2-15-4219/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2015 kell 15:00, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4219

Tsiviilasi

N.H. hagi Tartu linna vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3539,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.H. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Li Uiga,

li@valgejauiga.ee

Kostja: Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna

kaudu,

registrikood

75006546,

asukoht

Raekoda,

Tartu;

lv@raad.tartu.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Tartu linnalt N.H. kasuks kahjuhüvitis 1541,82 eurot (s.h varalise kahju

hüvitis 41,82 eurot ning mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot).

3. Jätta kõik menetluskulud Tartu linna kanda.

4. Määrata N.H. menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot

ning õigusabikulu 600 eurot).

5. Välja mõista Tartu linnalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 600 eurot.

Menetluskulu tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355

(Swedbank AS), nr EE873300333499990003 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal). Selgituseks tuleb märkida

kohustatud

isiku

nimi,

tsiviilasja

number,

makse

liik.

Viitenumbriks

märkida

99915700090283.

Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest

alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Välja mõista Tartu linnalt N.H. kasuks riigilõiv 300 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 1-4; 84-85; 180-182)

Hageja elab kostjale kuuluvas sotsiaalmajas XXXX Tartu. 21.11.2014 kell 8:30 püüdis hageja

viia prügikotti prügikasti. Väljas oli libe, teed olid liivatamata ja jäised, sadas. Hagejal oli seljas

talvejope ning jalas talvesaapad. Hageja kukkus jäise tee peal ja sai vigastada. Kostja ei olnud

teed piisavalt hooldanud ega taganud teel liiklejate ohutust. Libedusetõrjet tehti sel päeval alles

pärast lõunat. Majanaaber kutsus kiirabi. Kiirabi toimetas hageja traumapunkti, kus tuvastati

hagejal kodarluu ala (distaalse) otsa murd. Põhjuseks on märgitud jää ja lumega seotud

kukkumine samal tasapinnal. Kukkumise tagajärjel on hagejal tekkinud vasaku kodarluu

killuline tüsilik murd koos osteoporoosi, randmeliigese deformatsiooni ja distaalse fragmendi

dislokatsiooniga. Nimetatud kahjustus vastab 30% töövõimekaotusele.

Hageja toimetulek ja igapäevane elu on pärast kukkumist häiritud. Hagejal on raske riietuda, ta

ei saa ise süüa valmistada ja end pesta. Öine magamine on häiritud, sest käsi teeb valu. Hageja

vajab valuvaigisteid. Lähedased inimesed, kes saaksid abistada, hagejal puuduvad. Hageja on

pöördunud täiendava toetuse ja invatakso teenuse saamiseks Tartu Linnavalitsuse poole, kuid

ei ole sealt abi saanud.

Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud ulatuses ning

varaline kahju 39,81 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT HAGIAVALDUSE OSAS (tlk 54-60; 173-177)

Hageja ei ole esitanud hagi õige kostja vastu. Tartu linn on Arkaadia Halduse AS-ga sõlminud

töövõtulepingu, mille alusel teostab XXXX maja kõnnitee hooldust Arkaadia Halduse AS, mh

on tema kohustuseks ka libeduse tõrje. Lepingu kohaselt peab lumi olema lükatud ning libeduse

tõrje teostatud hiljemalt kell 7:00 hommikul. Lepingu punkti 8.5 kohaselt hüvitab Arkaadia

Halduse AS Tartu linnale või kolmandale isikule tekkinud kahju täies ulatuses.

Arkaadia Halduse AS-i töötaja T.B. seletuskirjast nähtub, et 21.11.2014 oli tema XXXX

objektil ajavahemikul 6:00-7:15 ja koristas lund, viskas liiva kõnniteele ja treppidele soola.

Seega oli territooriumil hooldus ja libedusetõrje teostatud ning haldusfirma on oma

hoolsuskohustust täitnud.

Hageja on kohtueelses menetluses esitanud kaks erinevat avaldust rahalise kompensatsiooni

saamiseks. Avaldustes märgitud prügi väljaviimise kellaajad ja info selle kohta, kui palju jõudis

hageja enne kukkumist liikuda, erinevad. Ka ilmateenistus andis 20.11.2014 kell 17:30 hoiatuse

ja samal ajal pandi hoiatus ka veebilehele. Teate kohaselt sajab 21.11.2014 lund ja lörtsi, paiguti

ka vihma. Jäiteoht on suur. Ka hoiatati massimeedias liiklejaid järgmise päeva võimalike

ilmaolude eest. Riigi ilmateenistuse kodulehelt nähtuvalt sadas 21.11.2014 kell 8 Tartus

jäätuvat vihma, kell 9 aga nõrka lund. Hageja ise on ühes avalduses märkinud, et vaatas välja

ning seal sadas vihma. Seega on hageja endale teadvustanud, et ilmaolud olid halvad.

Mõistlikult eeldades oleks hageja pidanud aru saama, et tee võib olla kohati libe. Hageja oleks

pidanud arvestama enda tervisliku seisundi ja ilmastikuoludega ning vajadusel prügi

väljaviimise edasi lükkama.

Hagejal on kolm täisealist last, neis üks elab ka Tartu linnas. Perekonnaseaduse kohaselt on neil

oma ema suhtes ülalpidamiskohustus, kui ema ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja

sissetulekuks on 280,76 eurot ning igakuisteks väljaminekuteks kokku 144,02 eurot. Seetõttu

on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekandekomisjon keeldunud hagejale

täiendava sotsiaaltoetuse määramisest ja invatakso teenuse osutamisest.

Epikriisist nähtub, et hageja paranemine on toimunud perioodil 26.11.2014-4.02.2015

plaanipäraselt. Operatsioonist, mille tagajärjel oleksid hageja luud kasvanud kokku nihketa,

hageja keeldus. Võib arvata, et kui hageja oleks operatsiooniga nõustunud, oleks ravi olnud

efektiivsem ja hageja kannatused väiksemad. Hageja perearsti suulise kinnituse kohaselt on

hageja luud kokku kasvanud ning rohkem ei ole ta arsti vastuvõtule pöördunud.

Hageja kukkumine oli õnnetusjuhtum, mis ei toonud kaasa hageja elukvaliteedi pöördumatut

langust ja õnnetusega ei tekkinud püsivat tervisekahjustust. Tõendamata on hageja väide, et

libedusetõrje oli teostamata. Samuti ei ole hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta,

et kogu varaline kahju summas 39,81 eurot on seotud ainult kodarluu murruga. Kostja palub

jätta hagi rahuldamata.

KOHTUISTUNG (tlk 90-91; 103-105)

16.06.2015 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja

märkis, et ei vaidle vastu kukkumise ja viga saamise faktile. Kostja vaidleb vastu ravimi

hüvitise suurusele.

Kohus kuulas ära kostja-poolse tunnistajana XXXX majahoidja T.B.. T.B. avaldas, et käis

XXXX territooriumil nii 21.11.2014 kui ka 23.11.2014. Esmalt hooldab ta territooriumil

kõnniteed ja trepid. See, kas ja kui palju on vaja treppe hooldada, selgub töövahendite keldrist

toomisel. Prügikastid on teisel pool teed ja rada prügikastideni tuleb mõlemast trepikojast

liivatada siis, kui on väga libe. Kui lund ei ole, puistatakse maha liiva ja soola segu

libedusetõrjeks. Lund oli sel päeval vähe. Tunnistaja märkis, et teeb tööd nii vara hommikul, et

keegi ei näe. Õnnetusest ei saanud tunnistaja teada samal päeval, vaid kuulis sellest hiljem oma

ülemuselt. Maja ümber on hea valgustus.

24.08.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja-poolse tunnistajana ära hageja naabri

H.N.. Tunnistaja avaldas, et naaber N.H. tuli eelmisel aastal tema ukse taha ühel hommikul ja

ütles, et tahab kutsuda kiirabi, sest oli väljas libeduse tõttu kukkunud. Seljas olid tal koduriided

ja sussitaolised kodukingad. Iga päev maja ees lund ei koristata. Ka sel päeval ei olnud teid

liivatatud. Tunnistaja märkis, et kui hageja lahkus, läks tunnistaja vaatama ukse peale, kas ta

on juba kiirabiga koos lahkunud. Siis märkaski, et tee oli liivatamata. Pärast juhtunut on aga

territooriumihooldus läinud oluliselt paremaks.

Hageja täpsustas nõuet ja märkis, et kantud ravikulu suuruseks on 44,41 eurot. Tõendid on

esitatud. Hageja avaldas, et ei nõustu kompromissiga, kuna linnavalitsus on keeldunud tema

abistamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastus. Hagi rahuldamise

eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja

õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude

puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu (kostja põhjustas oma teoga talle kahju)

ja kahju põhjustanud teo õigusvastasuse. Vastutusest vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg

1 järgi võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja põhjustas hagejale 21.11.2014 hommikul

kehavigastusega tekitamisega. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 21.11.2014 hommikul kukkus

N.H. Tartus XXXX territooriumil ning sai vigastada. Vaidlust ei ole ka selles, et territooriumi,

kus hageja kukkus, korrashoiu kohustus on kostjal. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et tema on

hagejale kehavigastuse tekitanud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kiirabi on XXXX juurde saabunud 21.11.2014 kell 10:04.

Patsiendikaardilt nähtub, et patsient oli kukkunud samal päeval 8:30. Objektiivselt on vasem

ranne deformeerunud, esineb valu (tlk 15). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et

hagejal on tuvastatudkodarluu alaotsa murd jää ja lumega seotud kukkumise tagajärjel tänaval

või maanteel puhke- või vabaaja tegevuse juures (tlk 17). Hagejal tuli seoses vigastusega

korduvalt käi arsti vastuvõtul, s.h ka veel 4.02.2015, mil on fikseeritud vasaku randme

piirkonna deformatsioon, kämblal ja sõrmedel vähene turse, sõrmed sulguvad rusikasse, ranne

funktsioneerib valuga. Määratud on harjutused randmele ja ortoos (tlk 18). Veel 26.03.2015 oli

hagejal esinenud luumurru joon röntgenülesvõttel näha (tlk 92). Sotsiaalkindlustusamet on

10.03.2015 hagejal tuvastanud seoses luumurruga täieliku töövõime kaotuse luumurru

paranemisperioodiks (kuni 31.08.2015). Põhjusena on märgitud vigastus 40% (tlk 99-100).

20.10.2015 on N.H. tuvastatud 100% töövõimetus, millest 30% on seoses vigastusega ning

kuni vanaduspensioni eani (tlk 124; 127-128). Varasemalt (aastatel 2011-2014) on hageja

töövõimekaotuse protsent seoses üldhaigestumisega olnud 70 - 80 (tlk 133, 142 ja 147). Hageja

perearsti teate kohaselt on hageja seoses 21.11.2014 toimunud käeluumurruga vajanud

ravimeid, s.h valuvaigisteid (nii käsimüügist kui saadavaid kui ka retseptiravimeid). Hageja

igapäevane toimetulek on luumurru tagajärjel raskendatud (tlk 132). Veel 29.05.2015 esines

hagejal valulikkust randme suuremal koormusel painutus/sirutus asendis. Samuti on perearst

sedastanud võimalikku korduvat taastusravi vajadust (tlk 169).

Tunnistaja H.N. on avaldanud, et N.H. kukkus prügi välja viimisel, kuivõrd tee ei olnud

liivatatud. Samas ei näinud tunnistaja hageja kukkumist pealt. See aga ei muuda kohtu

hinnangul tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja on selgitanud, et majaümbruse

korrashoius oli kuni hagejaga õnnetuse juhtumiseni puudujääke ning pärast õnnetuse toimumist

on olukord muutud märkimisväärselt. Tunnistaja kinnitas, et nägi hageja paistetanud kätt.

Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et luumurru korral tekib vigastatud kohal turse. AS

Arkaadia Halduse töötaja ja XXXX majahoidja T.B. on tunnistajana avaldanud, et liivatas

kõnniteed 21.11.2014 hommikul ning et kui on väga libe, tuleb liivatada ka rada prügikastideni

(tlk 90). Samas aga on tunnistaja avaldanud ka, et prügikastideni liiva ei puistata (tlk 90). Seega

on tunnistaja T.B. ütlused vastuolulised. Samuti ei lange tema ütlused kokku tuvastatud

asjaolude ning hagejale tekkinud vigastustega. Kohus märgib, et tunnistaja ütlusi ei ole

kinnitatud ka tn tööjuhisega, millest oleks võimalik näha majahoidja tööülesannete mahtu.

Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et 21.11.2014 hommikupoolikul

kukkus hageja XXXX territooriumil ning sai seetõttu tervisekahju, mille tagajärjel on tema

elukvaliteet halvenenud. Vaidlust selles, et kostjal oli kohustus nimetatud territooriumi korras

hoida, olla ei saa. Kostja üldine kohustus teostada oma territooriumil teehooldust, tuleneb

Teeseaduse §-st 37. Asjaolu, et kostja oli selleks sõlminud lepingu kolmanda isikuga (Arkaadia

Halduse AS), ei puutu antud juhul asjasse, kuivõrd sõlmitud leping on ei vabasta kostjat

vastutusest kannatanu ees. Kostjal võib olla nimetatud lepingu alusel tagasinõudeõigus

Arkaadia Halduse AS-i vastu, kuid see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Samuti mitte ka

see, kas ja mis tingimustel hagejale invatakso teenust võimaldatakse või täiendavat toetust

makstakse.

Kostja väide, mille kohaselt on hageja kohtueelses menetluses avaldanud erinevaid andmeid

kukkumise kellaaja ja selle kohta, kui palju jõudis hageja enne kukkumist liikuda, on kohtu

hinnangul asjassepuutumatu. See, kas hageja kukkus 21.11.2014 kell 8:30 või 9:30 hommikul,

ei oma tähtsust. Tuvastatud on, et hageja kukkus 21.11.2014 hommikupoolikul ning kell 10:04

oli seoses kukkumisega saabunud hageja juurde kiirabi (tlk 15). Kostja ei ole välja toonud ega

tõendanud ühtegi alternatiivset hagejal vigastuse tekkimise võimalust.

Kostja väitega, justkui ei oleks kogu hageja varalise kahju nõue tõendatud, kohus ei nõustu.

Hageja on esitanud ostutšekid, millelt nähtub ostu sisu (tlk 23-24; tlk 98). Samuti on hageja

märkinud, millise ravimi hüvitamist hageja nõuab (valuvaigistid Dolmen, Ibumetin, Paramax,

Alpazoram-Grindeks ja elastikside). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et hagejat

on nõustatud ja soovitatud vajadusel võtta valuvaigisteid (tlk 13). Perearsti koostatud

dokumentidest nähtub, et hageja on vajanud valu vaigistavaid ravimeid ja ortoosi (tlk 132).

Seega on hageja varalise kahju hüvitamise nõue kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud

valuvaigistite ja elastiksideme osas. Alpazolam-Grindeks on aga rahusti ning kuivõrd hagejal

ei ole kukkumisega seoses diagnoositud ärevushäireid vms haigusseisundit, mis tingiks

rahustite kasutamise, on hageja nõue ravikulude hüvitamise osas põhjendatud üksnes 41,82

euro ulatuses. Ostutšekile käsitsi kirjutatud taksosõidu saha 7 eurot ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud, kuivõrd nimetatud kulu tekkimist ei ole hageja millegagi tõendanud, samuti ole

hageja seda nõudnud, kuivõrd on märkinud, et on otsest varalist kahju saanud seoses ravimite

ostmisega. Kohus märgib, et käevigastus ei takista liikumist, sh on kostja nt iseseisvalt

pöördunud koju tagasi peale esmase ravi saamist Erakorralise meditsiini osakonnast, kuna ta

transporditi kiirabiga.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on hagejale kehavigastuse tekitamisega õigusvastaselt

kahju põhjustanud, mistõttu hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. VÕS § 128 lg 1

kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5

kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. Hageja nõuab kostjalt viimase poolt kehavigastuste tekitamisega põhjustatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

VÕS §-s 127 lg 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva

kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse

võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse

rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt kannatanule kehavigastuse tekitamisel eeldatakse mittevaralise kahju

olemasolu.

VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud kohustus sisaldus kuni 31.12.2010 VÕS § 130 lg-s 2, mille

rakendamisel on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 otsuse 3-2-1-85-08 punktis 14

selgitatud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus,

sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel

asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 20 jj).

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 25.02.2010 otsuses 3-2-1-159-09 selgitatud, et isikuõiguste

rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus

VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise

kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse

tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda, et kohus mõistaks mittevaralise kahju eest omal

äranägemisel välja õiglase hüvitise. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse

tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud suuruses,

kuid on märkinud, et see võiks olla 3000 eurot. Hageja on nii hagis kui kohtuistungil

kirjeldanud, milliseid kannatusi kukkumine põhjustas. Hageja pidi kuue kuu vältel külastama

arste, käe kasutamine oli raskendatud, mis omakorda raskendas oluliselt hageja

igapäevatoimingute tegemist. Luumurd põhjustas valu. Käe endine liikuvus ei taastu. Hageja

elukvaliteet on langenu ning selle languse on põhjustanud kukkumisel saadud vigastus.

Arvestades asjaolusid, hagejal kindlaks tehtud vigastusi ja nende ulatust, loeb kohus eluliselt

usutavaks hageja väite temal valu ning kannatuste olemasolu kohta. Luumurruga seotud kostja

valu, ebamugavused ja füüsilised kannatused on väljaspool mõistlikku kahtlust.

Kohus leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostja kui kohaliku

omavalitsuse üksuse jaoks ei saa kahju hüvitamise kohustus olla ülemäära koormav.

Samas kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja poolt viidatud 3000 eurot.

Kahjuhüvitis ei saa olla rikastumise allikas.

Tunnistaja H.N. ütlustest (tlk 105) nähtub, et hageja käis väljas toasussides, mitte

talvesaabastes, nagu hageja hagiavalduses märkinud on. Kostja on esitanud dokumendid, kust

nähtub, et hageja teadis, et sel päeval sajab väljas vihma ja on libe (tlk 71). Tõendanud seda, et

ka meedias hoiatati raskete ilmastikuolude eest, kostja ei ole. Samuti ei ole kostja tõendanud

väidet, et kui hageja oleks operatsiooniga nõustunud, oleks tema paranemine toimunud

kiiremini ja valutumalt. Seega kohus möönab, et hageja pidi vähemalt aknast välja vaadates

saama aru, et väljas võib olla libe, kuid see ei anna kõiki asjaolusid arvestades siiski põhjust

hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Küll aga leiab kohus, et hageja ise ei ole teinud kõike

endast olenevat, et viia miinimumini kukkumise ja seeläbi kehavigastuse tekkimise võimalus.

Hageja teadis, et väljas on libe ja sajab vihma, kuid läks vaatamata sellele välja toasussides.

Prügi väljaviimine ei saa olla edasilükkamatu tegevus. Ka ei ole hageja kasutanud libastumise

ohu vähendamiseks tehnilisi abivahendeid (nn kassid). Hageja ei ole teinud kõike endast

sõltuvat kahju tekkimise vältimiseks. Seega peab hüvitise määramisel arvestama hageja enda

osaga kahju tekkimisel ning hüvitise suurust seetõttu vähendama.

Mittevaralise kahju hüvituse suuruse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka asjaolu,

et 21.11.2014 toimunu tagajärjel ei ole hagejal tekkinud tõsist püsivat tervisekahjustust, kuid

käe senine painduvus on vigastuse tõttu vähenenud ning seetõttu on hageja 30% töövõimetu

(tlk 127). Kohus peab põhjendatuks VÕS §-de 127 lg 6, 134 lg 2 , 1043 ja 1045 lg 1 p 2 ja

senise kohtupraktika alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks

1500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Olgugi, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Osa,

milles kohus jätab hagi rahuldamata on hageja kogu nõuet arvestades minimaalne, s.o 2,64

eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kõik menetluskulud täielikult kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud töö aruande kohtule 18.11.2015

(tlk 185-188). Aruande kohaselt on menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot tunnitasuga

20 eurot (osalemine kahel kohtuistungil, konsultatsioon kliendiga, s.h asja perspektiivikuse

osas, kliendi dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine, kostja vastusega

tutvumine, õigusaktidega tutvumine, kostja vastusele vastuse koostamine, taotluse koostamine

täiendavate tõendite saamiseks, kohtu poolt nõutud dokumentidega tutvumine ja kliendile

tutvustamine, lõplike seisukohtade koostamine kokku 12,5 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja

ajakulu olnud tsiviilasja olemust ja menetluse käiku arvestades vajalik ning põhjendatud. Seega

tuleb esindaja tasutaotlus rahuldada. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest.

Esindajatasu maksab kohus eraldi määrusega riigi vahenditest esindajale välja. TsMS § 179 lg

1 alusel tuleb kostjal hageja õigusabikulud hüvitada riigile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik