2-15-3697/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3697 Tsiviilasi Aiandusühistu XXXkaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (Kadak) 19.02.2015 otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1158 Menetlustoiming Kaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) Aiandusühistu XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova (elektronpost anastasia.nezgovorova@gmail.com) Puudutatud isik 1 (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (isikukood 35707260213, aadress Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn, elektronpost mati.kadak@taitur.just.ee) Puudutatud isik 2 (sissenõudja) XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata Aiandusühistu XXX(registrikood XXX) 09.03.2015 Harju Maakohtule esitatud kaebus järgmiste taotluste osas: 1.1.Taotlus tühistada 23.01.2015 täitekulu väljamõistmise otsus; 1.2.Taotlus tühistada 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt; 1.3.Taotlus tagastada 26.01.2015 arestitud summa võlgnikule; 1.4.Taotlus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2014/1158.

2. Rahuldada Aiandusühistu XXX(registrikood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (Kadak, isikukood 35707260213) 19.02.2015 otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1158.

3. Tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (Kadak, isikukood 35707260213) 19.02.2015 otsus täiteasjas nr 008/2014/1158.

4. Kohustada Tallinna kohtutäiturit Mati Kadakut (Kadak, isikukood 35707260213) uuesti läbi vaatama Aiandusühistu XXX(registrikood XXX) kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 23.01.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse peale ja 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti peale. Menetluskulude jaotus

2 (4)

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Aiandusühistu XXX(võlgnik) esitas 09.03.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 19.02.2015 otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1158. Täitemenetlus on algatatud XXX(sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Kohus algatas 25.03.2015 määrusega kaebuse alusel menetluse.

2. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab võlgnik kohtutäituri 23.01.2015 täitekulu väljamõistmise otsust ja 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Kohtutäitur on vaidlustatavas otsuses märkinud täitekuludena „kraana teenused“. Võlgnikul puuduvad andmed nimetatud toimingute läbiviimise kohta. Võlgnik kahtleb toimingu vajaduses. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku toimingute ajast ja kohast. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kulu on tõendamata ja põhjendamata (I kd, tl-d 6-9).

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 25-26). Sissenõudja kirjeldas kohtule esitatud menetlusdokumendis täitemenetluse käiku (I kd, tl-d 167-168).

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnik on taotlenud kohtult, et kohus tühistaks 23.01.2015 täitekulu otsuse ja 26.01.2015 arestimisakti, tagastaks 26.01.2015 arestitud summa võlgnikule ja lõpetaks täitemenetluse.

Kohus saab võlgniku kaebusest aru, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri 19.02.2015 otsust (I kd, tl 146- 147), millega kohtutäitur lahendas võlgniku kaebuse kohtutäituri 23.01.2015 täitekulude väljamõistmise otsuse (I kd, tl 133) ja 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (I kd, tl-d 140-141) peale. Kohus menetleb TsMS § 477 lg-st 5 juhindudes võlgniku kaebust kaebusena kohtutäituri 19.02.2015 otsuse peale.

TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Täitemenetluse seadustik ei sätesta täitemenetluse osalise õigust taotleda kohtult kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud otsuste ja aktide tühistamist, v.a otsus, millega on lahendatud menetlusosalise kaebus kohtutäituri tegevuse või otsuse peale (TMS § 218 lg 1). Seetõttu ei ole seadusega kaitstud võlgniku huvi taotleda kohtult täitekulude otsuse ja arestimisakti tühistamist, arestitud summa tagastamist ning täitemenetluse lõpetamist. Kohus jätab nimetatud taotluste osas TsMS § 423 lg 2 p

2 alusel kaebuse läbi vaatamata.

3 (4)

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 p 4 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud. TMS § 38 lg 1 sätestab, et täitekulud kannab võlgnik.

Kohus on seisukohal, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on TMS § 37 lg 1 p 4 mõistes täitekulud, kui nende tegemine on täitemenetluseks vajalik.

TMS § 38 lg 2 sätestab, et täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. TMS § 182 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. TMS § 182 lg 2 sätestab, et toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu.

TMS § 38 lg 2 kohaselt teeb kohtutäitur täitekulude kohta otsuse, mis on TMS § 2 lg 1 punktis 16 nimetatud täitedokument. Kohtu hinnangul sätestab TMS § 182 lg 2 nimetatud reeglist erandi. TMS § 182 lg 2 annab sissenõudjale õiguse muuta asendatava toimingu tegemise nõue raha tasumise nõudeks. TMS § 182 lg 1 kohaselt saab sissenõudja teha asendatava toimigu tegemiseks kulutuse ning TMS § 182 lg 2 alusel lasta kohtutäituril nõuda sisse kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks vastav rahasumma võlgnikult. Kulutuste sissenõudmiseks peab sissenõudja lisaks TMS § 23 lg-s 1 nimetatud täitmisavaldusele ja täitedokumendile esitama kohtutäiturile TMS § 182 lg-s 2 nimetatud täiendava avalduse. Täitedokumendi ja sissenõudja avalduse saamisel peab kohtutäitur TMS § 182 lg 2 kohaselt pöörama sissenõude võlgniku varale. TMS § 182 lg 2 ei sätesta sissenõude pööramise eeldusena täitekulude otsuse tegemist kohtutäituri poolt.

TMS § 182 lg 2 annab sissenõudjale õiguse nõuda võlgnikult kulude hüvitamist ja kohustab võlgnikku kulud sissenõudjale hüvitama. Kui kohtutäitur määraks sissenõudja kulude suuruse kindlaks täitekulude otsusega, kujutaks see endast sissenõudja ja võlgniku vahelise võlasuhte osas sisulise otsuse tegemist, sest kulude üle otsustamiseks peab kohtutäitur veenduma selles, et asendatav toiming on tehtud ning sellega seoses on kantud kulusid, mis on vajalikud ja mõistlikud. Kohus on seisukohal, et ainult sissenõudja ja võlgnik saavad anda hinnangu sellele, kas asendatav toiming on tehtud. Sissenõudja ja võlgniku vaheline vaidlus toimingu tegemise või mittetegemise üle tuleb lahendada sisuliselt. Sellise sisulise otsuse tegemiseks kohtutäituril formaliseerituse põhimõttest tulenevalt õigus puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei saa TMS § 182 lg-s 2 nimetatud kulude kohta teha täitekulude otsust.

6. Kohtutäitur on teinud sissenõudja kulude kohta täitekulude otsuse, mille täitmist kohtutäitur võlgnikult nõuab. Kuivõrd sissenõudja kulude kohta ei pea täitemenetluse seadustiku kohaselt täitekulude otsust tegema, on sellise otsuse tegemine kohtutäituri poolt seadusega vastuolus.

Kohus ei ole temale esitatud kaebuse kohta otsuse tegemisel arvesse võtnud, et sissenõudja kulude kohta ei saa teha täitekulude otsust. Kohus tühistab seetõttu kohtutäituri 19.02.2015 otsuse võlgniku kaebuse lahendamise kohta. Täitekulude otsuse tegemine mõjutab otseselt seda, millise summa on kohtutäitur täitekulude otsuse täitmiseks arestinud. Seetõttu tühistab kohus kohtutäituri 19.02.2015 otsuse tervikuna.

Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatamata ja kaebuse kohta otsuse tegema, arvestades käesoleva kohtumääruse põhjendavas osas märgitut. Muuhulgas peab kohtutäitur kontrollima, kas arestimisele kuuluv summa muutub, kui täitekulude otsus tühistatakse.

4 (4) 7. Kohus märgib, et võlgniku varale sissenõude pööramise eeldused vaidlusaluses täitemenetluses on täitetoimikust nähtuvalt täidetud. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendi, mis kohustab asendatava toimingu tegemiseks (I kd, tl-d 34-39) ning avalduse sissenõudjale tekkinud kulude kohta (I kd, tl 134). Seega on TMS § 182 lg 2 sätestatud eeldused sundtäitmise läbiviimiseks täidetud. Seetõttu saab kohtutäitur ka täitekulude otsuse tühistamise korral jätkata kulude sissenõudmist võlgnikult.

Sissenõudja kulude hüvitamise nõuet tuleb käsitleda tavalise raha tasumise nõudena. Ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust asendatava toimingu teha laskmise kulude olemasolu, vajalikkuse ja mõistlikkuse osas enne kohtutäiturile TMS § 182 lg-s 2 nimetatud avalduse esitamist läbi vaadanud. Seetõttu saab võlgnik esitada sellisele nõudele vastuväited TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagiavalduses. Sellise hagi lahendamisel saab kohus lahendada poolte vaidluse selle üle, kas sissenõudja üldse lasi asendatava toimingu teha ning kandis sellega seoses kulutusi, kas kulutused olid vajalikud, kas kulutused olid mõistlikud.

8. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Kohus jättis võlgniku kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas kaebuse osaliselt. Kohtu hinnangul on kaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja osalise rahuldamise korral õiglane, et iga menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik

Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost kristi.aarde@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).