4-15-8977/29 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-15-8977

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Haapsalu kohtumaja

a Kärdlas Väärteoasja number 4-15-8977 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär Kersti Särgava

Väärteoasi

V.J kaebus

Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa Büroo

08.10.2015 otsusele väärteoasjas nr 940015000613, mille kohaselt karistati V.J Kalapüügiseaduse § 23 lg 1 järgi trahviühikut s.o rahatrahviga 200

800 eurot Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V.J , isikukood xxx, elukoht *, *, e-post: *

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, Hiiumaa büroo Leigri väljak 5 Kärdla Hiiu maakond asukoht , e-mail: hiiumaa@kki.ee, esindaja V KKI õigusosakonna juhtaja V RESOLUTSIOON

1. V.J kaebus rahuldamata. Jätta

2.

Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa VTMS § 132 p 2, KarS § 66 lg 2, 3

alusel rata mää Büroo 08.10 väärteoasjas nr Kalapüügiseaduse .2015 otsusega 940015000613, V.J-ile § 23

lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 trahviühikut s.o

800 eurot tasumine ositi

igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, esimene osa makse 63 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumise järgneva kuu 10. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 67 eurot tasuda järgnevate kuude 10.kuupäevaks.

3.

Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, . loetakse viitenumbe 4100064625 r VTMS § 204 lg 2 alusel r V.J ahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus -

kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Edastada kohtuotsus V.J-ile

ja kohtuvälisele menetlejale.

4-15-8977

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, millal kirjalikult Riigikohtule kohtuotsus on kohtus tutvumiseks dav. kättesaa

Kaevatav otsus Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo 08.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 940015000613 karistati

V.J järgmise rikkumise eest - 09.06.2015 Hiiu maakond, Hiiu vald, Mudaste küla, Sigala laht teostas V.J Hiiu maakonnas, Hiiu vallas, Sigala lahel, asukohas, mis asub punktide

59°01,4'N, 22°30,9'E ja 59°01,5'N, 22°31,3'E ühendusjoonest kagupool, spinninguga kalapüüki, kasutades selleks valget veesõidukit registri numbriga VLG-502. Oma tegevusega rikkus V.J kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel vastu võetud kalapüügieeskirja § 37 lg 1 p 14 nõudeid. Kalapüügiseaduse § 17

1 kohaselt kehtestab kalapüügikorra kõigil veekogudel Vabariigi Valitsus lg kalapüügieeskirjaga. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri" § 37 lg 1 p

14 kohaselt on kalapüük aastaringselt keelatud Sigala lahes punktide 59°01,4'N, 22°30,9'E ja 59°0I,5'N, 22°31,3'E ühendusjooneni.

10.06.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga nr 940015000613 ning 11.06.2015 koostatud tunnistaja V V ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et V.J teostas spinninguga kalapüüki Sigala lahe osas, veesõidukist registri numbriga * *. Tunnistaja V V lustega ja üt

menetlusaluse isiku V.J'] 11.09.2015 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et V.J oli teadlik, et Sigala lahes, kohas kus ta kala püüdis, on kalapüük aastaringselt keelatud.

Karistusseadustiku § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kalapüügiseaduse § 202

lg 2 p 2 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuslikul kalapüügil kalapüüki keelatud kohas. Kalapüügiseaduse § 11 lg 3 p 1 kohaselt on spinning harrastuspüügivahend. Teostades spinninguga kalapüüki keelatud kohas pani V.J toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise. V.J karistati kalapüügiseaduse §23 ane e eest lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimep mis rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot.

Kaebus

V.J esitas väärteootsusele kaebuse , milles soovis otsuse tühistamist. Otsus on /tl 1-2/

õigustühine, kuna tema asukoha määramisel veekogus ei ole kasutatud spetsiaalset mõõtevahendit, tema asukoht ei ole määratud koordinaatidega. Samuti on teda vääralt karistatud § 23 lg 1 p 1 järgi.

Lisaks on väärteoprotokollis kirjas, et loodusele ei ole kahju tekitatud. Seega on karistatud põhjuseta.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kae kes esitas kirjaliku seisukoha kohtule /tl 17-18/. buse kohtuvälisele menetlejale, Kohtuväline menetleja nõustu kaebusega. teatas, et ei

Mõõtevahendi kasutamine V.J asukoha määramisel ei ole asjakohane, sest V.J asukoht süüteo toimepanemise ajal oli üheselt arusaadav. V.J karistati teo toimepanemise ajal kehtinud kalapüügiseaduse järgi. 01.07.2015 jõustus uus kalapüügiseadus ja V.J tegevus on ka selle järgi karistatav. Seega on tegu õieti kvalifitseeritud.

V.J kaebus tuleb jätta rahuldamata ja keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr 940015000613 muutmata.

4-15-8977

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas V.J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.J

ei tunnistanud kohtuistungil end süüdi. Tunnistajad V V ja D L ,

kirjeldasid kohtus et d valget paati, 9.juunil Sigala lahe ääres olles nägi milles olid . See olukord on kaks meest. Lahes on püügikeeluala. Nägid, et mehed loopisid spinningut näha ka fotodelt VTT tl 6-7. Edasi uurib kohus

V.J ütlusi sündmuse kohta. Kohus leiab, et väärteoasjas on V.J andnud kolm erinevat selgitust. Kohtueelses menetluses on V.J -4/, et 9.juunil oli Sigala lahes kirjutanud omakäeliselt /VTT tl 3 paadiga, viskas seal ka spinningut, kala ei saanud, tunnistab oma viga ja palub kergemat karistust. On kuulnud, et Sigala laht on keeluala, kuid ei tea, kust see pihta hakkab. Kohtule esitatud kaebuses on V.J vaidlustanud tema suhtes tehtud otsuse, sest tema asukoht ei ole mõõtmisega kindlaks tehtud.

Kohtuistungil tunnistas V.J, et olid 09.juunil sõbraga kalal, paadi mootor läks tuksi ja tuul triivis nad Sigala lahte. Olid sügaval vees, üritasid landiga paati tõmmata madalamasse vette, et remontida mootorit. Siis tulidki inspektorid kohale.

Tunnistajad V.V ja D.L rääkisid, et ei tekkinud küsimust, millega mehed paadis tegelevad, landi loopimisel liigutused olid sellised, mida tehakse tavapäraselt kala püüdmisel. Mõlemad tunnistajad tundsid V

paadis ära ka V.J-i. V läks kummipükstega vette, paadile lähemale. V.V V.V kirjeldas, et kui paat lähemale tuli, siis püügivahendid olid paadis, landid olid ritvade otsas. kinnitas, et fotodel 9, 10 /VTT tl 14/ on tema isikuks, kes paadi juures vees on.

Samuti on kirjeldanud, et ajal kui mehed spinningut loopisid, seisis paat tunnistajad V.V ja D.

paigal. Kui V.V at hakkas andis korralduse paadiga enda juurde liikuda, siis võeti köis välja, pa koheselt liikuma, seal köie otsas oli mingi metallese, see pandi paadi külge. Mingit landiga sikutamist näha ei olnud, lanti keriti sujuvalt nagu see kalapüügi ajal toimub. Fotodel VTT tl 6-7, 10-11 on näha, kuidas mehed paadis püsti seisavad, ridvad käes ja paat on ühes asendis. Ankru väljavõtmist veest ja paadi külge ankru kinnitamist V.J poolt on näha ka fotodelt 4, 4.1, 5, 5.1 /VTT tl 7 pöördel, tl 8/. Nendelt fotodelt on ka näha, et niipea kui ankur välja võeti, muutis paat asendit. una paat eelnevalt püsis paigal, tähendab K see, et paat oli ankrus.

Hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et V.J selgitus kohtuistungil selle kohta, mis eesmärk tal spinningu loopimisel 09.juunil Sigala lahes oli, ei vasta tegelikkuse . Paat, le

milles V.J viibis, oli ankurdatud ja on ka igale keskmise arusaamisvõimega inimesele arusaadav, et ankurdatud paadi liigutamine landi abil ei olnudki võimalik. Nagu sündmuse tehioludest nähtub, oli sel päeval tuul, mis paati kohe peale ankru vabastamist liigutama hakkas.

Seega V.J selgitus ei vasta tegelikele asjaoludele ja on ilmselgelt välja mõeldud, et ennast õigustada. V.J ütlused selles osas, mis eesmärgil ta lanti loopis, ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta.

Kohus leiab, et tunnistajate V.V ja D.L ütlustega ning fotodega on tõendamist leidnud, et 09.06 V.J paadis loopis spinningut kala püüdmise eesmärgil.

Edasi uurib kohus, kas väärteoasjas kohtule esitatud tõenditega on üheselt tuvastatav V.J asukoht spinningu loopimise ajal. V.J kohtuistungil tegelikult tunnistas, et ta oli spinningu loopimise ajal Sigala lahel.

4-15-8977

Tunnistaja V.V kirjeldas, et Sigala laht on konkreetne, piklik laht, kui sinna sisse sõidad, ei saa tekkida mingit kahtlust, et oled Sigala lahes.

Tunnistaja D.L kinnitas, et teab täpselt, kus Sigala lahes algab keeluala kalapüügiks, mingit kahtlust selles, kas paat oli keelualas, ei tekkinud, sest nad olid keeluala algusest oluliselt seespool. Paadi asukoht on näidatud asukoha skeemil /VTT tl 15/ ja skeemil on näha nii lahe kuju kui sinise joonega märgitud keeluala algus. Skeemilt on näha, et lahesuue on konkreetne ja paat asus lahesuudmest sellises kauguses, et ei saanud tekkida mingit kahtlust, et asutakse Sigala lahes. V.J vastuväide selle kohta, et tema poolt toime pandud tegu pole tõendatud, kuna tema asukoht ei ole mõõtevahendiga kindlaks tehtud, ei ole asjasse puutuv. Kohus leiab, et umisel tuleb ükski õigusakt ei kehtesta nõuet, et isiku asukoht kaalpüügiseaduse rikk tõendada mingit kindlat liiki tõendiga nt. mõõtmisprotokolli vms. Kohus hindas esitatud tõendeid kogumis ja kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega tunnistajate ütlustega ja asukohaskeemiga - on V.J asukoht Sigala lahes kalapüügi keelualal üheselt tõendamist leidnud. Asukohaskeemil olevad koordinaadid, mis on olnud aluseks skeemile sinise joone tõmbamisele, on kokkulangevad väärt kalapüügieeskirja § 37 lg 1 p 14 eootsuses viidatud nimetatud koordinaatidega, mis , kuhu maani S

näitavad igala lahes on kalapüük aastaringselt keelatud. Seega on tõendamist leidnud, et V.J 09.06.2015 püüdis spinninguga kala Sigala lahes, kus on kalapüük aastaringselt keelatud.

V.J poolt toime pandud tegu täidab kalapüügiseaduse § 23 (teo toimepanemise ajal lõikes 1 kehtinud redaktsioon ja alates 01.07.2015 kalapüügiseaduse § 85 lg 1) sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette kalapüügi keelatud alal. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 on andnud volituse ka

Vabariigi Valitsusele kehtestada kalapüügikord kõigil veekogudel kalapüügieeskirjaga. Selle volitusnormi alusel on vabariigi valitsus kehtestanud kalapüügieeskirja, mille § 37 lg 1 p 14 kohaselt on kalapüük Sigala lahes keelatud aastaringselt. Seega on k fitseerinud. ohtuväline menetleja väärteo õieti kvali Kohus leiab, et V.J . V.J teadis, et pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega Sigala laht on kalapüügi keeluala, ta teadis, et asub lahes, kuid sellest hoolimata püüdis sealt Sigala spinningu kala. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.J on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, kohtus et V.J poolt toime pandud tegu vastab kalapüügiseaduse §

1 lg 1 ole, sätestatud väärte tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut (sama karistuse näeb ette ka alates 01.07.2015 kehtima hakanud Kalapüügiseaduse § 85 lg 1). Kohtuväline menetleja on V.J Kalapüügiseaduse § karist ud an

lg 1 järgi rahatrahviga t

800 eurot. rahviühikut s.o

KarS V.J puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis leiab, et V.J sest suurem. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. süü on keskmi Kalapüük

toimus veekogus, kus kalapüük on V.J ütles kohtus, et on kalapüügiga keelatud aastaringi.

4-15-8977

tegelenud juba lapsest saadik. Nii pikaajalise kogemuse olemasolul tahtlikult kalapüügieeskirjade rikkumine näitab erilist hoolimatust kehtestatud õigusnormidesse. V.J on toime pannud Kalapüügiseaduse § 202 lg 2 p 2

(alates 01.07.2015 § 71 lg 2 p 1) sätestatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise, sest püüdis kala spinninguga, mis on harrastuspüügivahend Kalapüügiseaduse § 11 lg 3 p kohaselt ja seega teosta

(alates 01.07.2015 § 23 lg 1 p 1) s harrastuslikku kaalpüüki keelatud kohas.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoas oma süüd tunnistanud e ja materjalidest V.J ga toimepandut kahetsenud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 25 andmetel teo toimepanemise ajal V.J on väljatrükk karistusregistrist, mille kehtivaid karistusi ei olnud. Väärteootsuse tegemise ajal oli V.J karistatud PPA Haapsalu PJ

23.09.2015 otsusega LS § § 207 järgi rahatrahviga 160 eurot, trahv tasutud 05.10.2015.

227 lg 2,

T usnormidesse egemist on küll teiseliigilise süüteoga, kuid iseloomustab V.J poolt õig suhtumist.

Kohus leiab, et käe oleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas s

kaitsta õiguskorda. on toime pannud süüteo, millega rikkus kalapüügiseaduse norme, V.J

püüdes kala keeleualal. Kohus leiab, et piirangud kalapüügile on kehtestatud looduliku mitmekesisuse säilitam e eesmärgil. Kui V.J püüdis kala selleks keelatud alal, siis sellega is rikkus ta teiste ühiskonnaliikmete õigusele saada osa mitmekesisest loodusest.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmine vastab Kars § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Sanktsiooni keskmisest määrast määras karistuse mõistmine suuremas

on põhjendatud süü suurusega, karistust kergendavate asjaolude puudumisega. Oluline on karistamisel anda signaal, et õigusnorme tuleb järgida ja nende tahtlikul rikkumisel tuleb kanda karistus. Karistust on võimalik olnud määrata maksimummäärast madalamas määras, kuna V.J ei ole eelnevalt Kalapüügiseaduse järgi karistatud.

Kohtuistungil avaldas V.J, et rahatrahvi tasumine ajatataks kui otsus jääb jõusse, siis maksimumtähtaja s.o 1 aasta peale.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. V.J kaebusest nähtub, et ta on *, kohtueelses menetluses on avaldanud, et sissetulek on * eurot.

Kohus leiab, et kohene trahvi tervikuna tasumise kohustus võib seada V.J raskesse majanduslikku olukorda.

Kohus on seisukohal, et vastavalt eelnimetatud seadusesättele tuleb anda V.J-ile võimalus tasuda rahatrahv igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, tasudes esimese osamakse 63 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks ja järgnevad 11 osamakset summas 67 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.J taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks tuleb rahuldada.

Ülalpool esitatud seisukohtadest tulenevalt jätab kohus V.J kaebuse rahuldamata jätab ,

Keskkonnainspektsiooni 08.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 940015000613 V.J süüdi tunnistamises ja karistamises Kalapüügiseaduse § 231 ohus muudab lg 1 järgi muutmata. K kohtuvälise menetleja väärteootsust karistuse tasumise osas ja määrab rahatrahvi tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Menetluskulu Kaebuse esitaja taotles kaebuses menetluskulude kompenseerimist.

4-15-8977

Kohtuistungil V.J loobus taotlusest hüvitada talle menetluskulud, kuna neid tegelikkuses ei ole tekkinud.

Otsuse tegemisel juhind

132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 3, 199 lg 2, ub kohus VTMS § kalapüügiseaduse § 231 lg 1, KarS §§ 56 lg 1, 66 lg 2, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik