1-11-9571/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012. a otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni
Legislator headnote
AI generated1-11-9571/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: jaanuari 2012. a otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-9571
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. novembri 2015
määrus Ivar Seppeni tingimisi ennetähtaegse vabastamata
jätmise kohta elektroonilise valvega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Ivar Seppen, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist
kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva
jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 määrusega jäeti Ivar Seppen tingimisi
ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012. a
otsusega talle mõistetud 9-aastasest karistusest KarS § 113 – 25 lg-te 1,2 järgi. I. Seppeni
karistusaja alguseks loetakse 22. aprill 2011 ja karistusaja lõpuks 22. aprill 2020.
2. Tartu Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused I. Seppeni tingimisi
ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete eelduste osas märkis
kohus järgmist.
Karistuse kandmise ajal on I. Seppeni käitumine olnud enamjaolt korrektne, kehtivaid
distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ei ole ta kõiki
täitnud, ent tema motivatsioon ettenähtud tegevused läbida on väidetavalt kõrge. Vabanemise
korral soovib I. Seppen asuda elama ema juurde. Pärast vabanemist on I. Seppenil töökoht.
Kindla töökoha olemasolu on kahtlemata vajalik, sest kinnipeetaval on väga suures summas
tasumata rahalisi kohustusi. I. Seppeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (elu- ja
töökoht ning lähedaste ring), mis võiksid tema vabastamist toetada. Samas olid need olemas
ka varasemalt, ent ei hoidnud teda ära uute kuritegude toimepanemisest.
Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivset – s.o raske I astme kuriteo
toimepanemise asjaolusid. I. Seppeni selgitustest nähtub, et ta ei näinud oma käitumises
etteheidetavat – süüdimõistetu põhjendas oma kuritegu väliste teguritega (alkohol,
emotsionaalne seisund) ja leidis, et kuritegu ei olnud nii raske, sest kui kannatanu ei oleks ise
alustanud, ei oleks ka midagi juhtunud. Ka istungil avaldatust nähtub, et I. Seppen peab
kuritegu halbade asjaolude kokkulangemiseks ja leiab, et on juba piisavalt karistust kandes ise
kannatanud ja ta peaks vabastama.
Kohus leidis siiski, et isiku vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. I. Seppenile
mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest on ta käesoleval ajal ära kandnud pool, mis ei ole
kohtu hinnangul piisav arvestades toimepandud kuriteo raskust ja isiku suhtumist
toimepandusse. Raske I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine
4,5 a enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb
vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada ta edasisest karistuse kandmisest
ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
3.1
I. Seppen rõhutab, et on teinud kõik, et vabaneda seaduskuulekalt. Kriminaalne
minevik tal puudub. Praegusel ajal oleks I. Seppenil elu- ja töökoht, mida ei tarvitse järgmisel
korral enam olla, sest vanus teeb oma töö. Samuti märgib ta, et tal on alaealine tütar, kes
vajaks isa ning haige ema, kelle juurde ta asuks elama, et saaks vajadusel ka aidata.
3.2
I. Seppenil on kindel soov tegeleda karistuse teise poolega – rahaliste nõuetega,
millega tal vangistuses ei ole võimalik tegeleda.
3.3
I. Seppen märgib, et tema kuriteos puudub otsene tahtlus. Nii prokurör kui ka
kriminaalhooldaja toetavad ennetähtaegset vabastamist. I. Seppeni kahetsust ei ole kohus
piisavalt arvestanud. Keeldumist ei saa põhjendada pelgalt ühiskonna arusaamade järgi.
Vähemalt I. Seppen ei tea Eestis ühtegi juhtu, kus isikule oleks mõistetud nii range karistus
nagu talle olukorras, kus laip puudub. Ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ei vasta ka see,
kui kannatanu annab kohtunikule nõu, mida võtta asitõendiks ja mida mitte, et saaks piisavalt
valetada ning prokuratuur ei sõiduta kannatanut kohtusse ja tagasi, kuhu teda isegi kutsutud ei
ole. I. Seppeni arvates ei vasta see tegevus tema süüdimõistmisel ühiskonna arusaamadele
õiguskorrast, vaid oli kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. I. Seppen on seisukohal, et
inimene ikkagi elab ja on terve, mistõttu tuleks Tartu maakohtu määrus tühistada ja asi uuesti
üle vaadata, sest iga vanglas istutud päev võib murda I. Seppeni psüühiliselt ning sellest ei
oleks kasu ei I. Seppenile ega riigile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub
alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja
hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse
argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
4.1
Apellatsioonikohus leiab, et kahtlemata esineb asjaolusid, mis räägivad I. Seppeni
tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nendeks on elu- ja töökoha olemasolu,
perekondlikud suhted ja I. Seppeni enda pingutused vangistuses. Nii puuduvad I. Seppenil
distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis kriminaalseid riske
maandavad.
4.2
Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud I. Seppenit iseloomustava
positiivse materjaliga, ent leidnud, et negatiivne kaalub selle üles. Ehkki ka ringkonnakohtule
esitatud määruskaebuses on I. Seppen esitanud oma tegu – s.o tapmiskatset, pisendavad
argumendid, tuleb siiski arvestada, et süüdimõistetu tegu oli selle asjaolusid arvestades raske.
I. Seppen lõi kannatanut noaga korduvalt kõhtu ja õlga, tekitades kannatanule eluohtlikud
vigastused - kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidekaare all
keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega ja torke-lõikehaava vasakul
pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega, millised
vigastused on eluohtlikud. Süüdimõistvast otsusest tuvastas maakohus, et I. Seppen ei
kontrollinud mingilgi määral sündmuste kulgu, tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku
tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate operatiivne sekkumine.
I. Seppeni tegevuse tulemusena viibis kannatanu pikaajaliselt eluohtlikus seisundis
haiglaravil.
4.3
I. Seppen on määruskaebuses leidnud, et kuna kannatanu elab ja on terve, siis tuleks
ka süüdlane vanglast vabastada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – on näha, et 4,5 aastat ei
ole I. Seppeni arusaamisi muutnud – ta on seisukohal, et kogu kohtumõistmine ei olnud
õiglane, vaid kättemaks, mitte aga karistus tema kuriteole. Nagu nähtub kinnipeetava
iseloomustusest, väidab süüdistatav, et kuritegu ei olnud nii raske ja midagi ei oleks juhtunud,
kui kannatanu poleks ise alustanud. Samuti on I. Seppen põhjendanud oma tegu väliste
teguritega (alkohol, emotsionaalne seisund, situatsioon). Arvestades ka I. Seppeni poolt
määruskaebuses avaldatut, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et I. Seppen on aru
saanud kuriteo raskusest ning et karistuse eesmärgid on täidetud. Karistuse üks eesmärke on
ka rahuldada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Ka selles osas nõustub
ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et raske I astme kuriteo toimepannud isiku
vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud.
5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau