3-14-51265/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

15.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51265

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses

käeraudade kasutamisega kohtuistungitel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Guntars Kaziksi ja Politsei- ja Piirivalveameti

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Guntars Kaziks

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Guntars Kaziksi taotlus Politsei- ja Piirivalveametilt enne

05.11.2013 läbi viidud riskihindamise dokumendi väljanõudmiseks.

2. Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti poolt apellatsioonkaebusele lisatud 20.10.2010. a

käskkiri.

3. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti poolt apellatsioonkaebusele

lisatud kinnipeetud isikute saatmise juhend ja 15.01.2015. a ettekanne.

4. Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti

apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsus kaebuse osalise rahuldamise ning

Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse, s.o kohtuistungitel käeraudade kasutamise

õigusvastasuse tuvastamise osas ning teha uus otsus, millega jätta Guntars Kaziksi kaebus

Politsei- ja Piirivalveametilt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

rahuldamata.

6. Jätta Guntars Kaziksi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 14.01.2016. Kassatsioonkaebus võidakse

lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi

kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Guntars Kaziks esitas Tartu Halduskohtule 24.06.2014 kaebuse, milles nõudis Politsei- ja

Piirivalveametilt (PPA) mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.

Kaebuse kohaselt on PPA Lõuna prefektuur rikkunud seitsmel korral kaebaja suhtes Euroopa

Inimõiguste konventsiooni (EIÕK) sätteid. G. Kaziksi väitel seisnes rikkumine selles, et temalt

ei võetud kohtuistungi ajaks käeraudu ära ning seega oli märkmete tegemine raskendatud.

Eeltoodust tulenevalt võttis PPA temalt seadusest tuleneva õiguse enda kaitse paremaks

ettevalmistamiseks ning rikkus sellega kaebajale kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 13

lg 1 p-st 1 ja EIÕK art 6 lg 3 p-st b tulenevaid õigusi (kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste

Kohtu 12.01.2012. a otsusele nr 39908/05 Igin vs Ukraina). Lisaks leidis kaebaja, et kuivõrd

tema kriminaalasja suhtes oli avalikkuse huvi suur ja tema eksponeerimine avalikkusele

käeraudades oli ebavajalik, siis oli PPA poolt antud võimalus lasta teda meediakanalitel

käeraudades filmida ja pildistada EIÕK art 3 rikkumine (kaebaja viitab EIK 24.09.2013. a

otsusele nr 11871/05 Hadade vs Rumeenia). Kaebaja hinnangul oleks saatemeeskond saanud

kaebaja õiguste rikkumised ära hoida kasutades käeraudade asemel jalaraudu, mis oleks jätnud

käed vabaks märkmete tegemise jaoks ja ei oleks nii palju silma paistnud.

2. PPA esitas 11.09.2014 vastuse kaebusele, milles leidis, et PPA vastutus kaebajale

mittevaralise kahju tekkimise eest on välistatud, kaebuse rahuldamiseks puudub riigivastutuse

seadusest tulenev alus ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja viide EIK otsusele asjas Igin vs Ukraina asjakohane, kuna

viidatud lahendi puhul ei ole tegemist analoogse situatsiooniga. Vastustaja jäi varasemalt

kaebajale antud vastuses väljendatud seisukohale, et süüdistatava käeraudadest vabastamine

kohtuistungi ajal on kohtu otsustuspädevus. Kaebaja ei ole PPA-le esitatud hüvitamiskaebuses

ega ka halduskohtule esitatud kaebuses kordagi väitnud, et ta oleks kohtuistungitel asja

arutavale kohtule istungi ajaks käeraudadest vabastamise taotlusi esitanud. Seega ei ole kaebaja

ise teinud midagi selleks, et kohtuistungitel käeraudadest vabaneda. Samuti ei ole G. Kaziks

kaebuses väitnud, et õiguskaitsevahendite kasutamise vajadus ei olnud tema jaoks arusaadav

või tal oli kohtule taotluse esitamata jätmiseks muu mõjuv põhjus. Vastustaja viitas, et kaebaja

väitel sai ta oma õiguste väidetavast rikkumisest teada, kui viibis Tartu Maakohtu istungil.

Lisaks on kaebaja korduvalt süüdistatavana kohtu all olnud ning seega peaks kaebaja vastustaja

hinnangul olema teadlik võimalusest esitada kohtule taotlusi.

Vastustaja väitel kasutas PPA käeraudu kui politsei erivahendit sellel ajal kehtinud politsei- ja

piirivalveameti seaduse (PPVS) redaktsiooni § 32 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt politsei võis

isiku suhtes kasutada käeraudu, kui isikult oli seaduse alusel võetud vabadus ning oli alust

arvata, et ta võib põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada. Süüdistatava

kohtuistungile saatmisel ja kohtuistungi ajal kasutatakse saadetava suhtes erivahendeid

vastavalt riskianalüüsile ja konkreetset olukorda arvestades.

Vastuseks kaebaja etteheitele ebavajaliku avalikkusele eksponeerimise osas märkis vastustaja,

et PPA saatemeeskonna poolt käeraudade kasutamine süüdistatava kohtusse toimetamisel ja

kohtuistungi ajal ei olnud sihilik ja ebavajalik tegevus, vaid vastustaja ametnike seaduslik ja

õigustatud tegevus, mis tulenes saatmise riskianalüüsist, konkreetsest olukorrast ja saadetavast

isikust.

3. Vastuseks PPA 11.09.2014. a vastusele esitas G. Kaziks 30.10.2014 täiendavad seisukohad,

milles märkis, et ta ei olnud teadlik taotluse esitamise võimalusest kohtule käeraudade

eemaldamiseks. Lisaks tõi kaebaja välja, et PPA ei ole koostanud kirjalikku riskianalüüsi ning

seega ei olnud tal võimalik vaidlustada käeraudade kohaldamist kohtuistungil.

4. Vastuseks Tartu Halduskohtu 12.12.2014 telefoni teel edastatud päringule selgitas vastustaja,

et erivahendite liigi valiku ja nende kasutamise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistata, sest

seda ei nõua siseministri 14.12.2009. a määrus nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“

ega ka muu saatmist reguleeriv õigusakt.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus rahuldas 18.12.2014. a otsusega G. Kaziksi kaebuse osaliselt ja tunnistas

PPA tegevuse kohtuistungitel käeraudade kasutamise osas õigusvastaseks. Muus osas jättis

halduskohus kaebuse rahuldamata.

Halduskohus märkis, et kuna käeraudade kohaldamine on toiming, siis ei pea selline korraldus

sisaldama ka haldusaktile omast põhjendust. Lisaks leidis halduskohus, et kuna erivahendite, sh

käeraudade kasutamine isiku saatmisel ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud, on

haldusorgani otsustada, millises ulatuses ja millistel kaalutlustel käeraudu kasutatakse.

Halduskohus selgitas, et saatmisel, sh kohtuistungi ajal, kohaldatavad julgeolekumeetmed on

ennetavad meetmed õigushüve kahjustuse vältimiseks. Saatmisel tuleb ühelt poolt arvestada

sellega, et käeraudade kasutamisega piiratakse kinnipeetava füüsilist vabadust. Teiselt poolt on

eesmärgiks ennetavalt vähendada saatmisel julgeolekuriske, ohtu kaassaadetavatele ja teistele

ümbritsevatele isikutele. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi

alusel. Lähtuvalt saatmise eripärast ning sellest tulenevatest ohtudest, on seadusandja jätnud

saatemeeskonna ülema otsustada, kas ja millist meedet ning millises ulatuses on eesmärgist

lähtudes vajalik kohaldada. Halduskohus märkis, et vastuses kohtu päringule ei ole vastustaja

välja toonud ühtegi asjaolu, mis tingis käeraudade kasutamise just kaebaja suhtes

kohtuistungitel kogu kohtumenetluse vältel. Halduskohus lisas, et väide, et otsustus tehti

vastavalt riskianalüüsile ja konkreetset olukorda arvestades, on liialt üldsõnaline. Vastavad

põhjendused puudusid ka saatmisülesande kohta koostatud korralduses. Halduskohus selgitas,

et kuna kohtule ei ole ühtegi kaalutlust esitatud, siis ei ole kohtul võimalik ka hinnata, kas

kohaldatud meede on olnud proportsionaalne, vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks.

Kuivõrd vastustaja ei ole kohtumenetluses käeraudade kasutamist põhjendanud, järeldas

halduskohus, et käeraudade kasutamine kohtuistungite ajal kaebaja suhtes oli õigusvastane.

Halduskohus asus seisukohale, et kuigi kohus peab käeraudade kasutamist kohtuistungitel

kaebaja suhtes õigusvastaseks, ei tähenda see koheselt, et tegemist on inimväärikuse

alandamisega. Halduskohus selgitas, et iga ebamugavustunne või kannatus ei saa kaasa tuua

inimväärikuse alandamist. Halduskohus leidis, et kohus ei saa asjaolust, et kaebaja kandis

kohtusaali sisenemisel käeraudu, lugeda välja, et käeraudade kasutamise eesmärgiks oli

kaebaja eksponeerimine avalikkusele. Lisaks selgitas halduskohus, et kaebaja käis

kohtuistungitel seitsmel korral ning tema väitel kasutati kõikidel kordadel käeraudu. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud käerauad kasutusel ainult neil päevadel, kui kohal oli ajakirjandus ja

meedia. Seega ei saa järeldada, et käeraudu kasutati tema avalikkusele eksponeerimiseks.

Halduskohus märkis, et kui kaebaja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest aru juba

kohtuistungil, siis oli tal või tema kaitsjal võimalik esitada rikkumise kõrvaldamiseks vastav

taotlus. Halduskohus märkis täiendavalt, et kui kaebaja kaitseõigust kohtumenetluse või kohtu

tegevuse tõttu piirati, oli seda võimalik vaidlustada kriminaalasjas toimunud menetluses.

Halduskohus leidis, et puudub alus kahjunõude rahuldamiseks ja vastustaja poolt kaebaja

suhtes kohtuistungite ajal käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamine on piisav

kompensatsioon kaebaja õiguste rikkumise heastamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja

teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus täies ulatuses.

Kaebaja märkis, et kuna vastustaja hoidis põhjendamatult tema käed raudus, siis on tegemist

inimväärikuse alandamisega. Kaebajat näidati ühiskonnale kui väga ohtlikku inimest, keda ei

tohi isegi kohtuistungi ajaks vaatamata kahele valvurile käeraudadest vabastada. Samas on

ühiskond harjunud meediaväljaannetest nägema, et tavapäraselt ei ole kohtuistungitel

süüdistataval käed raudus. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kuna käeraudu

kasutati tema suhtes kõikidel kohtuistungitel, siis olnud tegemist kaebaja ebavajaliku

eksponeerimisega avalikkusele, kui meediaväljaanded viibisid kohtuistungil.

Kaebaja märkis, et halduskohus oleks võinud teha tema kaitsjale päringu, miks talle riigi poolt

määratud kaitsja jättis tema õigused tagamata kohtuistungil. Lisaks leidis kaebaja, et vastustaja

oleks pidanud talle ning Tartu Maakohtule esitama dokumendi, kust tulenevad põhjendused

käeraudade kohaldamiseks kohtuistungil.

Kaebaja leidis, et halduskohtu poolt jäi tagamata põhiseaduse §-st 25 tulenev õigus

mittevaralise kahju hüvitamisele.

7. PPA esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles

halduskohus tunnistas PPA poolt kaebaja suhtes kohtuistungitel käeraudade kasutamise

õigusvastaseks, ja teha uus otsus, millega jätta G. Kaziksi kaebus täies ulatuses rahuldamata.

PPA hinnangul ei ole halduskohus G. Kaziksi suhtes kohtuistungitel käeraudade kasutamist

õigusvastaseks pidades piisavalt välja selgitanud, millised olid konkreetsel juhul saatmise

tingimused ja kas ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine G. Kaziksi puhul oli vajalik.

Seega ei ole halduskohus apellandi hinnangul pööranud käeraudade kasutamise õiguspärasuse

tuvastamisel asja õigeks lahendamiseks olulistele asjaoludele vajalikku tähelepanu ning on

puudulikult rakendanud HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimispõhimõtet.

PPA on G. Kaziksi hüvitamiskaebuse sisust lähtudes seisukohal, et kaebaja ei ole kaebuses

kordagi õigusvastaseks nimetanud tema suhtes ohjeldusmeetme kui sellise kasutamist

kohtuistungi ajal. Seda seisukohta toetab vastustaja väitel G. Kaziksi poolt kaebuse p-des 1 ja 2

väljendatu, mille kohaselt saatemeeskond oleks võinud ja saanud tema puhul kohtuistungite

ajal kasutada jalaraudu, mis ei oleks temal märkmete tegemist seganud ja oleks vähem välja

paistnud. Vastustaja hinnangul on G. Kaziks selgelt leidnud, et tema õigusi rikkus ja talle

põhjustas mittevaralise kahju just käeraudade kui erivahendi kasutamine kohtuistungite ajal.

Tartu Halduskohus keskendus 12.12.2014 PPA esindajale esitatud telefoni teel edastatud

päringus sellele, kas saatemeeskonna vanema poolt tehtud erivahendi kasutamise otsus ja selle

liigi valik võib olla tehtud kirjalikus vormis ja kas see on fikseeritud ka mõnel saatmist

puudutaval dokumendil. Eeltoodust lähtuvalt leidis PPA, et halduskohus on asja menetlemisel

käeraudade kasutamise õigusvastasust tuvastades ebapiisavalt järginud HKMS § 59 lg-s 3

sätestatut.

Tulenevalt Tartu Halduskohtu seisukohast, et PPA põhjendus käeraudade kasutamise vajaduse

kohta oli liialt üldsõnaline, esitas PPA saatemeeskonna vanemale täiendava päringu.

Saatemeeskonna vanem selgitas vastuses päringule, et võimalikke riske ja saadetava isikut

arvestades leidis ta, et tegemist on isikuga, keda on juba varasemalt vägivaldse kuriteo eest

karistatud pikaajalise vangistusega ning konkreetsel juhul süüdistati teda raskes kuriteos, mis

nägi karistusena ette ka eluaegset vanglakaristust. Eeltoodust tulenevalt leidis saatemeeskonna

vanem, et G. Kaziksi puhul esineb PPVS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud olukord, s.o oht, et

isik võib rünnata teisi isikuid, kohtunikke või kohtutöötajaid, osutada politseiametnikele

füüsilist vastupanu või põgeneda. Riskihinnangu tulemuseks oli otsus kasutada saadetava

suhtes PPVS § 27 lg-s 1 sätestatud politsei erivahendit – käeraudu. Lisaks kinnitas

saatemeeskonna vanem, et „Kinnipeetavate saatmise juhendi“ p 48 kohaselt vabastatakse

kohtuistungi ajal saadetava käed erandina kohtuniku korraldusel, kui kinnipeetaval on vaja

kirjutada või kohtunik ei pea vajalikuks käeraudade kasutamist.

8. G. Kaziks palub vastuses PPA apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja märkis, et ohjeldusmeetmed võetakse kasutusele juhul, kui isik on agressiivne ja selle

tulemusena võib ohtlikuks muutuda nii endale kui ka teistele. Kaebaja väitel ta ei soovinud ega

üritanud teha eelnevalt ühtegi agressiivset tegevust, mis oleks andnud põhjuse kohtuistungi

ajaks tal käed raudu jätta. Kaebaja märkis veel täiendavalt, et PPA oleks pidanud käeraudu

kohaldades tutvustama talle õigust esitada kohtunikule taotlus käeraudade eemaldamiseks.

Lisaks ei ole PPA ühegi ametlikult allkirjastatud dokumendiga tõendanud seda, et enne

05.11.2013 viidi tema suhtes läbi riskihindamine, mille tulemusena anti PPA saatemeeskonnale

seadusest tulenev õigus jätta kohtuistungite ajaks käed raudu. Kaebaja hinnangul on PPA

apellatsioonkaebusele lisatud 15.01.2015. a ettekanne õigustühine, kuna see ei kinnita

riskianalüüsi koostamise aega ega ka seda, et see riskianalüüs üldse enne 05.11.2013 kaebaja

suhtes läbi viidi.

9. PPA leiab vastuses G. Kaziksi apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb

rahuldamata jätta.

Vastustaja märkis, et EIK on kohtuistungil käeraudade kasutamise osas leidnud, et vastuolu

artikliga 3 esineb vaid juhul, kui ametivõimud sihilikult eksponeerivad avalikkusele kohtualust

käeraudades. PPA hinnangul on tegelikkusele mittevastav ka kaebaja väide nagu oleks

ühiskond harjunud meediaväljaannetest nägema, et pea kõikidel kohtuistungitel ei ole

süüdistatavatel käed raudus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et G. Kaziksi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu

18.12.2014. a otsuse kaebuse osalise rahuldamise ning PPA tegevuse, s.o käeraudade

kasutamise õigusvastaseks tunnistamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab G.

Kaziksi kaebuse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas PPA poolt käeraudade kasutamine

kohtuistungitel oli õigusvastane ning kas kaebajal oli õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.

Seoses sellega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et kinnipeetava kohtuistungile saatmisel käeraudade kui

saadetava suhtes erivahendi kasutamine on toiming. Toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev

põhjendamine. Põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu

õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (vt ka RKHK 23.05.2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-19-13, p 14). Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et PPA oleks

pidanud koostama käeraudade kohaldamise põhjenduse, s.o käesoleval juhul riskianalüüsi

kirjalikult ning seejärel tutvustama seda kaebajale, kuna käesoleva haldusasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kaebaja nõudnud käeraudade kasutamise põhjendamist. Lisaks ei sätesta ükski

kinnipeetava saatmist reguleeriv õigusakt nõuet vormistada erivahendite liigi valiku ja nende

kasutamise kohta kirjalik dokument.

Kuivõrd käeraudade kasutamise põhjendus tuleneb PPA apellatsioonkaebusele lisatud

15.01.2015. a ettekandest, siis võtab ringkonnakohus nimetatud ettekande asja materjalide

juurde koos kinnipeetud isikute saatmise juhendiga. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata G.

Kaziksi taotlus PPA-lt enne 05.11.2013 läbiviidud riskianalüüsi dokumendi väljanõudmiseks.

Ühtlasi tagastab ringkonnakohus PPA poolt apellatsioonkaebusele lisatud 20.10.2010. a

käskkirja, kuna nimetatud dokument ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust.

12. Käesoleval juhtumil kasutati käeraudu kui erivahendit PPVS § 32 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Selle normi kohaselt on erivahendi kohaldamine kaalutlusotsus. Halduskohus leidis, et kuivõrd

vastustaja ei ole vastuses kaebajale ega ka kohtumenetluses käeraudade kasutamist

kohtuistungite ajal põhjendanud, siis saab halduskohus järeldada, et käeraudade kasutamine

kohtuistungite ajal kaebaja suhtes oli õigusvastane. Seega tuvastas halduskohus PPA toimingu

puhul vastustajapoolse kaalutlusvea. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on

jõudnud ebaõigele järeldusele, ning nõustub vastustajaga, et halduskohus on puudulikult

rakendanud uurimispõhimõtet. Halduskohus on küll teinud käeraudade kasutamise kohta

vastustajale päringu, kuid päringule esitatud vastusest ei selgu käeraudade kasutamise

põhjendus (tl 36). Kuivõrd tegemist on käesoleva asja raames olulist tähtsust omavate

asjaoludega, siis oleks pidanud halduskohus vastavalt HKMS § 59 lg-le 3 vastustajale

selgitama, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada.

Vastuseks halduskohtu etteheitele on vastustaja lisanud käeraudade kasutamise põhjenduse

apellatsioonkaebusele. 15.01.2015. a ettekandest selgub, et saatemeeskonna vanem leidis

võimalikke riske ja saadetava isikut arvestades, et tegemist on isikuga, keda on juba varasemalt

vägivaldse kuriteo eest karistatud pikaajalise vangistusega, ning konkreetsel juhul süüdistati

teda raskes kuriteos, mis nägi karistusena ette ka eluaegset vanglakaristust. Selle tõttu leidis

saatemeeskonna vanem, et G. Kaziksi puhul esineb PPVS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

olukord, s.o oht, et isik võib rünnata teisi isikuid, kohtunikku või kohtutöötajaid, osutada

politseiametnikele füüsilist vastupanu või põgeneda. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksisteeri

käesoleval juhul käeraudade kohaldamisel vastustajapoolset kaalutlusviga. Vastustaja on

esitanud ringkonnakohtule põhjenduse, miks oli vajalik kaebaja suhtes erivahendi kasutamine

saatmisel, sh kohtuistungi ajal. Ringkonnakohus ei kahtle PPA poolt esitatud selgituste

valguses vastustaja ohuhinnangu adekvaatsuses ega pea kohaldatud erivahendit üleliia

koormavaks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles osas, et kaebaja ei ole kahtluse

alla seadnud erimeetme kohaldamist, vaid erimeetme valikut, kuna on korduvalt viidanud

võimalusele kasutada käeraudade asemel jalaraudu (tl 1p, 31p). Kuivõrd erimeetme valikul

otsustas saatemeeskonna vanem kõige leebema erivahendi kasutamise kasuks, siis ei saa

vastustajale ette heita ka liiga range meetme kohaldamist.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui kaebaja sai oma väidetavast õiguste

rikkumisest teada kohtuistungil, oli tal võimalik esitada rikkumise kõrvaldamiseks vastav

taotlus. Põhjendamatud on kaebaja apellatsiooniastmes esitatud etteheited vastustaja tegevusele

tema taotluse esitamise õiguse tutvustamata jätmise osas. Kaebaja pidi olema teadlik

võimalusest taotlusi esitada, kuna KrMS § 279 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohtunik

süüdistatavale tema õigusi, sh õigust esitada taotlusi ja kaebusi ning kaebaja on varem

süüdistatavana kriminaalmenetluses osalenud. Lisaks eelnevale oli kaebajal võimalus kasutada

kaitsja abi, kes pidi olema teadlik võimalusest esitada kohtule taotlus käeraudade

eemaldamiseks. Kaebaja etteheited tema kaitsja tegevusele kriminaalmenetluse raames ei ole

antud haldusasja seisukohast asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et käeraudade kasutamise

õigusvastasus ei tulene EIÕK art 3 rikkumisest. Vastustaja on EIK 24.09.2013. a otsusele nr

11871/05 Hadade vs Rumeenia viidates õigesti leidnud, et EIK on kohtuistungil käeraudade

kasutamise osas leidnud, et vastuolu art-ga 3 esineb vaid juhul, kui ametivõimud sihilikult

eksponeerivad avalikkusele kohtualust käeraudades. Kuivõrd käesolevas asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et PPA saatemeeskond oleks kaebaja puhul käeraudasid kasutanud

eesmärgiga eksponeerida teda selliselt avalikkusele, ning käerauad olid kasutusel kõikide

vaidluse all olevate kohtuistungite puhul, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tegemist

kaebaja ebavajaliku eksponeerimisega avalikkusele ja seega inimväärikuse alandamisega EIÕK

art 3 mõttes.

15. Eeltoodust tulenevalt puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus ning seega tuleb PPA

apellatsioonkaebus rahuldada. G. Kaziksi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18.12.2014. a otsuse kaebuse osalise rahuldamise

ning PPA tegevuse, s.o käeraudade kasutamise õigusvastaseks tunnistamise osas. Kuivõrd

riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise nõue rahuldamisele üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse korral ning

ringkonnakohus tuvastas, et PPA tegevus oli õiguspärane, siis ringkonnakohus teeb selles osas

uue otsuse, millega jätab G. Kaziksi kaebuse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja oli nii haldus- kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest vabastatud, siis

jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Tartu

Vangla oli HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi