3-15-598/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

15. detsember 2015, Jõhvi

3-15-598

i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12. veebruari 2015.

a vastuse nr 1.9-9/161784-15 tühistamiseks ning varalise kahju

hüvitamiseks summas 1270 eurot 80 senti

Kaebaja -

Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. jaanuaril 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-598

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 23. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1.9-

2/2141p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine” viidi ilma nõusolekuta Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi arestikambri vanema ametikohale alates

8. detsembrist 2012 (tl 4). Jõhvi arestikambri vanema ülesandeid tuli täita aadressil Ülesõidu

1, Jõhvi. töötas kuni 7. detsembrini 2012 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal aadressil Rahu 38, Jõhvi. Tartu Ringkonnakohus

tühistas 18. märtsi 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2481 PPA peadirektori 23. novembri

2012. a käskkirja (tl 5-8). Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 17. juunil 2014 (tl 9).

2. PPA määras 17. juuli 2014. a käskkirjaga nr 1.9-5/1016t i Jõhvi arestikambri

vanema ülesannetesse 18. juulist kuni 31. juulini 2014 ja 18. augustist kuni 30. septembrini

2014 (tl 10).

3. esitas 11. detsembril 2014 PPA-le taotluse Jõhvi arestikambri vanema

ametikoha ülesannete täitmisel tekkinud lisasõidukulude hüvitamiseks (tl 11). PPA leidis

12. veebruari 2015. a vastuses nr 1.9-9/161784-15, et ei ole põhjendatud ile

sõidukulude hüvitamine (tl 12).

4. esitas 11. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 12. veebruari 2015. a

vastuse tühistamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks summas 1270 eurot 80 senti (tl 3).

5. Tartu Halduskohus võttis 15. mai 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 21-22).

6. Vastustaja palus 5. juuni 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl 29-31).

7. Tartu Halduskohus otsustas 23. oktoobri 2015. a määrusega vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses (tl 39).

8. esitas 24. novembril 2015 vastuväite vastustaja vastusele (tl 44-45).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb PPA 12. veebruari 2015. a vastuse tühistamist ja varalise kahju

hüvitamist summas 1270 eurot 80 senti, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

PPA peadirektori 23. novembri 2012. a käskkirja täitmisest ja sellest, et PPA viivitas Tartu

Ringkonnakohtu jõustunud otsuse täitmisega kuni 17. juuli 2014. a käskkirja tegemiseni,

tekkis kaebajale ajavahemikul 10. detsember 2012 kuni 17. juuli 2014 varaline kahju summas

1270 eurot 80 senti lisasõidukulude näol. Kaebaja pidi täiendavalt sõitma Rahu 38, Jõhvi

juurest Ülesõidu 1, Jõhvi juurde. Kui PPA ei oleks rikkunud kaebaja õigusi ja kaebaja oleks

saanud täita tööülesandeid liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal, ei oleks kaebajale

lisasõidukulusid tekkinud.

10. Vastustaja leiab, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

3-15-598

Vastustaja on kaebajale ebapiisavalt kaalutletud haldusakti väljaandmise tagajärjel tekitatud

kahju kõrvaldanud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 6 sätestatud viisil. PPA peadirektor

andis 17. juulil 2014 välja käskkirjaga nr 1.9-5/1016t, millega määrati taotluse esitaja Jõhvi

arestikambri vanema ülesannetesse ajavahemikuks 18. – 31. juuli 2014 ning 18. august –

30. september 2014. Samal kuupäeval andis peadirektor välja ka käskkirja nr 1.9-2/1119p,

millega kehtestati kaebajale tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2013 palgatingimused (tl 32).

Sealhulgas arvestati käskkirja p 3 alusel välja saamata jäänud palk perioodi 1. jaanuar 2013 –

31. juuni 2014 eest kokku 4834 eurot 72 senti (tl 33), millest pärast seaduses sätestatud

maksude mahaarvamist maksti kaebajale välja netosummas 3696 eurot 90 senti. Eeltoodut

arvesse võttes on vastustaja võimaliku kahju kõrvaldanud.

Kui isik eeldas, et tema teenistuskoha asukoha muutumine võib kaasa tuua täiendavaid

kulutusi, siis ei seisne kahju vältimine mitte haldusakti vaidlustamises, vaid reaalsetes

tegevustes sõidukulude vähendamise tagamiseks. Kaebajal puudus vajadus igapäevaselt

sõiduks tööle ja koju isiklikku sõiduautot kasutada. Vaidlusalusel perioodil oli Jõhvi

arestikambri töötajatel võimalik Rahu 38 hoone juurest teenistuskohta ja tagasi sõita

arestimaja mikrobussiga. Miks kaebaja ei kasutanud võimalust teenistussõidukiga töökohta ja

tagasi sõita, ei ole isik põhjendanud. Paljud prefektuuri teenistujad kasutavad soodsate

ilmaolude korral sõiduks tööle ja tagasi jalgratast. Eeldades, et kaebaja üldfüüsiline

ettevalmistus vastas politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 39 lg-s 1 sätestatud

politseiametniku kutsesobivuse nõuetele, ei saanud rattasõit talle olla ebamõistlikult koormav.

Seega ei ole kaebaja täitnud RVastS § 7 lgs 1 sätestatud kohustust kahju vältida ning tal

puudub õigus kahju hüvitamist nõuda.

Avaliku teenistuse ja tööõiguse põhimõtete kohaselt ei eelda teenistus- või tööülesannete

täitmise koha muutmine kohaliku omavalitsusüksuse piires isiku nõusolekut ning tööl

käimisega seotud kulud on jäetud isiku enda kanda. Kui ühele töötajale võimaldataks sama

asula piires tööle ja koju sõitmise kulude hüvitamist, oleks tegemist teiste töötajate ebavõrdse

kohtlemisega ning selline hüve kvalifitseerub maksuseaduste mõistes erisoodustuse alla.

Kaebaja nõue on vastuolus politseiametnikule politsei ja piirivalve seaduses alusel kehtestatud

sõidukulude kompenseerimise põhimõtetega.

11. Kaebaja esitas vastuväite vastustaja vastusele, mille kohaselt on väide, et kaebajal oli

võimalik kasutada arestimaja mikrobussi, vastuolus politseisõidukite kasutamise korra ja

üldise avaliku teenistuse põhimõttega, kus isiku tööl käimisega seotud kulud on jäetud isiku

enda kanda. Arestimaja kasutuses olnud buss oli spetsiaalselt ümberehitatud kinnipeetute

transportimiseks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et

politseisõidukit oleks töötaja võinud kasutada tööle sõitmiseks. Täiesti kohatu on vastustaja

poolt väita, et tööle sõitmiseks oleks saanud kasutada jalgratast.

Tegemist ei oleks ebavõrdse kohtlemisega kahju hüvitamisel, kuna ühtegi teist ametnikku ei

ole õigusvastaselt teisele ametikohale üle viidud.

Ühe kilomeetri hüvitis 0,40 eurot ei ole kindlasti ebamõistlik, kuna kaebaja on isegi suuremat

kahju kandnud kui antud juhul hüvitisena nõuab.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja esitas kohtule kaebuse PPA 12. veebruari 2015. a vastuse nr 1.9-9/161784-15

tühistamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks summas 1270 eurot 80 senti.

3-15-598

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

14. Vaidlust pole selles, et kaebaja viidi alates 8. detsembrist 2012 õigusvastaselt PPA

23. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1.9-2/2141p üle PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

arestimaja Jõhvi arestikambri vanema ametikohale. Vaidlust pole ka selle üle, et Jõhvi

arestikambri vanema ülesandeid tuli täita aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi. Kaebaja töötas kuni

7. detsembrini 2012 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhi

ametikohal aadressil Rahu 38, Jõhvi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ajavahemikul 10.

detsember 2012 kuni 17. juuli 2014 lisasõidukulude näol tekkinud varaline kahju 1270 eurot

80 senti kuulub hüvitamisele. Kaebaja leiab, et kui PPA ei oleks rikkunud kaebaja õigusi ja

kaebaja oleks saanud täita tööülesandeid liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal, ei oleks

kaebajale lisasõidukulusid tekkinud.

15. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise

üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-

õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik

seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

16. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-2481 on kindlaks tehtud PPA 23. novembri

2012. a käskkirja nr 1.9-2/2141p õigusvastasus. Kohus ei saa käesolevas kahju hüvitamise

asjas anda PPA 23. novembri 2012. a käskkirjale teistsugust hinnangut, kui seda tegi

ringkonnakohus 18. märtsi 2014. a otsuses. Seega on tuvastatud avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes.

17. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas PPA õigusvastase haldusaktiga rikuti i

subjektiivseid õigusi. Kui isikul subjektiivne õigus puudub või kui seda ei ole rikutud, siis

puudub ka hüvitamisele kuuluv kahju.

18. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt loetakse ametikoha asukohaks kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub (ATS § 26 lg 1 p

6). Järelikult ei saa lugeda ametikoha asukoha muutuseks seda, kui ametniku

teenistusülesannete täitmise asukoht muutub ühe kohaliku omavalitsusüksuse piires.

Praeguses asjas oli kaebaja ametikoha asukoht nii enne kui ka pärast nõusolekuta üleviimist

Jõhvi linn.

19. PPVS § 72 lg 1 (enne 5. aprilli 2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt) andis

politseiametnikule õiguse sõidukulude hüvitisele, sõidu eest elukohast teenistuskohta ja

tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga

ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti. PPVS § 72 lg 2 alusel

kehtestas siseminister määruse nr 88 „Politseiametniku sõidukulude kompenseerimise

tingimused, ulatus ja kord“, mille § 2 sätestas, et kordonis, piiripunktis ja laeval teenivale

politseiametnikule ning õhusõiduki meeskonnaliikmele ja lennutehnilisele koosseisule

hüvitatakse tema kasutuses oleva sõiduauto, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses,

kasutamise kulud sõiduks tema elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui üheaegselt on täidetud

3-15-598

kolm tingimust: 1) politseiametniku elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga

ühistransporditeenust teenistuse korraldamiseks; 2) politseiasutus ei korralda transporti

politseiametniku elukohast teenistuskohta; 3) politseiametniku elukoht ei ole teenistuskohaga

samas asulas. Seejuures sätestasid sama määruse § 3 lg-d 1 ja 2, et politseiametniku

sõidukuludena hüvitatakse tema tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli

sõitu kuus. Ühe sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast

elukohta. Sõidukulude kompenseerimise arvestamise aluseks on kuni 0,26 eurot ühe

kilomeetri kohta Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud ulatuses.

20. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja elukoht oli teenistuskohaga samas asulas. Kaebaja

on kaebuses märkinud, et tema elukoht on . Seega on nii kaebaja elukohaks kui ka

ametikoha asukohaks Jõhvi ning kaebaja suhtes ei kohalduks PPVS §-st 72 tulenev õigus

sõidukulude kompenseerimiseks. Kulude kompenseerimise ning hüvitise maksmise eeldused

ei ole täidetud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja väited PPVS § 72 lg 1 kohta ei ole

asjakohased, kuna ta on taotlenud kahju hüvitamist RVastS §-de 7 ja 8 alusel. Kahju

hüvitamise õigusele on omane sekundaarne iseloom, mis väljendub selles, et kahju hüvitamise

õigus ei kujuta endast iseseisvat õigushüve, vaid ta peab olema seotud mõne teise

(põhi-)õigusega, sest alles teise õiguse rikkumine saab kaasa tuua kahju hüvitamise

nõudeõiguse. Seepärast tuleb isiku subjektiivse õiguse rikkumine tuvastada mitte

riigivastutusnormide, vaid muude materiaalõiguse normide alusel (E. Andresen,

„Õppematerjal kohtunikele. Riigivastutus.“, Tartu 2009, lk 33).

21. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et i subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning

seetõttu puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Kuna varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eeldus on täitmata, jätab kohus tähelepanuta menetlusosaliste

väited kahju tekitamise, põhjusliku seose ja esmaste õiguskaitsevahendite ammendatusse

kohta. Kohus jätab i kaebuse rahuldamata.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS

§ 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik