3-15-2783/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2783

Haldusasi

Lylian Meisteri ja Maarja Gustavsoni kaebus Räpina

Vallavalitsuse 06.10.2015. a korralduse nr 541 tühisuse

kindlakstegemiseks või tühistamiseks või Räpina

Vallavalitsuse 06.10.2015. a korralduse nr 541 p-de 3, 4,

5 ja 7 tühistamiseks ja Räpina valla kohustamiseks teha

uus otsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lylian Meisteri ja Maarja Gustavsoni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Lylian Meister ja Maarja Gustavson

Esindaja Anne-Riin Kütt

Vastustaja Räpina vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Räpina valla poolt esitatud Ausamba pargi

maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogiline hinnang.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Räpina Vallavalitsus otsustas 01.09.2015. a korralduse 471 kohaselt läbi viia avaliku

ideekonkursi leidmaks Räpina Ausamba pargile terviklik kaasaegne maastikuarhitektuurne

eskiislahendus. Konkursi tingimused, lähteülesanne ja korralduslikud tingimused kehtestas

vallavalitsus korralduses ja selle lisas toodud kutses. Kutse p 1.3.6 kohaselt jaotab

kergliiklustee ala kaheks peamiseks tsooniks: lääne-poolne aktiivse puhkuse tsoon, mille

koosseisus tuleb lahendada linnasisene suplusrand, paadilaenutus, laste mänguatraktsioonid

ning tervisespordiga seotud tegevused noortele ja täiskasvanutele, istumiskohad jms; ida-

poolne rahulik kultuurne jalutus- ja mälestuspargi osa, kus tuleb kujundada Vabadussõja

monumendi juurde esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest ja ala

siduda ausamba esiküljega, ning II Maailmasõjas hukkunute ühishaua kujundus säilitada

autentsel kujul, pakkudes välja heakorrastuslikke parendusi.

2. Räpina Vallavalitsus tunnistas 06.10.2015. a

korraldusega

nr 541

kvalifitseerimistingimustele vastavaks neljast laekunud võistlustööst märgusõnadega „Palett“,

„Vabalõige“, „Betoonäär“ ja „Delta“ kolm esimest tööd; tunnistas ideekonkursi lähteülesande

tingimustele vastavaks võistlustöö „Palett“ ja lükkas tagasi võistlustööd „Vabalõige“ ja

„Betoonäär“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu; tunnistas võitjaks

võistlustöö „Palett“ ja määras esitajale G. Mandrele I koha preemia summas 1500 eurot; määras

võistlustööde „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ esitajatele M. Gustavsonile ja L. Meisterile ning

K. Maikovile ja J. Urbile osalemistasu 200 eurot võistlustöö kohta.

3. L. Meister ja M. Gustavson esitasid 06.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

nad palusid teha kindlaks Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015. a korralduse nr 541 tühisus;

alternatiivselt palusid tühistada või tunnistada kehtetuks Räpina Vallavalitsuse

06.10.2015. a korraldus nr 541 või alternatiivselt viidatud korralduse p-d 3, 4, 5 ja 7

ning kohustada Räpina Vallavalitsust tegema Räpina linna Ausamba pargi

maastikuarhitektuurse ideekonkursi tulemuste kohta uus otsus. Kaebajad esitasid

kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles nad palusid peatada Räpina

Vallavalitsuse 06.10.2015. a korralduse nr 541 kehtivus ja täitmine

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel. Kaebajad märkisid, et

nende tahe on suunatud sellele, et kehtestatud ideekonkursi tulemusi vaidlustatud

haldusakti põhjal ellu ei viidaks, et ideekonkursi tulemuste kohta tehtaks uus otsus,

mille kohaselt kaebajate poolt ideekonkursile esitatud töö tuleks tunnistada ideekonkursi

lähteülesandele vastavaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebajate väitel vajalik

ka seetõttu, et kaebust rahuldava otsuse tegemisel võiks vaidlustatud haldusakti

täitmisele suunatud tegevus riivata ebaproportsionaalselt vastustaja enda huve ja õigusi.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.11.2015. a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused:

1) Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi, kuidas ja millised pöördumatud või raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed tooks kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Siiski on

esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning esineb äratuntav esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust

ei ole võimalik pidada ilmselgelt perspektiivituks, samas ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt

perspektiivikaks. Pargi kujundamine toimub Räpina valla elanike ja üldsuse huvides. Oluliseks

avalikuks huviks on vallavolikogu 27.09.2011. a määruses nr 11 „Räpina valla arengukava

aastateks 2012-2020“ toodud tegevuste läbiviimine. Vastustaja on asunud parki kujundama

korraldusega nr 541 võitjaks tunnistatud võistlustöö „Palett“ alusel. Vallavalitsus on

planeerinud arengukavas Räpina valla eelarvestrateegias aastaks 2016 Ausamba pargi eeltööde

teostamiseks 30 000 eurot. Eeltööd näevad ette muu hulgas talvel pargialal ohtlike ja haigete

puude raie, mis esialgse õiguskaitse kohaldamisel peatuks. See seaks ohtu pargis liikujate

ohutuse. Pargi dendroloogilise hinnangu välitööde tulemusest nähtub, et pargialal on ohtlikke ja

haigeid puid, mistõttu tööde võimalikult kiire teostamine on vajalik. Arvestada tuleb ka võitjaks

tunnistatud võistlustöö „Palett“ esitaja G. Mandre õigusi, kellel on tekkinud õigustatult ootus,

et tema töö põhjal vastustaja Ausamba parki edasi kujundab.

2) Vastustaja on mitmeid tegevusi pärast korralduse nr 541 kinnitamist ja enne kaebajate poolt

kaebuse esitamist teostanud, mistõttu mitmed tagajärjed, mille ärahoidmist kaebajad

eelduslikult soovivad, on juba teostunud. Võidutöö autorile on preemia välja makstud,

vallavalitsus sõlmis pargi maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogilise hinnangu

saamiseks töövõtulepingu, kinnitati detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine ja algatati pargi detailplaneering.

Kaebajate poolt väljatoodu ei saa olla argumendiks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna

vastustaja ei ole eeltoodule viidanud ega leidnud, et tema õiguste kaitseks oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine vajalik. Samuti tuleb arvestada, et vastustajal on kaebuse rahuldamisel

võimalik kaebajatele preemia 1500 eurot tagantjärgi välja maksta. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine käesoleval juhul ei oleks proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes. Avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi kogumis tuleb pidada kaalukamaks kui kaebajate õigusi.

Eeltoodu õigustab esialgse õiguskaitse vajaduse arvestamata jätmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. L. Meister ja M. Gustavson esitasid 02.12.2015 määruskaebuse, milles nad paluvad

tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega

peatada Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015. a korralduse nr 541 kehtivus ja täitmine kuni

kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Määruskaebuse põhjendused:

1) Haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamine ei takista ohtlike ja haigete puude raiet. Taotluse

rahuldamata jätmise õigustamine selle argumendiga on põhjendamatu. Ka ei ole põhjendatud

kohtu seisukoht, mille kohaselt tuli esialgse õiguskaitse kaalumisel arvestada ideekonkursi

võitjaks tunnistatud töö autori G. Mandre huvidega ja hinnata tema huve kaalukamateks

kaebajate huvidest. Ebakohaseks tuleb pidada kohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb arvestada,

et vastustaja on maksnud välja preemia. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ei ole õige põhjendada

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist asjaoluga, et vaidlustatud haldusakti alusel on

toiminguid tehtud.

2) Valla elanike ja üldsuse huvidele oleks objektiivselt paremini vastanud, kui konkursi

hindamiskomisjon oleks õigesti ja õiglaselt hinnanud kõiki konkursile esitatud nõuetele

vastavaid töid (s.h kaebajate töö). Kohus on sisuliselt otsustanud, et valla elanike ja üldsuse

huvidele vastab pargi kujundamine just G. Mandre töö põhjal, kuid sellise eelistuse põhjendus

jääb arusaamatuks. Avalikes ega kaebajate huvides ei ole eelistada G. Mandre tööd põhjusel, et

seda on justkui realiseerima asutud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine antud juhul

muudab võimatuks kaebajate õiguste kaitsmise ja jõustunud kohtulahendi täitmise.

6. Räpina vald esitas 11.12.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta

kaebajate esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1)Võistlustöö „Vabalõige“ lahendus ei võimalda Vabadussõjas langenute mälestusmärgi

pidulikul esindusalal tseremooniaid läbi viia, kuna mälestusmärgi ümber olevale alale ning

6 meetri laiusele teele/väljakule ei mahu rahvahulk suurusjärgus 100-200 inimest koos orkestri,

koori ja tehnikaga. Tööd, mis ei lahendanud ideekonkursi kutses püstitatud ülesannet, ei saa

tunnistada vastavaks ning sellest tulenevalt ka hinnata.

2) Pargis on mitmed liigid eluea lõpusirgel või hävinenud, mida kinnitab ka Ausamba pargi

maastikuarhitektuurse põhiprojekti dendroloogiline hinnang. Pargis olevast 294 puust ja

põõsast on 10% kuivanud või tugevasti kahjustatud ning 36% juba nõrgestatud tervisega.

06.10.2015. a korralduse nr 541 kehtivuse ja täitmise peatamine ei võimalda vallavalitsusel

teostada kogu pargialal raiet ning renoveerida Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Ausamba

pargis olevat piirkonnale olulise tähtsusega Vabadussõjas langenute monumendi esindusala.

Avaliku huvi kaitse on antud juhul kaalukam kaebaja huvidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse

esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu

ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole

mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab

kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu

02.03.2006. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12).

Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole

hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1;

08.04.2004. a määrus nr 331-13-04, p 19). Seega tekib esialgse õiguskaitse vajadus

juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse

meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajatel ka soodsa kohtuotsuse korral oma

kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki

oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks

kaebajate jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei

oleks mõistlik.

9. Halduskohus on määruse p-s 9 märkinud, et on tuvastanud esialgse õiguskaitse

vajaduse ning on asunud seisukohale, et kaebust ei ole põhjust pidada ilmselgelt

perspektiivikaks, seega tuleb kaaluda avalikku huvi, puudutatud isiku ja kaebajate

õigusi. Halduskohus asus määruse p-s 16 kokkuvõttes seisukohale, et asja materjale

hinnates tuleb avalikku huvi ning puudutatud isiku õigusi kogumis pidada kaalukamaks

kui kaebajate õigusi, mis õigustab esialgse õiguskaitse vajaduse arvestamata jätmist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib

ringkonnakohus järgnevat.

10. Räpina Vallavolikogu 27.09.2011. a määrusega nr 11 kehtestatud „Räpina valla

arengukava 2012-2020“ (tl 55-90p) 3. osas „Räpina valla eelarvestrateegia aastateks

2016-2019“ on Ausamba parki kirjeldatud investeeringuobjektina (tl 86), kus eeltööde

teostamiseks on 2016. aastaks planeeritud 30 000 eurot ning vastustaja kinnitusel

(12.11.2015. a seisukoht nr 145/2038-1, tl 38p) näevad eeltööd ette muu hulgas talvel

pargialal ohtlike ja haigete puude raie. Ausamba pargi maastikuarhitektuurse

põhiprojekti dendroloogiline hinnang kinnitab vastustaja väidet pargialal raide

teostamise vajalikkuse kohta seonduvalt mõningate puude ja põõsaste kehva

seisukorraga, mistõttu ringkonnakohus võtab nimetatud hinnangu asja materjalide

juurde. Seega on asja materjalide põhjal ilmne, ning vastavat asjaolu ei ole ka kaebajad

vaidlustanud, et vald teostab raiet pargi kujundamise eeltööde teostamiseks, asudes

parki kujundama ideekonkursi võidutöö „Palett“ alusel, mistõttu on halduskohus õigesti

märkinud, et raie peatuks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Ringkonnakohtu hinnangul

on halduskohus määruse pdes 716 selgelt põhjendanud, miks ta on pidanud avalikku

huvi ja puudutatud isikute õigusi kogumis kaalukamaks, kui kaebajate õigusi, mistõttu

on kaebajate vastupidine väide põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju isiku olukorrale.

Vaidlustatud määruse kohaselt ei ole halduskohus ainuüksi preemia väljamaksmise

asjaoluga määrust põhistanud ning kaebajad on jätnud tähelepanuta ega ole ka

vaidlustanud halduskohtu väidet, et vastustajal on kaebuse rahuldamisel võimalik

kaebajatele preemia 1500 eurot tagantjärgi välja maksta. Ka ringkonnakohtul puudub

alus asuda asjas teistsugusele seisukohale.

11. Kaebajate väide, et valla elanike ja üldsuse huvidele oleks objektiivselt paremini

vastanud, kui konkursi hindamiskomisjon oleks hinnanud kõiki konkursile esitatud

nõuetele vastavaid töid, on paljasõnaline ega õigusta halduskohtu määruse tühistamist.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et kohus on sisuliselt otsustanud, et

valla elanike ja üldsuse huvidele vastab pargi kujundamine just G. Mandre töö põhjal.

Vaidlustatud määruses halduskohtu sellekohane seisukoht puudub. Samas leiab

ringkonnakohus, et halduskohus on määruse p-s 8 selgitanud, et kohus annab sisulise

hinnangu kohtuasjale edasise menetluse käigus. Ringkonnakohus peab siinkohal

vajalikuks märkida, et senise kohtupraktika järgi tuleks esialgse õiguskaitse menetluses

vältida põhivaidluse äraotsustamist, milline põhimõte ei tähenda kohtu jaoks küll

vääramatut keeldu, kuid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele

olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu

22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajad

ka määruskaebuses esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis põhistaksid esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadust käesolevas asjas.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel