Legislator Case Law & Legislation
1-11-9571/63 AI generated

1-11-9571/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-9571/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012. a otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni

Legislator headnote

AI generated

1-11-9571/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: jaanuari 2012. a otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni

Keywords

AI generated
case of personal hardship request for protection status right to legal counsel legal representation costs cruel and degrading treatment compensation of crime victims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9571

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. novembri 2015

määrus Ivar Seppeni tingimisi ennetähtaegse vabastamata

jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ivar Seppen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 määrusega jäeti Ivar Seppen tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012. a

otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni

karistusaja alguseks loetakse 22. aprill 2011 ja karistusaja lõpuks 22. aprill 2020.

2. Tartu Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused I. Seppeni tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete eelduste osas märkis

kohus järgmist.

Karistuse kandmise ajal on I. Seppeni käitumine olnud enamjaolt korrektne, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ei ole ta kõiki

täitnud, ent tema motivatsioon ettenähtud tegevused läbida on väidetavalt kõrge. Vabanemise

korral soovib I. Seppen asuda elama ema juurde. Pärast vabanemist on I. Seppenil töökoht.

Kindla töökoha olemasolu on kahtlemata vajalik, sest kinnipeetaval on väga suures summas

tasumata rahalisi kohustusi. I. Seppeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (elu- ja

töökoht ning lähedaste ring), mis võiksid tema vabastamist toetada. Samas olid need olemas

ka varasemalt, ent ei hoidnud teda ära uute kuritegude toimepanemisest.

Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivset – s.o raske I astme kuriteo

toimepanemise asjaolusid. I. Seppeni selgitustest nähtub, et ta ei näinud oma käitumises

etteheidetavat – süüdimõistetu põhjendas oma kuritegu väliste teguritega (alkohol,

emotsionaalne seisund) ja leidis, et kuritegu ei olnud nii raske, sest kui kannatanu ei oleks ise

alustanud, ei oleks ka midagi juhtunud. Ka istungil avaldatust nähtub, et I. Seppen peab

kuritegu halbade asjaolude kokkulangemiseks ja leiab, et on juba piisavalt karistust kandes ise

kannatanud ja ta peaks vabastama.

Kohus leidis siiski, et isiku vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. I. Seppenile

mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest on ta käesoleval ajal ära kandnud pool, mis ei ole

kohtu hinnangul piisav arvestades toimepandud kuriteo raskust ja isiku suhtumist

toimepandusse. Raske I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine

4,5 a enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb

vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada ta edasisest karistuse kandmisest

ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

3.1

I. Seppen rõhutab, et on teinud kõik, et vabaneda seaduskuulekalt. Kriminaalne

minevik tal puudub. Praegusel ajal oleks I. Seppenil elu- ja töökoht, mida ei tarvitse järgmisel

korral enam olla, sest vanus teeb oma töö. Samuti märgib ta, et tal on alaealine tütar, kes

vajaks isa ning haige ema, kelle juurde ta asuks elama, et saaks vajadusel ka aidata.

3.2

I. Seppenil on kindel soov tegeleda karistuse teise poolega – rahaliste nõuetega,

millega tal vangistuses ei ole võimalik tegeleda.

3.3

I. Seppen märgib, et tema kuriteos puudub otsene tahtlus. Nii prokurör kui ka

kriminaalhooldaja toetavad ennetähtaegset vabastamist. I. Seppeni kahetsust ei ole kohus

piisavalt arvestanud. Keeldumist ei saa põhjendada pelgalt ühiskonna arusaamade järgi.

Vähemalt I. Seppen ei tea Eestis ühtegi juhtu, kus isikule oleks mõistetud nii range karistus

nagu talle olukorras, kus laip puudub. Ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ei vasta ka see,

kui kannatanu annab kohtunikule nõu, mida võtta asitõendiks ja mida mitte, et saaks piisavalt

valetada ning prokuratuur ei sõiduta kannatanut kohtusse ja tagasi, kuhu teda isegi kutsutud ei

ole. I. Seppeni arvates ei vasta see tegevus tema süüdimõistmisel ühiskonna arusaamadele

õiguskorrast, vaid oli kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. I. Seppen on seisukohal, et

inimene ikkagi elab ja on terve, mistõttu tuleks Tartu maakohtu määrus tühistada ja asi uuesti

üle vaadata, sest iga vanglas istutud päev võib murda I. Seppeni psüühiliselt ning sellest ei

oleks kasu ei I. Seppenile ega riigile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub

alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse

argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

4.1

Apellatsioonikohus leiab, et kahtlemata esineb asjaolusid, mis räägivad I. Seppeni

tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nendeks on elu- ja töökoha olemasolu,

perekondlikud suhted ja I. Seppeni enda pingutused vangistuses. Nii puuduvad I. Seppenil

distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis kriminaalseid riske

maandavad.

4.2

Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud I. Seppenit iseloomustava

positiivse materjaliga, ent leidnud, et negatiivne kaalub selle üles. Ehkki ka ringkonnakohtule

esitatud määruskaebuses on I. Seppen esitanud oma tegu – s.o tapmiskatset, pisendavad

argumendid, tuleb siiski arvestada, et süüdimõistetu tegu oli selle asjaolusid arvestades raske.

I. Seppen lõi kannatanut noaga korduvalt kõhtu ja õlga, tekitades kannatanule eluohtlikud

vigastused - kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidekaare all

keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega ja torke-lõikehaava vasakul

pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega, millised

vigastused on eluohtlikud. Süüdimõistvast otsusest tuvastas maakohus, et I. Seppen ei

kontrollinud mingilgi määral sündmuste kulgu, tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku

tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate operatiivne sekkumine.

I. Seppeni tegevuse tulemusena viibis kannatanu pikaajaliselt eluohtlikus seisundis

haiglaravil.

4.3

I. Seppen on määruskaebuses leidnud, et kuna kannatanu elab ja on terve, siis tuleks

ka süüdlane vanglast vabastada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – on näha, et 4,5 aastat ei

ole I. Seppeni arusaamisi muutnud – ta on seisukohal, et kogu kohtumõistmine ei olnud

õiglane, vaid kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. Nagu nähtub kinnipeetava

iseloomustusest, väidab süüdistatav, et kuritegu ei olnud nii raske ja midagi ei oleks juhtunud,

kui kannatanu poleks ise alustanud. Samuti on I. Seppen põhjendanud oma tegu väliste

teguritega (alkohol, emotsionaalne seisund, situatsioon). Arvestades ka I. Seppeni poolt

määruskaebuses avaldatut, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et I. Seppen on aru

saanud kuriteo raskusest ning et karistuse eesmärgid on täidetud. Karistuse üks eesmärke on

ka rahuldada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Ka selles osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et raske I astme kuriteo toimepannud isiku

vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau