3-15-1493/150 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1493 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi O. P tuvastamisja hüvitamiskaebus Viru Vangla vastu Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja O. P Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

1. Tuvastamiskaebus jätta läbi vaatamata. 2. Hüvitamiskaebus jätta rahuldamata. 3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. jaanuar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 19.04.2011. a käskkirjaga nr 6-2/451-T (tl 96) määrati O. P tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 25.04.2011 kuni 24.07.2011.

2. Viru Vangla 20.05.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1016-D (tl 98-98p) karistati O. P i distsiplinaarkorras kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna 30.04.2011 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. O. P kandis vastavat kartserikaristust perioodil 06.06.2011−09.06.2011.

2

3. Viru Vangla 20.05.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1017-D (tl 97-97p) karistati O. P i distsiplinaarkorras kolmeks ööpäevaks, kuna 01.05.2011 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. O. P kandis vastavat kartserikaristust perioodil 09.06.2011−12.06.2011.

4. 10.07.2011 esitas O. P Viru Vanglale taotluse (tl 32) talle 06.06.2011−09.06.2011 ja 09.06.2011−12.06.2011 kartseris viibimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Vangla jättis 05.10.2011. a otsusega nr 6-16/29247-3 (tl 33-34) O. P i kahju hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata.

5. Viru Vangla 17.10.2011. a käskkirjaga nr 6-2/1288-T määrati O. P finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 25.10.2011 kuni 24.04.2012.

6. 07.11.2011 esitas O. P Viru Vangla käskkirja nr 6-2/1288-T peale vaide nr 6-12/418 (tl 36), milles taotleb käskkirja muutmist, kuna toidujagaja töö on tema jaoks alandav. Samuti palub O. P vaides võimalust töötada köögis ilma toidujagamise kohustuseta. Viru Vangla tagastas 29.12.2011. a otsusega nr 6-12/418-2 (tl 43) O. P i vaide läbivaatamatult.

7. 30.10.2012 laekus Tartu Halduskohtule O. P i hiljem täiendatud kaebus, milles O. P palub tunnistada vangla toimingud õigusvastaseks, mõista vanglalt välja kahjuhüvitis ja teha vanglale kohustav ettekirjutus tema tööle ennistamiseks ilma toidujagamise kohustuseta. Kaebuse kohaselt ei olnud ta enda tööle määramisega nõus, keeldus tööle asumisest ning vaidlustas tööle määramise käskkirja, aga samuti käskkirjad, millega määrati talle distsiplinaarkaristust määravad käskkirjad. Kaebuse esitaja väitel on tema jaoks toidujagaja töö alandav ning talle on seeläbi tekitatud kahju. Ta palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla käskkirjad, millega määrati ta toidujagajana tööle ja karistati distsiplinaarkorras, toimingud seoses tema toidujagajana tööle määramisega ajavahemikul 2011-2012; kohustada vanglat ennistama teda tööle köögi abitöölisena ning hüvitada talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

8. Tartu Halduskohtu 17.04.2014 määrusega (jõustunud 05.03.2015) tagastati O. P i tuvastamiskaebus Viru Vangla toimingute osas: kaebaja toidujagajana tööle sundimine ja vastuste 6-16/161-1, nr 6-16/176-1 ja nr 6-16/172-1 esitamisega viivitamine ( tl 131-132, 158 jj).

9. Tartu Halduskohtu 17.04.2014 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse kahjunõude osas seoses ajavahemikul 06.06.2011-09.06.2011 ja 09.06.2011-12.06.2011 kartseris viibimisega (haldusasi nr 3-12-2269), kahjunõude osas seoses tööst ilma jätmisega ajavahemikul 12.10.2012-14.10.2012 ja 19.10.2012-21.12.2012 ning osas, milles O. P palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud - kahel korral kartserikaristuse määramise ning selle ära kandmine, arsti juurde viimata jätmine ja vastuses nr 6-13/45217-1 valeinformatsiooni esitamine ning seoses halbade kartseri tingimustega (haldusasi nr 3-15- 1493).

10. Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2015 määrusega haldusasjas 3-12-2269 jäeti rahuldamata O. P taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetati menetlus kaebuse nõude osas, milles O. P taotleb mittevaralise kahju hüvitamisest 10 eurot iga kartseris viibitud päeva eest ajavahemikul 06.06.2011-09.06.2011 ja 09.06.2011-12.06.2011.

3

11. Kohtumäärus haldusasjas nr 3-12-2269 jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.07.2015.

12. Tartu Halduskohtu 10. septembri 2015 määrusega kohus võttis menetlusse O. P kaebuse Viru Vangla käskkirjade nr 6-2/451-T; 6-3/1016-D; 6-3/1017-D; 6-2/1288-T ja Viru Vangla toimingute (kahel korral kartserikaristuse määramise ning selle ära kandmine, arsti juurde viimata jätmine ja vastuses nr 6-13/45217-1 valeinformatsiooni esitamine ning seoses halbade kartseri tingimustega) õigusvastasuse kindlakstegemiseks nn (tuvastamiskaebus, vt tl 162 jj.); varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemikul 12.10.2012-14.10.2012; 19.10.2012-21.10.2012, mil ei viidud kaebajat tööle (hüvitamiskaebus).

13. 09.10.2015 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele ( tl 191 jj). Vastustaja leiab, et tuvastamiskaebus käskkirjade 6-2/451-T, 6-2/1288-T, 6-3/1016-D, 6-3/1017-D, samuti erinevate muude toimingute osas ei ole lubatav ning palub selles osas kaebuse tagastada. Vastustaja palub jätta O. P i kaebuse kahjunõude osas rahuldamata.

14. O. P on Viru Vanglast vabanenud. 03.08.2015 on O. P esitanud halduskohtule 31.07.2015 allkirjastatud avalduse oma uue elukoha aadressi kohta.

Kohtu seisukoht

15. Kaebaja on halduskohtule esitanud tuvastamisja hüvitamiskaebuse.

16. Tuvastamiskaebuse osas märgib vastustaja, et O. P on käesolevaks hetkeks Viru Vanglast vabanenud, mistõttu on tööle määramise käskkirjad oma mõju kaebajale igal juhul minetanud ning kaebusest ei ole võimalik selgelt tuvastada, milline oleks tuvastamiskaebuse võimalik positiivne efekt kaebajale. Samuti tõdeb vastustaja, et kaebaja võimalik hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu pole nõue samuti HKMS § 45 lõikest 2 tulenevalt lubatav. Vastustaja taotleb seetõttu tuvastamiskaebuse selles osas läbi vaatamata jätmist. Seonduvalt kaebaja distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudega märgib vastustaja, et karistuste kandmiste ajast on juba käesolevaks ajaks möödunud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud kolme aastane nõude esitamise tähtaeg (tl 193). Seetõttu on võimalik hilisem kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu ja tuvastamiskaebus lubamatu. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja etteheiteid, et talle ei võimaldatud kartserikaristuse kandmise ajal meditsiiniabi (tl 194). Hüvitamiskaebuse palub vastustaja jätta rahuldamata.

17. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

18. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamisnõudega kohe pärast Viru Vangla käskkirjade nr 6-2/451-T; 6-3/1016-D; 6-3/1017-D; 6-2/1288-T kättesaamist. Kaebaja ei ole vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamist taotlenud ja need käskkirjad on kehtivad.

19. HKMS § 45 lg 2 välistab kaebaja õiguse esitada tuvastamiskaebus kohe pärast käskkirja kättesaamist esimese õiguskaitse vahendina ilma, et kaebaja oleks proovinud oma õigusi tõhusama vahendiga kaitsta. Kui kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja rikub tema õigusi, siis tuleb tal väidetavalt õigusvastase käskkirja alusel võimaliku kahju ärahoidmiseks käskkiri seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kõigepealt vaidemenetluses

4

vaidlustada ja taotleda selle kehtetuks tunnistamist haldusorganilt. Õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebaja õigusi efektiivselt kaitsta ja tulevane kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise püüdnud võimalikku kahju tekkimist vältida, so esitanud vaidlusaluse käskkirja peale vaiet vanglale.

20. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on põhjendatud huvina kohtupraktikas aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus, kuid samas on ka leitud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-88-09.

21. Käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt nõustub halduskohus vastustajaga, et O. P i kahju hüvitamise nõudes poleks ilmselgelt perspektiivi ning seetõttu pole nõue samuti HKMS § 45 lõikest 2 tulenevalt lubatav. Õige on ka väide, et distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõuetes on käesolevaks ajaks möödunud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud kolme aastane kahjunõude esitamise tähtaeg (tl 193). Seetõttu on võimalik hilisem kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu ja tuvastamiskaebus lubamatu.

22. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

23. Kirjeldatu alusel puudub tuvastamisnõude edasiseks menetlemiseks vajadus ning eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

24. Hüvitamiskaebuse osas märgib halduskohus, et kaebaja nõuab vastustajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 12.10.2012-14.10.2012; 19.10.2012-21.10.2012 eest, mil teda ei viidud tööle vangla kööki (töötas abiköögitöölisena). Kaebaja on märkinud, et oktoobris 2012 ei viidud teda kööki tööle ja võeti ära tema töötasu. Kaebaja väitel sunniti teda tööle toidujagajana, kuid see töö on talle alandav.

25. Toimiku materjalide järgi pole vaidlust selles, et O. P määrati käskkirjaga nr 6-2/1288-T finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 25.10.2011-24.04.2012. Sellele käskkirjale esitas kaebaja vaide, kuna toidujagaja töö oli tema jaoks alandav, kuid vaie tagastati läbivaatamatult.

26. Hiljem nõudis O. P kahju, kuna toidujagajana töötamine on tema jaoks alandav.

27. Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on käitunud õigesti jättes kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata ( tl 77 jj).

28. Kaebaja väide, et toidujagajana tööülesannete täitmine vangla köögis on tema jaoks vastuvõetamatu ja õigusvastane, ei anna alust arvata, et nimetatud nõue ja ka kahjunõue oleks perspektiivikas. Vaidlust ei ole selles, et toidujagajana tööle sundimise osas on kaebus tagastatud (vt 17.04.2014 määrus (kohtunik Mare Krull), nimetatud määrus jõustus Riigikohtu 05.03.2015 lahendiga ( tl 131-132, 158 jj).

5

29. Halduskohus märgib, et kinnipeetava töökohustus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Vangistusseadusest tulenevaid töökohustusest vabastamise aluseid kaebaja puhul käesolevas haldusasjas tuvastatud ei ole ning nendele ei ole viidanud kaebaja ka ise. Seega välistab kaebajale vangistusseadusest tulenev töökohustus põhiseaduse § 29 lg-s 2 sätestatud sunnitöö keelu rikkumise kaebaja puhul, kuna sama sätte kohaselt ei hõlma sunnitöö keeld kinnipeetavate seadusest tulenevat kohustust töötada. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg 3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel. Eelnevast tulenevalt on kaebaja VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 alusel õiguspäraselt tööle määratud, vastustaja ei ole kaebajale tööle asumise korralduse andmisel tema õigusi rikkunud ning kaebaja oli kohustatud vanglaametniku vastavale korraldusele alluma.

30. O. P il oli kohustus töötada majandustöödel, sh toidujagajana, kuid kinnipeetav keeldus toidujagajana töötamast ja ei allunud 2-3.10.2012 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele minna tööle. Kuna O. P il tuli täita 2-3.10.2012 toidujagaja tööülesandeid, kuid ta keeldus töötamast, siis sel põhjusel teda enam kuni 24.10.2012 (kuni lõppes 19.04.2012 käskkirjast nr 6-2/629-T tulenev töötamise kohustus, kaebaja tutvunud käskkirjaga 24.04.2012) tööle ei viidud.

31. Tulenevalt kaebaja enda käitumisest teda oktoobris 2012 enam tööle ei viidud. Vastustaja ei teinud kaebajale takistusi töötamiseks. Kaebuses esitatu ei õigusta kaebaja käitumist ja kahju hüvitamist, kuna kaebaja ise keeldus tööst ja tööd reaalselt ei teinud, siis selle eest ei makstud ka talle töötasu. Kaebaja töökohustus tulenes seadusest, mistõttu ei saa vastustaja laskuda kaebajaga läbirääkimistesse selle üle, kas ja millisel töökohal kaebaja töötada soovib. Ka toidujagaja töö on töö, mis pole halduskohtu hinnangul alandav.

32. Halduskohus märgib, et kirjeldatu alusel pole vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning talle varalist ja mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja hüvitamiskaebus jääb rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu osaliselt ( tl 113). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ülle Polluks kohtunik