4-15-5331/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-15-5331

Otsuse kuupäev 06.11.2015

Kohtunik

Heli Väinaste

Koh

tuistungi sekretär Kai Rosar

Väärteo B.G väär Kalapüügiseaduse asi

teoasi

§ 23 1

lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroo -

kiirmenetluse otsus 16.06.2015 väärteoasjas nr 940015000886

Kaebuse esitaja men

etlusalune isik B.G

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 30.10.2015, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud men

etlusalune isik B.G ning kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Vaidla

Lõpposa

Juhindudes - -dest 133-135 kohus otsustas: VTMS § 132 p st 1, §

Jätta B.G kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni (registrikood

70003106, Kopli 76 10416 Tallinn) - Lääne Virumaa büroo kiirmenetluse otsus 16.06.2015 väärteoasjas nr 940015000886, millega määrati B.G-le

(isik

ukood

xxx, elukoht xxxx ) , töökoht xxxx Kalapüügiseaduse § 23 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, kood 401, viitenumber 4100064625.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse (seega hiljemalt 13. novembriks 15). Kassatsioon lõpposa kuulutamisest esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, 30.11.2015, s.o mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. - Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroo kiirmenetluse otsusega 16.06.2015 väärteoasjas nr 940015000886 määrati menetlusalusele isikule B.G-le karistuseks Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 231 lg 1 järgi rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot.

Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 27.05.2015 xxxx.

Väärteo lühikirjeldus: B.G, kasutades kummipaati, kalastas 27.05.2015 ühe xxxx spinninguga ja samas on ka püügile asetanud neli unda.

Eeltooduga rikkus B.G KPS § 11 lg 4 1, mille järgi harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid:

1. 02.06.2015 koostatud tunnistaja ülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et 27.05.2015.a kalastas B.G üügivahenditega. Xxxx lubatust suurema arvu kalap

2. 27.05.2015 koostatud Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll nr. 1052973, millega on tõendatud, et 27.05.2015.a kalastas B.G Xxxx lubatud suurema arvu kalapüügivahenditega.

3. 16.06.2015 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et 27.05.2015.a kalastas B.G lubatust suurema arvu kalapüügivahenditega. Xxxx

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 57 lg 1 p 3 p

– uhtsüdamlik kahetsus. Karistuse määramisel juhindus Keskkonnainspektsioon KarS §

47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 55 lg 2 p-st 1.

2. .2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja Menetlusalune isik B.G esitas 01.07 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

Kaebusest nähtub lastasid B.G ja A , et 27.05.2015 ka R kummipaadiga Xxxx.

Püügivahenditest kasutati spinninguid ning vette asetati ka mõned unnad. Lisaks olid kalastajatel paadis mõned unnakettad, mida ei kasutatud ja mis ei olnud töökorras (s.t nendega ei olnud võimalik kala püüda). Kalastajate juurde järvel sõitsid järelvalvet teostama

Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes palusid neil kaldale minna. Kaldal vaatasid ametnikud kalastajate paadis olevaid püügivahendeid, võtsid kalastajate kontaktandmed ning tegid isikutunnistustest pilti. Seejärel ütlesid inspektorid, et kalastajatega võetakse edasise osas ühendust.

Mõne nädala pärast helistati Keskkonnainspektsioonist kaebajale ning kaebaja kutsuti kohtuvälise menetleja Rakvere büroosse ütlusi andma. Kirjalikku kutset kaebajale ei saadetud, kuigi kaebaja seda telefoni teel küsis. Kaebaja läks temaga koos kalastanud isikuga

16.06.2015 Keskkonnainspektsiooni Rakvere büroosse. Kohapeal andis kaebaja asjaolude kohta ütlusi ning inspektor avaldas kaebajale oma hinnangu väärteo kvalifikatsiooni kohta ja pakkus kiirmenetluse võimalust. Inspektor selgitas kaebajale resoluutselt, et KPS alusel võrdsustatakse kalapüügil kaasas olevad püügivahendid kala püüdmisega ning püügivahendite reaalne kasutamine või püügivalmidus ei oma seetõttu seaduse mõttes tähendust. Kaebaja on oma ütlustes teinud ka sellekohase märke, kirjutades järgmiselt /…/ unnad lisaks Ei teadnud, et kala . Sealjuures ei andnud kaebaja ütlusi paadis olnud seadmete ja nende korrasoleku osas, kuna kohtuvälise menetleja ametnik selle vastu huvi ei tundnud. us kiirmenetlusega, kuna uskus inspektori selgitust, Kaebaja nõust

mille kohaselt kaasas olevad püügivahendid võrdsustatakse kala püüdmisega sõltumata sellest, kas püügivahend on üldse töökorras. Keskkonnainspektsioon tegigi 16.06.2015 kiirmenetluse otsuse, millega määras KPS § 231 lg 1 alusel kaebajale rahatrahvi 25

trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, kuivõrd kaebaja kalastas Xxxx lubatust suurema arvu kalapüügivahenditega.

Kaebaja ei nõustu talle süüks pandud teoga ning määratud karistusega.

Kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetluse läbiviimise korda jättes ,

menetlusalusele isikule saatmata kutse menetleja juurde ilmumise kohta. Kuivõrd kutsele tuleb vastavalt

VTMS § 40 lg 2 kohaselt märkida muuhulgas väärteo kvalifikatsioon ning

VTMS § enevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kutse tuleb vastavalt -st 19 tul VTMS § le 41 kätte toimetada. Telefoni teel viidatud asjaolusid kaebajale ei avaldatud, - seega ei ole kohtuväline menetleja tutvustanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ega andnud infot talle süüks pandava väärteo kvalifikatsiooni kohta. Sellises olukorras kohale kutsutud menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus sisuliselt peale surutud, kuna tal ei ole eelnevalt võimaldatud ennast väärteo kvalifikatsiooni asjaoludega kurssi viia ning seetõttu ennast kaitsta. Kaebaja kaitseõiguse piiramine ei ole sel viisil lubatav.

Kaebajale heidetakse ette KPS § 11 lg 41 rikkumist. Viidatud sätte kohaselt on harrastuslikul kalapüügil keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. KPS § 3 lg

3 kohaselt võrdsustatakse kalapüügiga püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine. On tõendamata, et kaebaja kalastas lubatust suurema arvu püügivahenditega, mõned unnakettad, mis kalastajate paadis olid, ei olnud püügikorras. Kalastajad võtsid kahepeale täiendavad unnad kaasa seetõttu, et ei olnud kindlad kõikide undade korrasolekus (neid ei olnud ammu kasutatud). Kohapeal selguski, et osad undadest ei olnud töökorras, kuna puudusid püügivalmis seadmiseks vajalikud konksud ja trossid. Täiendavad kaasavõetud unnad olid asetatud paadipõhjas lebavasse ämbrisse ja neid ei kasutatud. Kohtuvälise menetleja ametnik ei kontrollinud undade korrasolekut ja ei tuvastanud väärteoasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebajale tehtud etteheide süüteo toimepanemise kohta ei ole leidnud tõendamist. Seega ei ole tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks kasutanud rohkem kui kolme püügivahendit. 27.05.2015 objekti kontrollimise protokollis on püügivahendi nõuetekohasuse lahtrisse spinningu reale märgitud linnuke, kuid unna reale seda tehtud ei ole. Samuti ei kontrollinud inspektorid reaalselt kohapeal ükshaaval püügivahendeid ja nende püügikorras olekut. Vastavalt väärteomenetluse ühele olulisemale, in dubio pro reo olekus põhimõttele, tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi tõlgendada tema kasuks. Kui ei ole tõendatud, et kaebajal kaasas olnud esemeid sai pidada püügivahendiks ja kui kaebaja ei ole selle kohta andnud ütlusi, ei saa pidada väärteo toimepanemist tõendatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-9-05 märkinud, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta,

- teokirjelduse

kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.

Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsusest nähtuva väärteokirjelduse kohaselt kalastas kaebaja 27.05.2015 Xxxx ühe spinninguga ja samas oli püügile asetatud neli unda. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud 02.06.2015 tunn ütlustega, istaja, inspektor K K 27.05.2015 koostatud objekti kontrollimise protokolliga ning kaebaja ütlustega.

Objekti kontrollimise protokolli kirjelduse kohaselt x kaldal binokliga, kuidas xxx

Tunnistaja K K on oma tunnistustes öelnud, et

x

xxx id plastikpudeleid ja

Seega, kui väärteootsuse teokirjelduse kohaselt oli kaebaja asetanud püügile neli unda, siis tegelikkuses ei ole tunnistaja seda vahetult tajunud ega tuvastanud. Väärteootsus on tehtud üksnes asjaolu pinnalt, et tunnistaja nägi paadis väidetavalt kaheksat unda ja kahte spinningut. Kaebajal ei olnud kaasas töökorras lisaundasid ja ei ole tõendatud, et ta püüdis spinninguga ning sama ajal oli püügile asetatud neli unda. Tunnistaja üldsõnaline l

väide, et nägi järvel läbipaistvaid pudeleid ja punaseid kettaid, ei tõenda väärteootsuses märgitut, ehk nelja unna püügile asetamist kaebaja poolt.

Seega on tõendamata, et püügivahendeid oli tunnistaja poolt märgitud arv, et just kaebaja püügivahendeid oli neli, et kaebaja neid reaalselt kasutas ning tõendamata on ka asjaolu, et püügivahendid oleks püügikorras olnud. Kaebaja ei ole väärtegu toime pannud ning kaebaja ei kasutanud KPS § 11 lg-s 41 sätestatud kolmest püügivahendist rohkem püügivahendeid.

Isegi juhul, kui kohus leiab, et kaebaja teos esinevad väärteotunnused ning on tõendatud teo toimepanemine, siis on kaebaja hinnangul asjaolud niivõrd segased ja tõendamata, et esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Ilmselt puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole käesoleval juhul kogunud piisavalt tõendeid väidetava väärteo toimepanemise kohta. Tegemist on vähetähtsa väärteoga, mille eest karistamine väärteokorras on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Kui kohus siiski leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on tegutsenud väärteo asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumisel õiguspäraselt ja ei esine aluseid menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel, palub kaebaja hinnata enda väidet, et trahvi suurus on ebaõiglaselt suur. Kaebajal oli kalastusluba, kaebaja ei püüdnud ühtki alamõõdulist kala ning on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust juhuks, kui on õigusakte rikkunud. Kaebaja palub kohtul vähendada karistusena määratud rahatrahvi suurust mõistliku suuruseni juhul, kui kohus väärteomenetlust ei lõpeta.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebaja märgib, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui kohus leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, siis teatab kaebaja, et soovib kohtuistungist osa võtta.

Kaebaja palub tühistada Keskkonnainspektsiooni 16.06.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940015000886 täies ulatuse õpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos l ja

väärteo tunnuste puudumise tõttu või lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel või vähendada karistusena määratud rahatrahvi suurust teo raskusastmele vastava õiglase suuruseni.

3. Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroo esitas kohtule

- oma

kirjaliku seisukoha Vastuseks esitatud kaebusele palub väärteoasjas tehtud kaebuse suhtes.

Keskkonnainspektsioon jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 940015000886 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Keskkonnainspektsioon leiab, et väärteoasja lahendamine on vajalik kohtuistungil ning taotleb is K K. tungil üle kuulata tunnistaja juhtivinspektor

Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebusega alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja väidab, et Keskkonnainspektsioon ei saatnud talle kirjalikku kutset ning leiab, et sellega on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse läbiviimise korda.

VTMS § 40 lg 2 kohaldub juhul, kui kutse oleks kaebajale saadetud. Antud juhul kirjalikku kutset kaebajale kohapeal ei antud, sest kaebaja ei teadnud kuupäeva ega kellaaega, millal tal on võimalik Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroosse tulla. Seetõttu lepiti kohapeal -

kaebajaga kokku, et kuupäev ja kellaaeg teavitatakse telefoni teel. Juhul, kui kohtuväline menetleja ja kaebaja leppisid kohale ilmumise kokku telefoni teel, selgitatakse menetlusalusele isikule väljakutsumise põhjuseid ja tema õigusi ning kohustusi enne ülekuulamist. Menetlusalusel isikul on VTMS § 19 lg 2 kohaselt õigus kaitsjale igal menetluse hetkel, ka siis, kui ta on juba välja kutsutud. Seega ei ole antud juhul kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku õigusi piiranud. Väljakutsumise päeval (16.06.2015) ei tehtud enne ühtegi menetlustoimingut, kui kaebajale oli selgitatud tema õigused ja kohustused

VTMS § 19 järgi. Selle kohta on kaebaja 16.06.2015 andnud allkirja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile.

Kaebaja väidab, et on jäetud tõendamata, et kaebaja kalastas lubatust suurema arvu püügivahenditega ning et kohtuväline menetleja ei kontrollinud undade korrasolekut. KPS § 3 lg 3 järgi püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. 27.05.2015 kalastasid Tarmo

B.G ja , püügile olid nad asetanud kaheksa unda ning ise A R kummipaadiga Xxxx

kalastasid samaaegselt spinningutega. Märgitakse, et kõik 27.05.2015 paadis olnud kaks spinningut ja kaheksa unda olid püügikorda seatud. Piisanuks vaid unna söödastamisest ja vette asetamisest ning und oleks püügil olnud. Püügikorras ei oleks unnad olnud sellisel juhul, kui nad oleksid ilma raskuse ja haakekonksuta ning pakendatud. Püügikorras ei oleks spinning olnud sellisel juhul, kui spinningul ei oleks peal olnud ridvarulli, õngenööri ja lanti.

KPS § 11 lg 41 järgi harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Väärteo toimepanemine on tõendatud 02.06.2015 tunnistaja, juhtivinspektor K K g 27.05.2015 koostatud Riikliku valve meetme ütlustega nin järele

kohaldamise protokolliga, kust selgub, et kaks paadis olnud meesterahvast olid püügile asetanud kaheksa unda ning ise samaaegselt kalastades spinningutega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 16.06.2015 kinnitab kaebaja, et paadis oli peale spinningute lisaks rohkem undasid. Kaebaja oli püügile asetanud neli unda ja püüdis samaaegselt spinninguga kala, seega ei vasta kaebuses esitatud väide teo tõendamatuse kohta tegelikkusele.

Samuti leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on määranud ebaõiglaselt suure trahvi.

Vastavalt KarS § 47 lg 1 kohaldatakse väärteo eest rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut. KPS § 231 lg 1 järgi kala püügiga seotud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel asjaolusid, et kaebaja 16.06.2015 antud ütlustes kahetseb oma tegu ja lubab seda mitte korrata, mistõttu rakendati väärteoasjas nr 940015000886 miinimumilähedast karistust – 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis vastab teo iseloomu

le, keskkonnaohtlikkusele kui ka süü suurusele.

Lähtudes ülaltoodust leiab Keskkonnainspektsioon, et B.G poolt toimepandud rikkumine väärteoasjas nr 940015000886 on tõendatud ning karistuse suurus vastab rikkumise raskusastmele. Keskkonnainspektsioon palub jätta B.G kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr 940015000886 muutmata.

MENETLUS KOHTUS

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik B.G kohtule esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik B.G kinnitas kohtuistungil, et nad läksid hommikul koos A

Riga kalale. Nad püüdsid järve peal kummipaadist särge tavalise õngega. Seejärel asetasid nad püügile 4 unda ehk kahe Kaasas järvel oli neil kümmekond unda, millest peale 4 unda.

püügiks valmis olid 4 tükki, mis nad asetasid püügile kahe peale. Ülejäänud unnad olid paadi põhjas valges plastmassä ega olnud töökorras. Kui nad olid asetanud püügile 4 unda, siis mbris

samal ajal nad kala spinninguga ei püüdnud. Kuna oli ka tuul, mis lükkas undasid edasi, siis aegajalt jäid unnad kinni ja nad tõstsid neid teise koha peale. B.G ütlustest nähtub, et unnad olid neil jagatud nii, et oleks kõik nõuetekohane: kaks unda olid temal ja kaks unda olid A Ril. Mingil hetkel tulid inspektorid mootorpaadiga is järvele. Mootorpaad olid A V ja T T. Nad esitasid neile isikutõendid. Kalad mõõdeti üle, need olid mõõdus ja nad suunati kaldale, kus nad , sest keegi neid kontrollima ei hakanud. tõstsid oma asjad autosse Neilt võeti juba telefoninumbrid ja öeldi, et nendega võetakse edasise osas ühendust. Kaldal oli veel ka K K.

Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et 27.05.2015 teostas ta koos kolleeg A V kalakaitselist järelevalvet ääres. Nad sõitsid autoga mööda kallast ja märkasid järve lõuna otsas xxxx xxxx

kummipaati.

xxxx Kuna nähtavus lõuna kaldalt järvele oli kehv, siis nad sõitsid edasi põhja kaldale, kuhu oli pargitud sõiduauto xxxx umbes 15 meetri kaugusele veepiirist. Nad vaatasid binokliga järvele. Järvel oli kummipaat, milles olid kaks inimest. Binokliga oli järvel näha, et seal olid ka plastikpudelid ja punased- K K oranžid kettad. väitel ta undasid kokku ei lugenud,

aga kindlasti oli neid rohkem kui 4. Kummipaadiga liiguti ühe plastikpudeli juurest teise juurde. s kasutas seda, kui tema vaatas. Spinningud olid üle paadi serva ja üks meesterahva Ühe korra nägi ta, kuidas meesterahvad tõmbasid nööri ja selle küljes oli kala, mille nad panid paati. Pikemalt edasi Kala, mis nad välja tõmbasid, oli haug. Seda oli binokliga hästi näha.

vaatas binokliga A V, sest tema sõitis autoga edasi mööda kalda äärt. Nad vaatasid järve umbes tund aega. Vahepeal kutsus A V kolleeg T T Rakverest paadiga järvele, et tegevust järvel kontrollida. Kui viimane Rakverest paadiga kohale jõudis, siis mindi paadiga järvele.

Kui kummipaat o oli 8 unda, li kaldale randunud, siis paadi põhjas millest üks oli

plastikpudelist ja olid ka 2 spinningut. A V kontrollis kalameeste andmeid ja lepiti kokku edasine tegevus. K K seatud kinnitas, et ta ei kontrollinud, kas tegemist oli püügikorda undadega. A V

tegi menetlustoiminguid, kontrollis kas need on püügivalmis või mitte.

Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et nad tegid plaanilist kalakaitselist järelevalvet. Nad avastasid, et kaldale oli pargitud üks auto ja järvel nägid nad ühte kummipaati. Ta nägi binokliga vaadates, et järve on asetatud pudelid, unnad, mille täpset arvu esimesel korral kokku ei saanud. asid, siis andis ta ka binokli K Kle Kui ta esimest korda nägi neid und vaadata. Alguses tekkis kahtlus, et tegemist on võrgupoidega. Ta jälgis tegevust, mis toimub järvel, kümmekond minutit ja jõudis järeldusele, et tegemist ei ole poidega, vai d on 12 unda, mis on püügile asetatud. Unnad olid mööda järve laiali, p aat liikus nende undade vahel. K K sõitis autoga ja tema kõndis jalgsi mööda järve kallast. Paat kontrollis undasid edasi , osad olid

kettad, osad olid pudelid, siis sai ta kokku 10, misjärel oli selge, et tegemist on õigusrikkumisega. Üks meestest aerutas ja teine mees k ontrollis undasid. Lisaks olid meestel paadis 2 spinningut, mida mõlemad mehed heitsid sel ajal, kui nad undasid ei kontrollinud. Ta helistas Rakvere kolleegile, et viimane tuleks paadiga Xxxxe. See võttis aega kolmveerand või tund aega, kui kolleeg kohale jõudis. Nad läksid paadiga järvele kontrollima. See aeg, T T

kui nad paadi järve lasksid ja sinna sõitsid, ei saanud nad tegevust järvel jälgida.

Kui nad

järvele kontrollima läksid, siis oli meestel veest välja võtmata veel 2 unda. Paadi juurde jõudes oli paadis 8 püügivalmis ud olid küljes

unda, sest tamiil, natuke raskust ja konks ning plast A V ikpudeleid oli paadi põhi täis. i ütlustest nähtub, et kaldale jõudes sai ta üle lugemisel

8 unda ja lisaks 2 spinningut. A V selgitas, et objekti kontrollimise protokolli, mille tema koostas, ei ole 4 unna kohta märgitud, et püügivahend on nõuetekohane, kuid spinningu kohta on märgitud, sest kui püügivahend ei ole nõuetekohane, siis sellesse lahtrisse nn linnukest ei tehta.

Kohtuvälise menetleja esindaja Väino Vaidla Keskkonnainspektsioonist leidis kohtuistungil, et B.G süü temale esitatud süüdistuses on kinnitust leidnud ka kohtuistungil ja seda eelkõige tunnistajate i ütlustega, millised on kokkulangevad. B.G K K ja A V

ütlused ei ole usutavad. Karistuse osas jäävad nad oma kirjalikult antud vastuse juurde. Karistus on proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KPS § 11 lg 3 p 1 (KPS redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) sätestas, et harrastuspüügivahendid inning ja und. KPS § 23 lg 1 p 1 (KPS redaktsioon, on muu hulgas sp mis kehtib alates 01.09.2015) kohaselt harrastuskalapüügivahendid on muu hulgas spinning ja und.

KPS § 11 lg 1 (KPS redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt tohtis igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda

harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. (KPS redaktsioon, mis KPS § 22 lg 1 kohaselt kehtib alates 01.09.2015) tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid.

KPS § 11 lg 41

(KPS redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) stas, et harrastuslikul säte

kalapüügil oli keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 01.09.2015) KPS § 24 lg 2 (KPS redaktsioon, mis kehtib alates sätestab, et

harrastuskalapüügil on keelatud kasutada samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

KPS § 3 lg 3 kohaselt püügikorda seatud (KPS redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015)

püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustati kalapüügiga. KPS § 3 lg 2 (KPS redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) sätestab, et veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga.

KPS § 231

lg 1 (Kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine - KPS redaktsioon, mis kehtis kuni

30.06.2015) nägi ette vastutuse kala , jõesilmu või vähipüügi või selle korraldamise eest - - keeluajal või lal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude -a

kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest. KPS § 81 lg 1 (Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes

– KPS redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) näeb ette vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata

püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest.

KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus -1-1-74- siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3 10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusaluse isiku B.G ütlustesse kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil suhtub kohus kriitiliselt, sest need ei haaku ühegi teise tõendiga ning on antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda. Seda näitab kasvõi asjaolu, et kui kohtuvälises menetluses (tl 19-20) ei olnud tema ütlused konkreetsed /püüdsime järvel un dadega kala, paadis oli veel ka spinningud ja mõned unnad lisaks/, siis kohtuistungil kinnitas B.G, et kaasas järvel oli neil kümmekond unda, millest püügiks valmis olid 4 tükki, mis nad asetasid püügile kahe peale. Ülejäänud unnad olid paadi põhjas valges plastmassämbris ega olnud töökorras. Kui nad olid asetanud püügile 4 unda, siis samal ajal nad kala spinninguga ei püüdnud. B.G väitel olid unnad neil jagatud nii, et oleks kõik nõuetekohane: kaks unda olid temal ja kaks unda olid A R

il.

Tunnistaja K K A Viga kalakaitselist ütlustega on tõendatud, et 27.05.2015 teostas ta koos järelevalvet ääres. Järvel oli kummipaat, milles olid kaks inimest. Binokliga vaadates oli xxxx

järvel näha, oranžid et seal olid ka plastikpudelid ja punasedkettad. Undasid kokku ei ta lugenud, aga kindlasti oli neid rohkem kui 4. Kummipaadiga liiguti ühe plastikpudeli juurest teise juurde. Spinningud olid üle paadi serva ja üks meesterahvas kasutas seda, kui tema vaatas. Ühe korra nägi ta, kuidas meesterahvad tõmbasid nööri ja selle küljes oli kala, mille nad panid paati. Kui kummipaat oli kaldale randunud, siis paadi põhjas oli 8 unda, millest üks oli plastikpudelist ja olid ka 2 spinningut. Tema ei kontrollinud, kas tegemist oli püügikorda seatud undadega.

Kohtuistungil andis kohtuvälise menetleja ametnikuna ütlusi , kes on antud väärteoasja

A V

menetlenud, olles muu hulgas 27.05.2015 koostanud objekti kontrollimise protokolli nr. 1052973, mille kohaselt on B.G olnud püügivahenditest 1 spinning ja 4 unda, kusjuures 1 spinningu kohta on püügivahendi nõuetekohasuse lahtrisse tehtud nn linnuke, mida ei ole tehtud aga 4 unna osas.

VTMS § 313 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu-

või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

Tunnistaja A V K Kga plaanilist kalakaitselist i ütlustega on tõendatud, et ta tegi koos järelevalvet. Nad avastasid, et kaldale oli pargitud üks auto ja järvel nägid nad ühte kummipaati. Ta nägi binokliga vaadates, et järve on asetatud pudelid, unnad, mille täpset arvu esimesel korral kokku ei saanud. Kui ta esime asid, siis andis ta ka st korda nägi neid und binokli K Kle vaadata.

Ta jälgis tegevust järvel, jõudes järeldusele, et tegemist ei ole poidega, vaid on 12 unda, mis on püügile asetatud. Unnad olid mööda järve laiali, paat liikus nende undade vahel. Paat kontrollis undasid, osad olid kettad, osad olid pudelid, siis sai ta kokku 10. Üks meestest aerutas ja teine mees kontrollis undasid. Lisaks olid meestel paadis 2 spinningut, mida mõlemad mehed heitsid sel ajal, kui nad undasid ei kontrollinud. Kui n T Tiga ad

paadiga järvele kontrollima läksid, siis oli meestel veest välja võtmata veel 2 unda. Paadi juurde jõudes oli paadis 8 püügivalmis unda, sest tamiil, natuke raskust ja konksud olid küljes ning plastikpudeleid oli paadi põhi täis. i ütlustega on tõendatud, et kaldale jõudes sai ta A V üle lugemisel 8 unda ja lisaks 2 spinningut. A V selgitas, et objekti kontrollimise protokolli, mille tema koostas, ei ole 4 unna kohta märgitud, et püügivahend on nõuetekohane, kuid spinningu kohta on märgitud, sest kui püügivahend ei ole nõuetekohane, siis sellesse lahtrisse nn linnukest ei tehta.

Kohus loeb tunnistajate K K ja A Vi kohtuistungil antud ütlustega ning objekti kontrollimise protokolliga nr. 1052973 (tl 23-31), millised on omavahel kooskõlas, tõendatuks selle, et menetlusalune isik B.G, kasutades kummipaati, k ühe alastas 27.05.2015 Xxxx

spinninguga, olles samas ka püügile asetanud neli unda. Tunnistaja i ütlus A V tega on

tõendatud asjaolu, et B.G püüdis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas spinninguga ning oli samal ajal püügile asetanud neli unda, mis olid püügikorda seatud.

Nimetatud püügivahendite olemasolu B.G nähtub ka objekti kontrollimise protokollist nr. 1052973. Eeltooduga rikkus B.G KPS § 11 lg 4

, mille järgi

harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit.

B.G süüks arvatud väärteo on kohtu hinnangul realiseerinud talle objektiivse koosseisu tunnused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohus on seisukohal, arvestades eeltoodut, - et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud v

äärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad alused, et lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Viimati nimetatu ei ole menetleja kohustus vaid kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid arvestades ilmselgelt mõõdukas.

Keskkonnainspektsioon ei andnud kohapeal ega saatnud menetlusalusele isikule B.G-le kirjalikku kutset, sest B.G ei teadnud kuupäeva ega kellaaega, millal tal on võimalik Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroosse tulla. Seetõttu lepiti - kohapeal kokku, et kuupäev ja kellaaeg teatatakse telefoni teel, mida ka tehti. Antud juhul on menetlusalusele isikule B.G-le si enne selgitatud tema õigusi ning kohustu ülekuulamist. Enne ei tehtud ühtegi menetlustoimingut, kui B.G-le oli selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Selle kohta on B.G 16.06.2015 andnud allkirja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, nõustudes muu hulgas kiirmenetlusega. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja taoliselt toimides väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud.

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik B.G.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et menetlusalusele

isikule B.G-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning järgitud on karistuse kohaldamise aluseid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kiirmenetluse otsuse

p 3). s märgitud puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1

Täiendavalt märgib kohus, et kohtuistungil ütlusi andes B.G oma süüd ei tunnistanud ning sellest tulenevalt puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanud.

KPS § 231

b lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KPS § 81 lg 1 näe karistusena ette samuti rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on

4 eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule B.G-le määranud karistuseks KPS § 23

rahatrahvi 25

0 eurot lg 1 järgi trahviühiku ulatuses, s.o 10 ,

mis on neljandik maksimaalmäärast. Kohtu arvates ei ole määratud rahatrahv ebaõiglaselt suur, vaid on proportsionaalne isiku süüga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii selle üldkui ka eripreventiivseid eesmärke, samuti võimalust just sellise karistusega mõjutada isikut hoiduma edasiste väärtegude toimepanemisest.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus - -dest 133- B.G

kaebuse rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroo - kiirmenetluse otsuse 16.06.2015 väärteoasjas nr 940015000886 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Riigikohtu 05.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg märgitud aluste puudumise tõttu -5

jätta B.G kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäekeri kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus . jõustus 05. aprillil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent