3-14-52453/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52453

Haldusasi

Sergei Kovaltšuki kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 3000 eurot seoses

ebainimlike kinnipidamistingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Kovaltšuk

Esindaja v. adv. Denis Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsus ja lõpetada asja

menetlus.

2. Tagastada tasutud riigilõiv summas 30 eurot Advokaadibüroo

Magnusson OÜ-le arvelduskontole nr EE892200221058296904.

3. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud (õigusabikulud) kaebaja enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.04.2014 registreeris Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse (tl 27)

seoses ebainimlike ja alandavate kambritingimustega. Kaebaja hinnangul ei vastanud

vangla kinnipidamistingimused kaebaja seal viibimise ajal nõuetele. Kambris oli vaba

isiklik pind kinnipeetava kohta alla 3 m2 ning kambri õhuaknad olid kaetud. Kaebajal

oli väljaspool kambrit võimalik viibida ainult üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal ja

kaebajale võimaldati vaid üks 20minutiline dušikord nädalas, kusjuures kambris

puudus soe vesi.

2. Tallinna Vangla jättis 30.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/10541-2 (tl 28-30p)

kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. 15.10.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud hüvitamiskaebuse

(tl 1-2; 2425p), milles taotleb Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise summas 3000 eurot ning

seadusjärgses määras viivise välja mõistmist. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud

tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla inimväärikust alandavates tingimustes

perioodil 2012. aasta oktoober kuni 2013. aasta august (10 kuud).

4. Tartu Halduskohus rahuldas 26.03.2015. a otsusega (tl 72-75p) kaebuse osaliselt

ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja kaheksasada kaheksakümmend

viis (885) eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Vastustaja esitas 24.04.2015 apellatsioonkaebuse (tl 86-89), milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsuse osas, millega kohus rahuldas kaebuse

osaliselt, ning teha asjas uus otsus ja jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et kaebaja oli Tallinna Vanglas ajavahemikul

18.10.2012-14.08.2013 paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides

sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole teda inimväärikust alandavates

tingimustes hoitud. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et WC alla jääv pind tuleb

kambri põrandapinna suuruse arvestamisel välja arvata.

Eesti riik ei saa varasemat õiguspraktikat ja esinenud olukordi muuta, mistõttu saab

õiguspärane halduspraktika muutuda õigusvastaseks alles rikkumise tuvastamisel. Õiguse

üldpõhimõtteid ja inimõiguste dünaamilist arengut arvestades ei saa kohtuotsustes toodud

seisukohtadel olla riigi jaoks tagasiulatuvat mõju, vaid mõju saab olla üksnes edasiulatuv.

Eesti riik sai alles 2013. aastal teada, et alla 3 m2 suurust kambripinda peetakse Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas iseenesest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) rikkumiseks ning koheselt on astutud samme siseriikliku õiguse EIK

praktikaga kooskõlla viimiseks.

6. 24.04.2015 esitas ka kaebaja Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (tl 92-93), kuid ringkonnakohus tagastas selle 15.06.2015. a määrusega

(tl 116-116p) puuduste kõrvaldamata jätmise, so täiendavalt tasumisele kuuluva riigilõivu

tasumata jätmise tõttu.

7. 21.05.2015 esitas kaebaja vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele, milles ta palub

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei nõustu vastuses Tallinna Vangla

seisukohaga, et WC-alune pindala tuleb kambri pindalast maha arvutada. Samuti leiab

kaebaja, et eluliselt ei ole usutav, et Eesti Vabariik oli üle kümne aasta teadmatuses EIK

lahenditest. See, kas Eesti Vabariik on astunud samme kinnipidamisasutuste ülerahvastatuse

vähendamiseks, ei muuda fakti, et kaebaja õigusi on rikutud.

8. Tartu Ringkonnakohus asus 25.11.2015. a määruses (tl 120-120p) seisukohale, et

käesolevas asjas on kaebus esitatud halduskohtule hilinenult, ning kohustas kaebajat esitama

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus.

9. 03.12.2015 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles ta on seisukohal, et kaebus on

tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamine ei ole vajalik. Kaebaja

viitab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 3, mille kohaselt juhul, kui nõuet

kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud

tähtaja möödumisest arvates. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 18 lg 1 kohaselt on

haldusorganil taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates taotluse lahendamiseks kaks kuud.

Kuivõrd kaebaja esitas taotluse vastustajale 08.04.2014, pidi vastustaja lahendama taotluse

hiljemalt 08.06.2014. Vastustaja lahendas taotluse alles 30.09.2014. HKMS § 47 lg-s 3

sätestatut arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks seega kuni 08.06.2015. Kaebaja

esitas kaebuse kohtusse 15.10.2014 ehk tähtaegselt.

HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mis tuleks lahendada HKMS-i sätete

ülimuslikkust tunnistades. Isegi juhul, kui vastuolu HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 vahel

lahendada riigivastutuse seaduses sätestatu kasuks, on kaebus tähtaegne. RVastS § 18 lg 2

sätestatu kehtib ka juhul, kui haldusorgan lahendab taotluse hilinenult. Vastustaja lahendas

taotluse 30.09.2014 ja kaebaja esitas kaebuse kohtusse 15.10.2014 ehk seaduses sätestatud

30päevase tähtaja jooksul. Kohtu tõlgendus kaebeõigusest on ebamõistlikult kitsendav.

Kaebaja esindaja esitas kohtule ka taotluse menetluskulude (õigusabikulud) väljamõistmiseks

summas 276 eurot.

10. Tallinna Vangla leiab 08.12.2015. a vastuses kaebaja 03.12.2015. a seisukohale, et

kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 toodud regulatsioonist, mis on

HKMS § 47 lg 3 suhtes erisäte. Vastasel juhul muutuks RVastS § 18 lg 2 sisutühjaks.

Riigikohtu praktika kohaselt on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul,

kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud

ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele

rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Antud juhul ei esinenud objektiivseid ega

subjektiivseid takistusi. Asjaolu, et Tallinna Vangla viivitas kahju hüvitamise nõude

lahendamisega, ei anna kaebajale alust ka ise kaebuse esitamisega viivitada. Kaebaja esindaja

on õigusteadmistega isik, kes on teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatust. Haldusorgani viivituse

vältimiseks ongi seadusandja ette näinud võimaluse pöörduda kohtusse ka juhul, kui

haldusorgan jätab taotluse tähtaegselt lahendamata.

Veel märgib vastustaja, et kaebaja esindaja esitatud menetluskulu nõue on põhjendamatult

suur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust, ja asja menetlus lõpetada.

12. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest

lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3;

13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a

otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas

halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt

esitatud kahjunõude 08.04.2014. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole kaebajale tähtaega

antud, mistõttu saab kahjunõude lugeda nõuetekohaselt esitatuks 08.04.2014. Tallinna

Vangla ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud

kahekuulise tähtaja jooksul, tehes taotluse kohta otsuse 30.09.2014 (tl 28-30p).

Halduskohus on käesolevas asjas menetlenud vanglale esitatud taotlusega samadel

asjaoludel esitatud kaebaja 15.10.2014. a kaebust. Kaebuses on kaebaja palunud

mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot seoses

ebainimlike kinnipidamistingimustega.

14. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS)

§ 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

RVastS § 18 lgst 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks.

VangS § 11 lgs 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele

kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS §

18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise

korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus

nr 3318612, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt

30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise

tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule

kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 08.07.2014, kuid

kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud 15.10.2014. Seega on kaebus esitatud

halduskohtusse mittetähtaegselt.

15. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu praktika

kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid

mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest

tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest

või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise

kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid

asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes

kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust

eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

(Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

16. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 25.11.2015. a määrusega (tl 120-120p) esitama

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

04.12.2015. Kaebaja sai määruse e-toimiku kaudu kätte 26.11.2015 (tl 123). Kuigi kaebaja

esindaja esitas 03.12.2015 kohtule oma seisukohad, ei pidanud ta nendes vajalikuks esitada

tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus

ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HKMS § 47 lg-s 3 sätestatut arvestades oli kaebajal aega

kohtusse pöördumiseks kuni 08.06.2015. Riigikohus on selgitanud, et riigivastutuse seaduses

kahjunõude esitamise kohta sätestatu on kohaldatav eriregulatsioonina ning

halduskohtumenetluse seadustik sätestab kahju hüvitamise nõude üldised tähtajad. Vastasel

juhul muutuks RvastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks (vt Riigikohtu 08.10.2008. a määrus

nr 33-1-41-08, p 8). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldusorganile esitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg tuleneb RVastS §st 18, on põhjendamatu väita, et sama

paragrahvi teises lõikes sätestatud tähtaeg halduskohtule kaebuse esitamiseks ei kohaldu.

Seega kohaldub haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise puhul üldsätte HKMS § 47

lg 3 asemel eriregulatsioonina RvastS § 18 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusorgani poolt isiku

taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul mitteläbivaatamise korral pöörduda

kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul selle tähtaja möödumisest. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga ka selles, et kaebus on käesolevas asjas esitatud tähtaegselt, kuna see on esitatud

30 päeva jooksul pärast taotluse rahuldamata jätmist. RVastS § 18 lg 2 nimetab erinevaid

kaebetähtaja kulgema hakkamise olukordi alternatiivselt. Arvestades seda, et ühe

alternatiivina on nimetatud sättes toodud kaebetähtaja kulgemise algusena taotluse tähtaja

jooksul lahendamata jätmine, ei saa pidada seadusandja tahtega kooskõlas olevaks seda, et

kaebetähtaja kulgema hakkamine oleks seotud nii taotluse kohta tähtaegselt kui ka

mittetähtaegselt otsuse tegemisega.

17. Kuivõrd kaebaja esindaja ei pidanud 04.12.2015. a seisukohas vajalikuks esitada tähtaja

ennistamise taotlust, ei ole kohtule esitatud ühtegi põhjust, mis oleks takistanud kaebajal

esitada kaebust ringkonnakohtu poolt juba 26.11.2015. a määruses osutatud RVastS § 18 lg-s

2 sätestatud ühe kuu pikkuse tähtaja jooksul. Seega ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid,

mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt ning mis võiksid kaasa tuua

kaebetähtaja ennistamise. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat alates vanglale kahju

hüvitamise taotluse esitamisest esindanud õigusalase haridusega advokaat, kes pidi oma

erialateadmiste tõttu olema teadlik ka seaduses kohtule kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtajast. Seega ei ole kaebetähtaja ületamine sellises olukorras millegagi õigustatud.

18. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud

kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKM § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata

või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu

lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis

tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

19. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas käesolevas asjas

28.11.2014. a määrusega (tl 31-32) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 75 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluvaks

riigilõivuks 15 eurot. Kaebaja eest on riigilõivu summas 15 eurot 15.12.2014 tasunud

Advokaadibüroo Magnusson OÜ (tl 37). Kaebaja eest on tasutud riigilõivu summas 15 eurot

ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud riigilõivu

24.04.2015 tasunud samuti Advokaadibüroo Magnusson OÜ. Tartu Ringkonnakohus ei

jätkanud 07.05.2015. a määrusega (tl 107-108) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi

ringkonnakohtus ning andis kaebajale tähtaja juba tasutud 15 eurole lisaks 75 euro

tasumiseks. Kaebaja ei tasunud ringkonnakohtu poolt täiendavalt nõutud riigilõivu ning

ringkonnakohus tagastas 15.06.2015. a määrusega (tl 116-116p) kaebaja apellatsioonkaebuse.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks algselt apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud 15 euro suurune riigilõiv tagastatud. Seega on kaebaja käesolevas asjas tasunud

riigilõivu kokku 30 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot tagastamisele. Riigilõiv summas 30

eurot tuleb tagastada Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le toimikusse lisatud

maksekorralduselt (tl 37) nähtuvale arvelduskontole nr EE892200221058296904.

20. 03.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas toob kaebaja esindaja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna välja ka õigusabikulud summas 276 eurot

ning palub need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab

kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 näeb menetluse lõpetamise korral sellise

erandi ette üksnes lg-s 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud siis, kui asjas

lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna käesolevas asjas viimati nimetatud

paragrahv menetluse lõpetamise alusena kohaldamisele ei kuulu, kannab asjas peale

tagastatava riigilõivu muud menetluskulud kaebaja ise ja ringkonnakohtul puudub alus

03.12.2015. a menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulusid Tallinna Vanglalt kaebaja

kasuks välja mõista.

21. Kuna Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, puudub alus selles osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits