3-14-51534/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

15. detsember 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51534

Haldusasi

Rene Vainiku kaebus Viru Vangla 2. juuni

2014. a käskkirja nr 6.-3/872-D ja 15. juuli

2014. a vaideotsuse nr 6-12/158-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. novembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rene Vainik

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. 1. Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada.

2. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. novembri 2014. a otsus ja teha uus otsus, millega

jätta Rene Vainiku kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3. 3. Kaebaja halduskohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 13. jaanuar 2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 2. juuni 2014. a käskkirjaga nr 6.-3/872-D karistati kinnipeetavat Rene Vainik

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega

neljaks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt ei teavitanud R. Vainik vanglat

enda televiisori turvakleebiste rikutusest.

2. R. Vainik esitas vaide Viru Vangla 2. juuni 2014. a käskkirja nr 6.-3/872-D kehtetuks

tunnistamiseks. Viru Vangla 15. juuli 2014. a vaideotsusega nr 6.-12/158-2 jäeti R. Vainiku

vaie rahuldamata.

3. R. Vainik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 2. juuni 2014. a käskkirja

nr 6.-3/872-D ja 15. juuli 2014. a vaideotsuse nr 6-12/158-2 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt rikkus Viru Vangla distsiplinaarasja menetlemise käigus uurimispõhimõtteid,

kui ei selgitanud välja valvurite A. Safjanovi ja J. Raudseppa täiendava küsitlemisega, et kas

on võimalik, et kaebaja siiski teavitas valvureid televiisoril olevate kleebiste rikutusest.

Kaebaja teavitas ametnikke juba 15. mail 2011, et teleril on kleebised rikutud (tl 38).

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus rahuldas 12. novembri 2014. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1),

tühistas Viru Vangla 2. juuni 2014. a käskkirja nr 6.-3/872-D ja 15. juuli 2014. a vaideotsuse

nr 6-12/158-2 (resolutsiooni p 2) ning mõistis Viru Vanglalt R. Vainiku kasuks

kohtumenetluses kantud menetluskulude (riigilõiv) katteks 15 eurot, ülejäänud menetluskulud

jättis halduskohtus poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt on vaidlus küsimuses, kas Viru Vangla 2. juuni 2014. a käskkiri

nr 6.-3/872-D ja 15. juuli 2014. a vaideotsus nr 6-12/158-2 vastavad haldusmenetluse seaduses

sätestatud nõuetele, kas kaalumisviga distsiplinaarkaristuse määramisel või meetme valikul

esines ning kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebajale vaidlustatud

käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus.

Vastustaja ei täitnud piisava hoolikusega R. Vainiku rikkumise puhul kohustust välja selgitada

kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid.

Kaebaja märkis seletuskirjas, et ta teavitas 15. mail 2011 valvureid A. Safjanovi ja J.

Raudseppa, et teleril on kleebised rikutud. Vastustaja kontrollis kaebaja väiteid 2. juuni 2014. a

menetlustoimingu protokollidega nr 7-2/16603, küsitledes valvureid A. Safjanovi ja

J. Raudseppa 13. mai 2011 sündmuse osas, mitte 15. mai 2011 kaebaja väidete osas (tl 41, 42).

Nii haldusasja kui ka distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ei ole menetlustoimingu

protokolli 15. mai 2011 kaebaja väite, et teleril on kleebised rikutud, kontrollimise kohta.

Nii distsiplinaarasja protokollis kui ka vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses on viidatud 5.

mai 2014. a julgeolekuosakonna spetsialist Toomas Pastaku ettekandele nr 2563, kuid

nimetatud tõendit haldusasja materjalide hulgas ei ole. Kohtumaterjalides ja distsiplinaarasja

materjalides on T. Pastaku 5. mai 2014. a ettekanne registrinumbriga 2567 Viru Vangla

direktorile (tl 37), kuid tõendit nr 2563 asja materjalides ei ole.

Halduskohtule esitatud fotode (tl 44-45) järgi pole võimalik asuda seisukohale, et need on

tehtud kaebaja televiisorist. Julgeolekuosakonna spetsialist T. Pastak on 5. mai 2014. a

ettekandes märkinud, et S 9 ja S 10 osakondadest võeti ära televiisorite turvakleebiseid kokku

10 telerilt. Esitatud fotode järgi pole alust neid kaebajaga seostada, kuna igasugused viited ja

kirjed fotodel, mis osundaksid kaebajale, puuduvad. Seega pole haldusorgan olnud

tähelepanelik tõendite uurimisel ja hindamisel. Kaebaja väiteid, mis võisid tema süüd

kergendada või ka välistada, on jäänud tähelepanuta.

Vaideotsusest nähtuvalt olid nii kaebaja kui ka asjas seletusi andnud vanglaametnike väited

vastustajale teada, kuid nende tõepärasust vastustaja ei hinnanud. Seega pole tõendatud, et

kaebaja rikkus teavitamiskohustust. Olulist tähtsust omab asjaolu, et vaideotsuse tegemisel ei

arvestatud asjas kogutud tõendeid kogumis, kuna need olid vastuolulised. Vaideotsus, mille

tegemisel pole kõiki karistuse määramist põhjustanud teo olulisi asjaolusid välja selgitatud ega

arvesse võetud, ei ole õiguspärane ja rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Vaidlustatud haldusaktide tühistamise põhjus on kaalutlusõiguse teostamata jätmine (HKMS

§ 158 lg 3). Oluline asjaolu jäeti arvesse võtmata ning see on tõsine diskretsiooniviga.

HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja jätta R. Vainiku kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus otsust tehes HKMS § 157 lg-t 1 ja § 2 lg-t

4. Üllatav on halduskohtu seisukoht, et esitatud fotode järgi ei ole alust seostada neid kaebajaga.

Vaidlusküsimus ei olnud selles, kas antud fotod on tehtud kaebaja televiisorist ning seetõttu ei

esitanud menetlusosalised täiendavaid tõendeid, mis seostaksid fotodel nähtavat telerit

kaebajaga. Kui kohus pidas fotode autentsust kaheldavaks, pidi ta uurimiskohustuse täitmise

raames astuma samme, kontrollimaks, kas tegemist on kaebaja telerist tehtud fotodega.

Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebajale osundavad kirjed puuduvad. Kaebajale väljastati

laost 13. mail 2011 teler, mis oli suletud turvakleebisega nr B8*1651088 ning mis on

ühel fotodest tuvastatav. Samuti on teine foto seostatav turvakleebise numbriga fotoga.

Seetõttu on nähtav, et turvakleebis USB pesalt oli avatud ulatuses, mis ei saanud jääda kolme

aasta jooksul märkamatuks, s.h kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus, kus

kaebajat karistati teleri teisele kinnipeetavale andmise eest.

Nõustuda ei saa halduskohtu etteheitega, et vangla ei kontrollinud kaebaja väiteid 15. mai

2011 teavituse kohta. Vangla küsitles kaebaja viidatud vanglaametnikke, kes ei teadnud, et

kaebaja oleks neid kaks aastat varem teavitanud turvakleebiste rikutusest. Kahtluse korral

oleks kohus saanud nimetatud vanglaametnikke tunnistajatena küsitleda.

Halduskohus rikkus ka HKMS § 158 lg-s 1 sätestatud kõikide kogutud ja asja juurde võetud

tõendite hindamise kohustust. Arvestades aega kaebaja väidetud teavitamisest 15. ma ist2011

kuni rikkumise fikseerimiseni 4. mail 2014, ei ole eluliselt usutav, et sel perioodil kaebaja

kambris toimunud 20 läbiotsimise käigus ei märgatud kordagi rikutud turvakleebist. Antud

tõendile jättis halduskohus hinnangu andmata.

Nõustuda ei saa ka halduskohtu märgituga, et vangla jättis kontrollimata kaebaja süüd

välistavad väited. Vangla kontrollis süüd välistavaid väiteid, kuid hinnates kõiki tõendeid

kogumis jõudis õigustatult järeldusele kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.

6. R. Vainik palub vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt puudub seaduslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna

apellatsioonkaebus esitati tähtaja 12. detsember 2014 viimasel päeval olulise menetlusnormi

rikkumisega, nimelt puudus allkiri. Seaduses puudub võimalus, et tehnilistel põhjustel võib

apellatsioonkaebuse esitada hiljem. Kaebajale ei ole teada, et oleks esitatud tähtaja

ennistamise taotlus ning kohus oleks selle rahuldanud.

Vastustaja on asunud moonutama fakte ja vassima, kui väidab, et küsitletud ametnikud ei

teadnud, et kaebaja oleks neid teavitanud kleebiste rikutusest. Toimiku materjalides on selgelt

kirjas, et ametnikud ei mäleta. Need on aga erinevad asjad, kas isik ei mäleta või ei tea. Seega

ei ole ümber lükatud, et kaebaja käitus seaduslikult ja teavitas vanglat enda teleri kleebiste

rikutusest. Vastustaja ei näe teleri kleebiste rikutuses rikkumist, sest kaebaja on käesoleva

menetluse raames teavitanud, et kleebis on ka praegu avatud ja keegi midagi ette ei võta.

Seega ei ole vastustaja viitamine läbiotsimistele asjakohane, sest ka 14. jaanuaril 2015

toimunud läbiotsimisel ei näinud keegi midagi. Kaebaja ise kleebiseid kleepida ei saa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu

Halduskohtu 12. novembri 2014. a otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse

tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab R. Vainiku

kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et halduskohtule esitatud fotode järgi

ei ole võimalik asuda seisukohale, et need fotod on tehtud kaebajale väljastatud televiisorist.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale väljastati 13.05.2011 teler, mis oli suletud

turvakleebisega nr B8’1651088. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et haldusasja materjalide

hulgas olevad fotod on tehtud tema televiisorist, mille turvakleebis on rikutud. Pealegi nähtub

haldusasja materjalide hulgas olevalt fotolt (tl 45) ka turvakleebise number, mis vastab

kaebaja kasutuses oleva teleri turvakleebise numbriga.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja väidet, et

ta 15.05.2011 teavitas valvureid teleri turvakleebise rikkumisest. Tõepoolest on valvuritelt

J. Raudsepalt ja A. Safjanovilt küsitud, kas kaebaja on neid 13.05.2011 teavitanud teleri

turvakleebise rikkumisest (tl 41-42). Ringkonnakohtu arvates on tegemist lihtsalt

vastustajapoolse eksimisega kuupäeva osas. Samas ei ole see aluseks, et lugeda kaebaja

teavitust toimunuks. Mõlemad valvurid on kinnitanud, et nad ei mäleta, et kaebajaga oleks

selline vestlus toimunud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nii vaidlustatud käskkirjas kui ka vaideotsuses on

viidatud julgeolekuosakonna spetsialisti T. Pastaku 05.05.2014. a ettekandele nr 2563, kuid

sellist dokumenti haldusasja materjalides ei ole. Tõepoolest on haldusasja materjalides sama

isiku ettekanne nr 2567 (tl 37). Ringkonnakohtu arvates on ka siin tegemist lihtsalt inimliku

eksimusega dokumendi numbris. Ei ole eluliselt usutav, et spetsialist oleks muuhulgas

kaebajale kuuluva teleri turvakleebise rikkumise osas koostanud ühel päeval mitu ettekannet.

Seega ei ole ka selline eksimine vaidlustatud haldusaktide tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks asjaolu, et kui kaebaja oleks 15.05.2011 teavitanud

valvureid teleri turvakleebise rikkumisest, siis ei oleks tarvitusele võetud vajalikke abinõusid.

Vastustaja on õigesti märkinud seda, et kuna kambrites, kus viibis kaebaja, on läbi viidud

korduvaid läbiotsimisi (tl 43), siis ei oleks läbiotsijatele jäänud märkamata asjaolu, et kaebaja

teleri turvakleebis on rikutud. Turvakleebiste olemasolu kontrollitakse kindlasti läbiotsimise

käigus. Seega on vastustaja õigustatult jõudnud järeldusele, et kaebaja pidi turvakleebise

rikkuma pärast 19.03.2014, millal kambris toimus viimane läbiotsimine. Pealegi nähtuv

valvur P. Randmaa ettekandest nr 2609 (tl 36), et kaebaja teleri turvakleebise rikkumise

avastas ta 04.05.2014 hommikuse loenduse käigus. Sellest järelduvalt ei kontrollita

turvakleebist mitte ainult läbiotsimiste ajal ja seega ei saa vastata tõele kaebaja väited

turvakleebise rikkumise aja kohta.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja

on süüdi teavitamiskohustuse rikkumises ja esines alus tema karistamiseks distsiplinaarkorras.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väitega, et

ringkonnakohtul puudus alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks kuna see oli esitatud

menetlusnormide rikkumisega, kuna sellel puudus allkiri. Vastustaja on esitanud

apellatsioonkaebuse 12.12.2014 (tl 59) ja on märkinud, et tehnilistel põhjustel jõuab

allkirjastatud variant kohtusse viivitusega. Seega oli tegemist puudustega esitatud

apellatsioonkaebusega ja neid puudusi oli võimalik hiljem kõrvaldada vastustajal omal

algatusel või siis kohtu nõudmisel.

11. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi ja jätab kaebaja kaebuse rahuldamata, siis

jäävad kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg

1 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi