3-14-52455/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52455

Haldusasi

Andrei Žaškovi kaebus Tallinna Vangla vastu

inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.08.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Žaškov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 12.08.2015. a otsus ja lõpetada asja

menetlus.

2. Tagastada Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le 15.12.2014 tasutud

riigilõiv 30 eurot.

3. Jätta Andrei Žaškovi menetluskulud apellatsiooniastmes kaebaja enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 24.03.2014 A. Žaškovi kahju hüvitamise nõude seoses

ebainimlike ja alandavate kambritingimustega Tallinna Vanglas alates 2007. aastast,

sest vaba isiklik pind kinnipeetava kohta oli alla 3 m²; väljaspool kambrit oli võimalik

viibida ainult tund ööpäevas jalutuskäigu ajal; võimaldati vaid 20-minutiline dušikord

nädalas olukorras, kus kambris puudus soe vesi ning kambri õhuaknad olid kaetud. A.

Žaškov taotles kahjuhüvitiseks 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest.

Vangla registreeris 09.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles A. Žaškov

märkis, et on alates 2007. aastast viibinud Tallinna Vanglas 34 kuud.

2. Tallinna Vangla tagastas 13.10.2014. a vastusega nr 5-18/14/8834-4 A. Žaškovi

kahju hüvitamise nõude perioodi 30.03.2007-12.09.2008 osas läbivaatamatult ning

jättis A. Žaškovi kahju hüvitamise nõude perioodi 12.01.-10.07.2013 osas

rahuldamata.

3. A. Žaškovi esitas 15.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 20.11.2014 täpsustatud

kaebuse, milles ta palus mõista Tallinna Vanglalt välja perioodidel 02.2007-08.2009 ja

11.01.2013-30.05.2013 inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks 10 200 eurot ja ka viivise seadusjärgses määras põhinõudest alates kaebuse

esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kaebaja põhjendused:

1) Kahju on tekkinud kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla inimväärikust alandavates

tingimustes, mis põhjustas stressi ja allasurutuse tunde. Vaba pinda, kust on maha arvutatud

mööbli ja inventari alla jääv ruum, on vähem kui 1,5 m² inimese kohta.

2) Vanemas eluosakonnas on ooteaeg tualeti kasutamiseks ebamõistlikult pikk.

Kinnipeetavatele on ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jääb alla 15 m².

Riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal pidevalt niiske ning seintel võis

kohata hallitust. Kambri ventilatsioon on puudulik. Tagatud ei ole piisavad

pesemisvõimalused, kuna võimaldati ainult 20-minutiline duširuumi külastus nädalas ja seda

olukorras, kus kambrites on vaid külm vesi. Kambri valgustus ei vasta vangistusseaduse

(VangS) § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

4. Tartu Halduskohus tagastas 27.11.2014. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o kahju

hüvitamise nõudes perioodi 30.03.2007-12.09.2008 osas. Halduskohus võttis 22.12.2014. a

määrusega kaebuse menetlusse perioodi 12.01.2013-10.07.2013 osas.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.08.2015. a otsusega A. Žaškovi kaebuse läbi vaatamata

perioodide 02.2007-29.03.2007 ja 11.-13.01.2013 osas; jättis kaebuse läbi vaatamata osas,

milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kambrite halva

valgustatuse, liigniiskuse ja hallitusega ning WC-sse saamise pika ooteajaga kinnipeetavate

eluosakonnas; rahuldas A. Žaškovi kaebuse osaliselt; mõistis Tallinna Vanglalt A. Žaškovi

kasuks välja 214 eurot ja ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata; jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Parandades varasema eksimuse on jätkatud kaebuse menetlemist vastavalt kaebuses

esitatud ajalistele piiridele ning arvestades menetletavat perioodi, s.o 14.01.2013-30.05.2013.

Kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, jäeti kaebus läbi vaatamata

osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seoses kambrite halva valgustatuse, liigniiskuse ja

hallitusega ning WC-sse saamise pika ooteajaga kinnipeetavate eluosakonnas.

2) Kaebaja viibis kambris, kus põrandapinda kinnipeetava kohta oli alla 3 m² kokku 107

päeva, ja seda kinnises osakonnas, kus tema liikumisvõimalused olid enam piiratud ning

puudus ka võimalus spordiga tegelemiseks. Kaebaja elamistingimused tulenevalt

põrandapinna suurusest tuleb 107 päeva osas tunnistada õigusvastaseks. Kaebajale oli tagatud

duši kasutamise võimalus kord nädalas. Pesemiskoha puudumine ja pesemisvõimaluse

olemasolu tualetinurgas ei ole käsitatav kaebaja õiguste õigusvastase piiramisena. Samuti ei

tulene õigusaktidest kaebajale kohustust tagada kinnipeetavatele sooja vee kasutamise

võimalus kambris. Ei ole usutav, et õhuakendele paigaldatud perforeeritud metallist plaadid

takistaksid märkimisväärselt õhuvahetust. Asjaolusid kogumis hinnates tuleb kaebaja kasuks

välja mõista 2 eurot päeva eest, mil kaebajale ei olnud tagatud minimaalselt nõutav isiklik

ruum, s.o kokku 214 eurot.

3) Kaebaja ei ole väitnud, et hüvitise maksmisega viivitamine oleks tema jaoks kaasa toonud

varalise kahju tekkimise, mille hüvitamiseks oleks kohane ja vajalik viivise kohaldamine. Ka

kohtule ei ole sellise kahju tekkimine äratuntav. Kahju puudumise tõttu ei ole täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ja vastavalt puudub alus viivise

nõude rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Vangla esitas 04.09.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12.08.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis

kaebaja kasuks välja hüvitise 214 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus

täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus on ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast välja WC

aluse pindala. A. Žaškov oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides

sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates

tingimustes hoitud. Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane, on täitmata üks kahju hüvitamise

eeldustest. Seetõttu on vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine põhjendamatu.

2) Kohus ei ole muude vangistustingimuste tagamisel vastustaja tegevuses õigusvastasust

tuvastanud. Kohus ei põhjenda, miks kõik muud õigused, mis olid kinnipeetavale tagatud, ei

kompenseeri ega tasakaalusta vähest põrandapinda. Seega on kohus jätnud tuvastatud asjaolud

kogumis hindamata.

7. A. Žaškov esitas 11.09.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12.08.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või

alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Tartu Ringkonnakohus tagastas 30.10.2015. a määrusega A. Žaškovi apellatsioonkaebuse,

kuna kaebaja jättis nõutud riigilõivu tasumata. Kaebaja lepinguline esindaja sai nimetatud

määruse kätte 30.10.2015 ning selle vaidlustamise korral tulnuks määruskaebus esitada

Riigikohtule hiljemalt 16.11.2015. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ei ole nimetatud

määrust Riigikohtus vaidlustatud. Seega on ringkonnakohtu 30.10.2015. a määrus jõustunud.

9. A. Žaškovi esindaja esitas 27.11.2015 vastuse, milles ta märgib, et kaebus on tähtaegne ega

pea vajalikuks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitada. Kaebaja esindaja esitas

ka avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks, milles märgib, et esindaja on

kaebajale osutanud õigusabi seoses kaebuse ettevalmistamisega ja esindamisega

halduskohtumenetluses 2 tundi, seega menetluskulud kokku on 276 eurot, mille kandmist

tõendavad Advokaadibüroo Magnusson arve ja maksekviitung. Kaebaja esindaja täpsustas

01.12.2015, et esindaja ajakulu tegevustele apellatsiooniastmes oli 1 tund kaebaja

apellatsioonkaebuse koostamisele ja 1 tund Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse

läbitöötamisele, kohtu 19.11.2015. a määruse läbitöötamisele ja kohtunõudele vastamisele.

10. Tallinna Vangla esitas 01.12.2015 seisukoha, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

12.08.2015.a otsus ja lõpetada asja menetlus ning menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja leiab, et A. Žaškov on kaebuse esitanud olulise tähtaja rikkumisega ning kaebajal ei

saanud esineda põhjusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12.08.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles

esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse

seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,

p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus

kontrollida, kas halduskohus on A. Žaškovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud A. Žaškovi poolt esitatud

kahju hüvitamise nõude vanglale 24.03.2014 ning seejärel 09.06.2014 puuduste kõrvaldamise

avalduse. Halduskohus menetles 15.10.2014 kohtule esitatud A. Žaškovi hüvitamiskaebust.

14. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määruse

nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või

vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse

läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas

asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahju hüvitamise nõude

puuduste kõrvaldamise avalduse aega 09.06.2014, hiljemalt 09.09.2014, kuid kaebaja on

kaebuse halduskohtusse esitanud alles 15.10.2014. Seega on A. Žaškov esitanud

hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise

taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 19.11.2015. a määrusega (tl 96-97)

esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

27.11.2015. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis

võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, esitamaks ennistamise aluseks

olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei ole kaebaja esindaja ringkonnakohtule tähtaja

ennistamise taotlust esitanud, vaid on üksnes 27.11.2015. a vastuses väljendanud seisukohta,

et kaebus on tähtaegne. Kuna ülaltoodule tuginevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebus

on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud A. Žaškovi kaebuse

ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

15. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja

menetluse.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 27.11.2014. a määrusega

(tl 29-31) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ja kohustas kaebajat

tasuma riigilõivu 30 eurot. Advokaadibüroo Magnusson OÜ on 15.12.2014 tasunud esimese

astme kohtus kaebaja eest riigilõivu kokku 30 eurot (tl 37). Kuna ringkonnakohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv 30 eurot

tagastamisele Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le.

17. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna

käesolevas asjas kuulub menetlus lõpetamisele, siis eeltoodud sättest lähtuvalt jätab

ringkonnakohus kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (esindaja kulud) kaebaja

enda kanda.

18. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10

alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernist

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel