandil tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Menetluskulude jaotust ja rahalise suuruse kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva määruse peale edasi kaevates.

12. RN 11.12.2015 taotluse RT-le kuuluva kinnisasja arestist vabastamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuivõrd taotluse esitajal ei ole puutumust teisele isikule kuuluvale varale seatud arestiga.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ele Liiv Indrek Soots