3-14-51823/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51823

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus osas, milles jäeti

rahuldamata kaebus särgi õigeaegse vahetamisega seoses. Teha selles osas uus otsus,

milles rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks see, et Aleksei Pokrasel ei

vahetatud särki õigeaegselt puhta särgi vastu. Jätta ülejäänud osas halduskohtu otsus

muutmata.

3. Jätta rahuldamata haldusasja nr 3-14-130 materjalide väljanõudmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14.

jaanuar 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 20. mail 2014 Viru Vanglale taotluse, milles

palus väljastada talle hügieenipakk. Eelnevalt oli A. Pokrase väidetel kantud tema isikuarvele

raha selleks, et ta saaks ise osta hügieenitarbeid ja pastapliiatsi, kuid Viru Vangla võttis kogu raha

A. Pokrase arvelt ära. Hügieenipakki A. Pokrase sõnul talle ei väljastatud.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus mõista vanglalt

tema kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 5000 eurot. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja

olema ilma hügieenivahenditeta kuni 2. juunini 2014. Seejärel toodi talle väike tükk seepi, kuid

see lõppes kahe nädala jooksul. Samuti ei vahetatud terve maikuu jooksul välja tema särki ning

talle ei antud pastapliiatsit.

3. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Viru Vangla esitatud tõenditest nähtub, et T-särk oli kaebajale väljastatud 9. mail 2014 ja 6.

juunil 2014. Viru Vangla kodukorra p 3.7 sätestab, et üldjuhul vahetatakse riideid iga 14 päeva

järel. See, et särgivahetus läks sellest tähtajast mõnevõrra üle, ei saanud tekitada kaebajale

mittevaralist kahju.

3.2. Tõenditest nähtuvalt ostis kaebaja majapidamisseebi märtsis 2014 ja tualettseebi aprillis

2014. Inspektor-kontaktisik andis kaebajale seebi ka 2. juunil 2014. Ei ole usutav, et ühe kuuga

oli võimalik seep ära kulutada, arvestades seda, et tavaliselt käivad kinnipeetavad duši all üks

kord nädalas.

3.3. Kaebaja väidab, et talle ei antud pastapliiatsit. Viru Vangla eitab seda. Kaebaja ei ole

märkinud, millisel perioodil tal pastapliiatsit ei olnud. Arvestades seda, et 20. ja 26. mail 2014 on

kaebaja esitanud taotluse ja hüvitisenõude, ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta kaebused

või seisukohad kohtule esitanud 9. ja 10. aprillil, 5. mail ja 5. juunil 2014, oli tal võimalus oma

õiguste kaitsmiseks olemas. Isegi kui mingil päeval kaebajal pastapliiatsit ei olnud, ei saanud see

rikkuda tema inimväärikust. Kaebaja väide, et ta ei saanud pastapliiatsi puudumise tõttu kohtule

vastata, ei ole tõendamist leidnud.

3.4. Kaebajale 2014. a mai algul kantud raha võeti arvelt ära tõlkekulude katteks. Seda kaebaja

ka ei vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Haldusasja 3-14-130 materjalidest nähtub, et kaebaja ületas apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaega 2 päeva võrra pastapliiatsi puudumise pärast ja seetõttu keelduti tema

apellatsioonkaebust läbi vaatamast. Kaebajale anti pastapliiatsit pooleks kuni üheks tunniks.

4.2. Kohus kaitseb Viru Vangla huve. Kohtuotsuses pole viidatud kaebaja 15. septembri 2014. a

vaidele, mille kaebaja 29. septembril 2014 esitas.

4.3. Kaebaja viibis kaebuse esitamise hetkel 26. mail 2014 juba üle kolme kuu kartseris. Seal

vahetati tal ainult pükse, aga tema suurusega särki ei õnnestunud leida rohkem kui 1 kuu jooksul.

Ka seep puudus kaebajal rohkem kui kuu jooksul. Seda kinnitab see, et kaebaja nõudis seepi 16.

mail 2014, kuid seep toodi talle alles 2. juunil 2014.

4.4. Kaebaja poolt 9. mail ja 6. juunil 2014 antud allkirjad puudutasid pruuni vanglariietust, mida

kartseris ei tohi kanda.

4.5. Kaebuses oli vaidlustatud ka see, et tema arvelt võeti raha õigusvastaselt maha, mille tõttu ei

saanud ta pastapliiatsit osta. Tõlkimiseks raha arvelt mahavõtmine oli õigusvastane, kuna talle

näidati valet lahtrit, kuhu allkirja panna ning ta arvas, et tõlkimine toimub riigi kulul.

5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. Tavarežiimil viibivatel kinnipeetavatel vahetatakse ja võetakse riided pesemiseks iga kahe

nädala tagant, kartseris viibivatel kinnipeetavatel vahetatakse ja pestakse vangla poolt antud

riided iga nädal. Kartseris toimub pesuvahetus igal reedel.

5.2. Seepi on kaebaja ostnud ise ja seda on väljastatud talle vangla poolt. Pole usutav, et seep

lõppes hetkeliselt. Ka enne 16. mai 2014. a taotlust ei ostnud kaebaja igakuiselt seepi ja pole

usutav, et aprillis ostetud seep selleks kuupäevaks otsa lõppes. Seep ei saa lõppeda ka üleöö,

seebi vähenedes pidi kaebaja seebi lõppemist ette nägema ja vastavalt toimima.

5.3. Kaebaja on väitnud, et vangla poolt väljastatud seebist jätkus talle vaid 10 päevaks, sest ta

pesi sellega ka pesu. Vangla poolt väljastatud seep oli tualettseep, mis ei olnud ette nähtud pesu

pesemiseks. Kui kaebaja soovis ka pesu pesta, pidanuks ta küsima vanglalt majapidamisseepi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, särgi vahetamisega seonduvas osas. Ülejäänud

osas apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ehkki kaebaja on väitnud, et tema

isikuarvele kantud raha võeti vangla poolt ära õigusvastaselt, ei saa kuidagi kaebusest järeldada,

et tema mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuses oli soovitud vaidlustada ka raha

isikukontolt tõlketeenuse katteks mahaarvamise toimingut. Seda ei nähtu ka vanglale esitatud

kahju hüvitamise taotlusest (tl 16). Mõlemas rõhutab kaebaja eeskätt seda, et ta pidi olema pikka

aega ühe ja sama särgiga ja et tal ei olnud pastapliiatsit ega seepi ning sellega alandati tema

väärikust. Sellist soovi, vaidlustada ka raha mahaarvamise toimingut, ei ole võimalik kaebusest

ka tõlgendamise teel tuletada, sest raha mahaarvamine ei saanud alandada kaebaja väärikust.

Ometigi on just hüvitise saamine väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju eest

kaebaja eesmärgiks.

Särgi, pastapliiatsi ja seebi mittevõimaldamisega põhjustatud väärikuse alandamise eest kahju

hüvitamise küsimuse lahendamisel ei ole vaja olemuslikult kontrollida sellele eelnenud raha

mahaarvamise toimingut, sest raha mahaarvamine ei saa olla vahetus põhjuslikus seoses sellega,

et kaebajal ei vahetatud väidetavalt õigeaegselt särki või ei antud seepi (hügieenipakki).

Siiski märgib ringkonnakohus, et isegi kui aktsepteerida kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

esitatud kinnitust, et ta soovis vaidlustada enda arvelt raha mahaarvamise toimingu, siis ei saa

seda toimingut lugeda õigusvastaseks. Kaebaja oli ise andnud nõusoleku enda esitatud

dokumendi tõlkimiseks kuluva summa mahavõtmiseks ning seega oli tõlkekulude mahaarvamine

kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSkE, justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72) §

491 lg-ga 1 ja 2. Kaebaja väide, et ta ei saanud tõlkimiseks nõusolekut andes aru, millele ta

nõusoleku annab, ei ole tõendatud ning on pigem otsitud. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et

kaebaja on läbinud riigikeele A1 taseme kursused ja kirjutab eestikeelseid taotlusi (vt tl 33).

Ka see, et vaides, mille tõlkimiskulud kaebaja arvelt maha võeti, esitati soov vaide tõlkimiseks

eesti keelde riigi kulul, ei tõenda seda, et kaebaja ei olnud hiljem vaide enda kulul tõlkimiseks

nõusolekut andes teadlik sellest, milleks ta nõusoleku annab. Ei ole ebatavaline, et isik muudab

tõlkimiskulude kandmise osas meelt, seda enam, kui pärast riigi kulul tõlkimise soovimist

kantakse talle arvele raha (vaide esitas kaebaja 3. aprillil 2014, raha kanti tema arvele 7. mail

2014).

8. Kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitanud mitmel erineval alusel.

Ringkonnakohus käsitleb neist esimesena pastapliiatsi mittevõimaldamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõuet.

Halduskohus on osundanud, et kaebaja sai mais-juunis 2014 esitada kohtule ja vanglale

hulgaliselt erinevaid dokumente erinevatel kuupäevadel. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et see asjaolu kinnitab, et kaebajal oli pastapliiatsi kasutamise võimalus olemas.

Seega on alusetu juba kaebaja sellega seonduv põhiväide, et tal puudus pastapliiatsi kasutamise

võimalus. Järelikult on sellega seonduv kahju hüvitamise nõue alusetu juba seetõttu. Sel põhjusel

ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida seda, kas väidetava pastapliiatsi puudumisega

seoses oleks võimalik vanglale üldse midagi ette heita.

Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et pastapliiatsit võimaldati kaebajale vaid

lühiajaliselt valvurite poolt ja et seetõttu jäi tal õigeaegselt esitamata apellatsioonkaebus teises

haldusasjas, siis märgib ringkonnakohus, et see väide ei õigusta kahju hüvitamist.

Apellatsioonkaebusega hilinemine võib olla põhjustatud erinevatest asjaoludest, muuhulgas

näiteks sellest, et arvukalt algatatud kohtuasjade tõttu ei suuda kaebaja enam kõigis asjades

menetlustähtaegu järgida. Millegagi pole võimalik tõendada, et väidetav apellatsioonkaebuse

esitamisega hilinemine oli põhjustatud just pastapliiatsi puudumisest. Seetõttu ei nõua

ringkonnakohus välja ka haldusasja nr 3-14-130 materjale.

9. Ka seebi osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja ostis märtsis

2014 majapidamisseebi ja aprillis 2014 tualettseebi (tl 40p-41). Pole usutav, et need mõlemad

oleks võinud sihipärase ja mõistliku kasutamise korral saada otsa juba sama aasta maikuuks. Ka

on kaebajale antud vangla poolt seepi 2. juunil 2014. Mõistliku kasutamise korral pidanuks

sellest seebikogusest jätkuma pikaks ajaks, mistõttu ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ta

ei saanud seebi puudumise tõttu enda hügieeni eest hoolt kanda.

Sellises koguses seebi otsalõppemine niivõrd lühikese aja jooksul oleks võimalik vaid siis, kui

isik ei kasuta seepi otstarbekalt ja säästlikult. Kui isik aga nii toimib, siis ei teki tal õigust

mittevaralise kahju hüvitamisele, kuna ta on end teadlikult sellesse olukorda viinud.

Kaebaja väide, et ta armastab niivõrd puhtust, et kulutab ühe seebitüki enda pesemise ja

habemeajamise käigus ära kahe nädalaga, ei tingi samuti hüvitise väljamõistmist. Kõrvutades

enda väidetavaid pesemisharjumusi faktiga, et tal ei ole raha seebi ostmiseks ning samuti ei ole

vanglal kohustust anda talle piiramatus koguses seepi, pidi kaebaja aru saama vajadusest käia

seebiga ümber kokkuhoidlikumalt. Kaebajal polnud alust loota, et talle väljastatakse seepi iga

kord koheselt, kui ta seda nõuab.

10. Kaebajale särgi väljastamise osas nähtub vastustaja esitatud tõenditest (tl 41p-42), et

kaebajale väljastati särk 9. mail 2014 ja seejärel alles 6. juunil 2014. Ehkki vastuses

apellatsioonkaebusele väidab vastustaja, et tavarežiimil kinnipeetavatel vahetatakse riideid iga

kahe nädala tagant ning kartseris viibimise ajal iga nädal, ei ole vastustaja siiski suutnud

kohtumenetluses selgitada seda, miks nähtub ülal nimetatud tõenditest, et kaebaja puhul venis

särgi vahetamise periood ligi kuu aja pikkuseks. Vastustaja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et

Viru Vangla kodukorrast tulenevalt pidanuks riideid vahetama üldjuhul iga 14 päeva järel. Sõnale

„üldjuhul“ ei saa aga ringkonnakohtu arvates omistada sellist tähendust, et lugeda särgi

vahetamisega viivitamine õiguspäraseks ka siis, kui sellega venitatakse peaaegu terve kuu.

Selliseks viivituse õiguspäraseks lugemiseks peaksid esinema mingid erandlikud asjaolud, mida

vangla praegu välja toonud ei ole. Seetõttu ei näe ringkonnakohus muud võimalust, kui lugeda

kaebaja särgi vahetamisega viivitamine õigusvastaseks.

11. See ei tähenda aga, et kaebaja kahju hüvitamise nõue kuuluks rahuldamisele. Ettenähtust

mõnevõrra rohkem ühe ja sama särgi kandmine ei saanud põhjustada kaebajale sellise

intensiivsusega kannatusi ja väärikuse alandamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, et

õigustatud oleks selle kahju hüvitamine rahas. Kohtupraktikas on leitud, et väheintensiivse

õiguste rikkumise korral ei ole vajalik kahju hüvitamine rahas, vaid piisab sellest, kui

kohtuotsuse resolutsioonis tunnistatakse vaidlusalune tegevus õigusvastaseks. Sellise olukorraga

on tegemist ka käesolevas asjas. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt

ja tunnistab õigusvastaseks selle, et kaebaja särki ei vahetatud õigeaegselt puhta särgi vastu.

Selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Ülejäänud osas jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

12. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud, mistõttu kaebuse osaline rahuldamine ei tingi

menetluskulude jaotamise vajadust.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene