3-14-50696/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50696

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla toimingute ja

haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks, inspektor-

kontaktisiku väljavahetamiseks kohustamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a otsus osas, milles lahendati nõue

inspektor-kontaktisiku väljavahetamiseks sisuliselt. Teha selles osas uus otsus, millega

jätta selles osas kaebus läbi vaatamata. Jätta ülejäänud osas kohtuotsuse resolutsioon

muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14.

jaanuar 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas Viru Vanglale 27. jaanuaril ja 11. veebruaril

2014 taotlused, milles palus väljastada talle isiklike asjade laost keedukann. Viru Vangla 17.

veebruari 2014. a otsusega keelduti keedukannu väljastamisest, kuna kaebajal ei olnud 13.

veebruari 2014. a seisuga isikukontol raha, kuid vangistusseaduse (VangS § 31 lg 3) järgi peab

kinnipeetav katma elektriseadme kasutamise kulud. Eelnevalt oli A. Pokrasele samalaadsed

selgitused andnud inspektor-kontaktisik.

A. Pokras esitas 6. veebruaril 2014 kahju hüvitamise nõude, milles soovis 49,99 euro kahju

hüvitamist. Taotluse kohaselt kahjustas teekannu puudumine tema tervist, sest kambris oli väga

külm ja ta haigestus. Viru Vangla 2. aprilli 2014. a otsusega jäeti hüvitisenõue rahuldamata.

2. A. Pokras esitas kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks teekannu saamiseks esitatud

taotlustega seotud inspektor-kontaktisiku toimingud, teeks vanglale ettekirjutuse inspektor-

kontaktisiku väljavahetamiseks, tunnistaks õigusvastaseks eelnevalt nimetatud otsused ja

mõistaks kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitise. Kaebuse kohaselt valetas

inspektor-kontaktisik raha puudumise kohta kontol. Jaanuaris-veebruaris oli väga külm, ta ei

saanud sooja kuuma tee abil ja vajas ravi.

3. Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. VangS §-st 31 tuleneb, et elektriseadme kasutamiseks on vajalik luba ning elektriseadme

kulud peab katma kinnipeetav. Viru Vangla 17. veebruari 2014. a otsuses väljendatud seisukoht,

et kaebajal puudus isikukontol raha, ei vastanud tegelikkusele, kuna pärast 6. veebruari 2014 jäi

kaebaja arvele 6,39 eurot.

3.2. Tuvastamisnõude rahuldamiseks pole siiski alust, sest kaebajal puudub selleks põhjendatud

huvi. Kaebajale tehtavad maksed väljastpoolt vanglat ei ole igakuulised, on suhteliselt väikesed

ja samuti ei ole kaebaja tasunud elektriseadme kasutamise eest tasumist vastavalt selleks

kehtestatud korrale. 2014. aasta maist ei ole kaebajale üldse midagi laekunud. Seega on

vähetõenäoline, et kaebaja saaks elektriseadmete eest tasuda tulevikus ning taotlus nende

kasutamiseks jääks ilmselt rahuldamata.

3.3. Ka kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust. Miski ei tõenda, et kaebaja taotluse

ebaõige lahendamine tõi kaebaja tervisele kaasa kaebuses väidetud kahju. Esiteks ei oleks ka

taotluste õiguspärane lahendamine saanud kaasa tuua keedukannu kasutamise luba. Teiseks ei

kinnita kaebaja terviseseisundi andmed ja kambris teostatud temperatuuri mõõtmine seda, et tal

üldse tekkis selline terviserike, mille põhjuseks saaks pidada keedukannu puudumist. Ühestki

tõendist ei nähtu kaebuse pöördumist arsti poole seoses külmetusega.

3.4. Üheski õigusaktis pole ette nähtud kinnipeetava õigust nõuda endale meelepärast inspektor-

kontaktisikut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Kaebaja kasutas 2013. a augustist alates keedukannu ja televiisorit ja tasus elektri eest.

Keedukannu andis ise kaebaja ära pärast paigutamist kambrisse, kus kambrikaaslasel juba oli

keedukann. Uut luba elektriseadmete saamiseks ei pidanudki ta saama, kuna luba oli kehtiv.

Pärast kambrikaaslase vabanemist esitas ta taotluse keedukannu väljastamiseks. Kaebaja arvele

kanti 29. jaanuaril 2014 ka 18 eurot.

4.2. Inspektor-kontaktisik M.P. omab kaebaja suhtes isiklikku vaenu arvukate kaebuste pärast,

mida kaebaja on esitanud ja märkis seetõttu tahtlikult 17. veebruari 2014. a keeldumises valed

andmed. Ka on ta võltsinud kaebaja esitatud avalduste kuupäevi.

4.3. Kohtu arutlus, et kaebaja arvele ei ole 2014. a maikuust midagi laekunud, on asjakohatu,

kuna kaebaja viibib juba 300 päeva vangla kartseris ja seal ei ole tal raha vajalik.

4.4. Temperatuuri kambris mõõdeti märtsis, kui õues oli temperatuur plussis. Kaebaja nõudis

temperatuuri mõõtmist veebruaris, kui õues oli -20 kraadi külma. Kaebaja pöördus korduvalt

valvurite poole palvega viia ta arsti juurde ja sai neilt paratsetamooli tablette. Ta tundis end 2014.

a jaanuari lõpust kuni veebruari lõpuni väga halvasti. Kuuma joogi puudumise tõttu tundis ta

kannatusi ja ei saanud pikka aega terveks.

5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72) §

593 lg-st 2 peab elektriseadmete eest tasumiseks olema kinnipeetaval vabu vahendeid

kasutamisele eelneva kuu 15. kuupäevaks. Inspektor-kontaktisik kontrollis vabade vahendite

olemasolu K-Raha süsteemis 13. veebruaril 2014 ja siis vabad vahendid puudusid. Tulenevalt

Viru Vangla kodukorra punktist 16.2 oli kinnipeetava isikukontol olev summa broneeritud

sisseostude tegemiseks vangla kauplusest.

5.3. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajale ei ole tervisekahju tekitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus jääb lõppkokkuvõttes rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab

halduskohtu otsuse põhjendusi. Samuti kuulub kaebus osaliselt tagastamisele, mitte rahuldamata

jätmisele. Selles osas tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada.

7. Kaebuse üheks osaks on tuvastamisnõue, milles kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks

seoses tema veekannu väljastamise taotlusega inspektor-kontaktisiku poolt tehtud toimingud ja

17. veebruari 2014. a otsus, millega keelduti veekannu väljastamisest. Samuti palub kaebaja

mõista välja hüvitis talle tekitatud kahju eest.

8. Ringkonnakohus märgib, et üheselt selge pole see, mis on kaebaja põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus ei ole sellele põhjalikumat tähelepanu pööranud.

Võimalik on mõista kaebust nii, et ta on esitanud üksnes kohustamis- ja hüvitamisnõude ning

nende nõuetega on hõlmatud ka esitatud tuvastamisnõue. Samas ei ole välistatud, et

tuvastamisnõuet on kaebaja soovinud esitada siiski ka iseseisvana, st et see on mingil muul

põhjusel vajalik tema õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1).

Selles olukorras ei pea ringkonnakohus apellatsioonimenetluses siiski vajalikuks kaebaja

põhjendatud huvi täpsemalt välja selgitama hakata. Siinjuures arvestab ringkonnakohus

menetlusökonoomia põhimõtet ja kaebaja senist käitumist kohtumenetluses ning eriti asjaolu, et

kaebus jääb lõppkokkuvõttes niikuinii rahuldamata isegi juhul, kui kaebaja põhjendatud huvi

eeldada. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.

9. Halduskohtu otsusest on võimalik aru saada, et kohus pidas tuvastamisnõuet eraldi nõudeks (st

et see pole kohustamis- ja hüvitamisnõudega hõlmatud), kuna ta analüüsis tuvastamisnõude

põhjendatust sisuliselt ja asus seisukohale, et tuvastamisnõue tuleb rahuldamata jätta, kuna see ei

annaks kaebajale mingisugust eelist.

Ringkonnakohus märgib siinkohal kõigepealt, et nagu eelnevalt osundatud, ei ole halduskohus

kindlaks teinud, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus

arutles küll võimaliku eelise üle, mida kaebaja võiks saada, ent ei ole ometi tema põhjendatud

huvi täpsemalt analüüsinud ega selgitanud, milles see seisneb. Samuti jääb arusaamatuks

halduskohtu arutluskäik, milles ta põhjendas kaebajal põhjendatud huvi puudumist. Halduskohus

põhjendas seda sisuliselt sellega, et kaebajale tehtavad rahalised maksed on suhteliselt väikesed

ja samuti ei ole tagatud elektriseadme kasutamine eest vastavalt selleks kehtestatud korrale.

Samuti viitas halduskohus sellele, et 2014. a maist kuni otsuse tegemiseni polnud kaebaja arvele

raha laekunud.

Ringkonnakohus märgib nende põhjenduste osas järgmist. Kui halduskohus leidis, et

tuvastamiskaebus pole lubatav seetõttu, et ka tulevikus ei ole kaebajal raha elektriseadme

kasutamisel elektri eest tasumiseks, siis see põhjendus pole ilmselgelt asjakohane. Küsimust, kas

kaebajal saab tulevikus olema raha, ei ole võimalik ette ära otsustada ega rajada sellele

kohtuotsust. Kui halduskohus pidas silmas seda, et kaebaja käitumine elektri eest tasumisel pole

olnud nõuetekohane, siis ei saa ka sellele tugineda põhjendatud huvi välistamisel. Praeguses

asjas ei olnud vaidlustatud 17. veebruari 2014. a keelduvat otsust põhjendatud kaebaja varasema

käitumisega elektri eest tasumisel, vaid sellega, et tal puudus kindla kuupäeva seisuga

isikukontol raha. Seega ei saa väita, et kaebajale keeldutakse igal juhul tulevikus uuesti

elektriseadme väljastamisest seetõttu, et tema varasem käitumine elektri eest tasumisel pole

olnud nõuetekohane.

Seetõttu pole halduskohtu põhjendus, miks kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks

puudub, asjakohane.

10. Küll aga tuleneb alus tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmiseks HKMS § 45 lg 2 ls-st 1, mis

sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja saanuks oma õigusi kaitsta

tõhusamalt kohustamiskaebusega. Kaebaja eesmärgiks tuleb pidada veekannu kasutamist ning

kõige tõhusamalt aitaks seda saavutada kohustamiskaebus. Kaebajal oli selline võimalus reaalselt

olemas, kuna ta esitas veekannust keeldumise otsuse peale 16. märtsil 2014 vaide. Viru Vangla

andis talle 21. aprillil 2014 10-päevase tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaides ei

olnud esitatud selgelt väljendatud taotlust (tl 22). Puuduste kõrvaldamise tähtaeg algas 22. aprillil

2014 ja lõppes 2. mail 2014. Kuid puudusi vaides kaebaja ei kõrvaldanud, vaid koostas 30.

aprillil 2014 juba tuvastamiskaebuse halduskohtusse, mistõttu tema vaie tagastati 2. mail 2014 (tl

24).

Seega oli tuvastamiskaebuse esitamise hetkel kaebajal veel võimalik esitada oma õiguste

kaitseks kohustamisvaie, mille rahuldamata jätmisel oleks ta saanud esitada kohustamiskaebuse

kohtusse. Tuvastamiskaebuse esitamise hetkel jättis kaebaja seega kasutamata tõhusama vahendi

oma õiguste kaitseks ning seega puudus kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise hetkel kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Seetõttu tuleb tuvastamiskaebus rahuldamata jätta kokkuvõttes ikkagi kaebeõiguse puudumise

tõttu.

11. Samuti taotles kaebaja, et vahetataks välja tema inspektor-kontaktisik. Seda nõuet tuleb

mõista kohustamisnõudena. Halduskohus jättis kaebuse selles osas rahuldamata põhjendusel, et

kaebajal puudub subjektiivne õigus valida omale konkreetset inspektor-kontaktisikut. Iseenesest

on see põhjendus õige, kuid halduskohus jättis tähelepanuta, et selle nõude osas ei olnud kaebaja

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 5.

Seetõttu kuulub selles osas halduskohtu otsus tühistamisele ning kaebus tuleb inspektor-

kontaktisiku asendamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

12. Veel on kaebaja esitanud kahju hüvitamise nõude. Selles osas on kaebaja kohustusliku

kohtueelse menetluse läbinud. Hüvitamisnõuet põhjendab kaebaja sellega, et veekannu

puudumise tõttu ta külmetus ja haigestus. Halduskohus on leidnud, et veekannu väljastamisest

keeldumine oli õigusvastane. Viru Vangla 17. veebruari 2014. a otsuses põhjendati elektriseadme

väljastamisest keeldumist sellega, et kaebajal oli 13. veebruari 2014. a seisuga isikukonto jääk 0

eurot. Kaebaja väidab, et tema arvele oli 30. või 31. jaanuaril kantud 18 eurot (tl 21).

Halduskohus on osundanud, et pärast 6. veebruaril 2014 vangla kaupluse arve tasumist jäi

kaebaja arvele 6.38 eurot. See summa on kaebaja kontoväljavõttel kajastatud kuni 28.

veebruarini 2014, mil talt võeti tasu elektrienergia eest (tl 25). Seega on alusetu vastustaja poolt

vaidlustatud otsuses võetud seisukoht, et 13. veebruari 2014. a seisuga oli kaebajal K-raha

andmetel vaba jääk 0 eurot. Nagu märgitud, pidi sel kuupäeval olema kaebaja isikukontol 6,38

eurot. Vastustaja on halduskohtus selgitanud küll, et „vaba raha kasutamise võimalusega

kinnipeetava isikuarvel tuleb muuhulgas arvestada ka Viru Vangla kodukorra punktides 16.2 jj

sätestatud raha broneerimise korraga“ (tl 40p), kuid ei ole lähemalt selgitanud, mida ta selle all

silmas pidas. Vastustaja ei ole ka millegagi tõendanud, et 13. veebruari 2014. a seisuga oli

kaebaja isikukontol olnud summa broneeritud sellises ulatuses, et seda ei oleks saanud enam

kasutada veekannu elektritarbimise eest tasumiseks. Kaebaja isikukontolt on kaupluses tasumise

eest võetud järgmine summa – 5.02 eurot - maha alles 26. märtsil 2014. Isegi kui eeldada, et see

summa oli kaebaja kontol varem broneeritud, siis ei ole ka selle summa mahaarvamise korral

kaebaja kontole jäänud summaks 0, nagu on väidetud vaidlusaluses 17. veebruari 2014. a

otsuses. Lisaks pole usutav, et see broneering kajastus kaebaja kontol juba 13. veebruaril 2014,

kuna selle arve taha on sulgudesse märgitud kuupäevaks 24.-25. märts 2014 (tl 25) ning ka

kaebaja ise on oma vaides kinnitanud, et veebruaris ta poest midagi ei ostnud (tl 21).

Apellatsioonimenetluses ei ole vastustaja pidanud vajalikuks oma seisukohta seoses väidetud

broneeringuga täpsustada, vaid kordab üksnes halduskohtus juba öeldut. Ometigi oli kujunenud

olukorras vastustajal tõendite esitamise kohustus oma seisukoha tõendamiseks. Eelnevat

arvestades ei kinnita tõendid vastustaja seisukohta, et 13. veebruari 2014. a seisuga oli kaebaja

kontol vaba jääk 0 eurot. Seega oli kaebaja keeldumine veekannu väljastamisest iseenesest

õigusvastane.

13. Eelnev ei tähenda aga, et hüvitamiskaebus kuuluks rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega, et kaebaja tervisekahju ei ole tõendatud. Kaebaja väitel kestis tema

haigestumine või halb tervislik seisund jaanuari lõpust kuni veebruari alguseni 2014. Samas

nähtub asja materjalidest, et kaebaja oli jaanuaris (8., 15., 23. ja 27. jaanuaril 2014) ning

veebruaris (11., 14. ja 26 veebruaril 2014) korduvalt pöördunud arsti või õe vastuvõtul, kurtes

küll erinevate terviseprobleemide üle (peamiselt põlvevalu üle), kuid ükski neist ei olnud seotud

külmetusega (tl 43p, tl 56-57). Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et ta haigestus külmetusse

ja ei pääsenud arsti vastuvõtule. Kaebaja oli arsti või meditsiinitöötaja vastuvõtul sel perioodil

korduvalt. Kui kaebajal oleks tõepoolest olnud kaebusi külmetuse tõttu, siis nähtuks sellekohane

sissekanne ka eelnimetatud dokumentidest.

Seda arvestades ei saa paikapidavaks pidada ka kaebaja väidet, et valvurid ei kutsunud talle

meditsiinitöötajat. Arvestades seda, millise tihedusega kaebaja tegelikult meditsiinitöötaja

vastuvõtul käis, on ilmne, et isegi kui talle oleks mõnel päeval meditsiinitöötaja kutsumata

jäetud, oleks ta järgmisel kohtumisel meditsiinitöötajaga saanud välja tuua ka kaebused seoses

külmetumisega. Et kaebaja seda ei teinud, viitab sellele, et tegelikult tal külmetusest tingitud

haigestumist ei olnud. Sellele, et kaebaja püüab külmetumist ja sellest tingitud terviseprobleeme

võimendada, viitab ka see, et kaebuses väidab ta, et pärast külma tõttu arsti väljakutsumist süstiti

talle palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid süste Diclac ja Ketonal, kuna tal olid

külmavärinad ja tugev peavalu (tl 5p). Kuid tegelikult nähtub arstitõendist, et neid süste tehti

talle hoopis põlvevalu leevendamiseks (tl 57).

Seega on kaebaja väidetud tervisekahju tekkimine tõendamata. Kahju hüvitamise kaebus tuleb

seetõttu rahuldamata jätta. Kuna väidetud tervisekahju osas puuduvad igasugused tõendid, tuleb

lugeda, et kahju ei tekkinudki. See tähendab, et puudub alus ka vaidlustatud haldustegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks rahalise hüvitise asemel.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse

põhjendusi täiendatakse vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Samuti tühistatakse

halduskohtu otsus osas, milles kohus lahendas inspektor-kontaktisiku asendamise nõuet

sisuliselt. Selles osas jäetakse kaebus läbi vaatamata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja

vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene