1-15-8840/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-8840

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-8840

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

3.

novembri

2015.

a

otsus,

kokkuleppemenetlus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava

N.L-i

(ik

xxx)

määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 3. novembri 2015. a otsus N.L-ilt menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 3. novembri

2015. a otsusega tunnistati N.L

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 9 kuud vangistust, mille alguseks loeti 23. augustit 2015. KrMS § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel mõisteti N.L-ilt välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt mitte vähem kui 58,75 eurot. 2.

, kes taotleb

Maakohtu otsusele on määruskaebuse esitanud süüdistatav N.L

maakohtu otsuse tühistamist osas, millega temalt mõisteti välja menetluskulud ning palub vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust. Määruskaebuse kohaselt ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda, kuna ta viibib vanglas ja tal pole püsivat sissetulekut. Alternatiivselt palub N.L peatada tema menetluskulude tasumise kohustuse kuni mingi ajani pärast tema vanglast vabanemist, kuna ka vabanedes ei ole tal võimalik leida koheselt tööd.

1-15-8840

2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab N.L vaid menetluskulude väljamõistmist.

4. Ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses.

20. oktoobril 2015 sõlmisid abiprokurör Žanna Morozova, süüdistatav N.L ja kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtult N.L-i süüdimõistmist KarS 121 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4 järgi. Kokkuleppes on kooskõlas KrMS § 245 lg 1 p-ga 12 märgitud, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha 585 eurot ja menetluskulude väljamõistmine. Menetluskuludeks kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kaitsjatasu 96 eurot /tl 107/. Kuna N.L on soovinud kokkuleppemenetluses kohtuistungile kaitsjat, on menetluskuludele lisandunud ootuspäraselt kohtumenetluses kaitsjale osalemise eest makstud tasu 24 eurot. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.

5. Harju Maakohtu 3. novembri 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning N.L kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja ta väljendas kokkuleppes on tõelist tahet. Sõlmitud kokkulepet on istungil toetanud ka kaitsja ning selle juurde on jäänud prokurör. Kaitsja on palunud ajatada menetluskulude tasumine, kuna N.L viibib vangistuses /tl 116/.

6. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes.

Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seaduse muudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka.

See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas asjas on N.L nõustunud kokkuleppega, mille osaks oli ka menetluskulude hüvitamise kohustus.

Riigikohus

on

selgitanud,

et

kokkuleppemenetluses on kohtu pädevuses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kuid kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 15). 7.

viibib vangistuses, ei tingi temalt

Ringkonnakohus märgib sedagi, et asjaolu, et N.L

menetluskulude väljamõistmise tühistamise. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi 1-15-8840 3(3) kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Samuti ei näe kriminaalmenetluse seadus ette võimalust lükata menetluskulude tasumine tervikuna edasi, nagu seda taotleb N.L oma määruskaebuses. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et maakohtu 3. novembri 2015. a istungil ei ole N.L väljendanud mittenõustumist temalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kaitsja on taotlenud menetluskulude ajatamist maksimaalselt võimalikule ajale, mida kohus on rahuldanud. Maakohus on võimaldanud N.L tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul, millega on maakohus arvesse võtnud, et N.L võivad tekkida makseraskused menetluskulude täies ulatuses kohesel tasumisel. 8. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 3. novembri 2015. a otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/