3-15-2565/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2565

Haldusasi

Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 1,76 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 11.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1,76 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustas Tartu

Vangla määruskaebuse esitajale kahju sellega, et kirjutas määruskaebuse esitaja poolt

tellitud ajakirjadele määruskaebuse esitaja nime, mistõttu olid ajakirjad soditud ja

rikutud ning nende turuline väärtus langenud. Sellest tulenevalt leidis määruskaebuse

esitaja, et Tartu Vangla tegevus põhjustas talle kahju ning ta taotles kahjuhüvitisena

ajakirja hinnast 10% väljamõistmist. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a määrusega jäeti määruskaebuse esitaja taotlus

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas,

et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale

menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud,

kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla poolt

ajakirjale saaja nime käsitsi kirjutamine ei olnud õigusvastane tegevus, kuna

postiseadus (PostiS) ei sätesta reegleid, millisel viisil peab postisaadetisele, mis tuleb

adresseerida, olema kantud saaja nimi. Halduskohus oli arvamusel et vangla

töökorraldust arvestades ei oleks määruskaebuse esitaja poolt välja pakutud võimalus,

et vangla kirjutaks määruskaebuse esitaja nime ajakirja asemel märkmepaberile,

praktikas mõistlik, kuna märkmepaberi kaotamine võib oluliselt raskendada ajakirjade

kätte toimetamist. Samuti pidas halduskohus ebatõenäoliseks sellise kahju tekkimist

määruskaebuse esitajale, mis kuuluks hüvitamisele, kuna määruskaebuse esitaja on

kinnipeetav, kellel puudub võimalus ajakirja müüa, ning kuna ka vabaduses tellitud

ajakirjadele märgitakse tihtipeale käsitsi peale saaja nimi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 30.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles kaebas 25.11.2015.

a määruse peale ning palus vabastada ta riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse

esitamisel. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohtu seisukohad on inimlikult

mõistes õiged ning ka halduskohtu määrus on põhjendatud, kuid samas on halduskohtu

seisukohad tühised. Määruskaebuse esitaja põhjendas, et varasemalt nii Tallinna

Vanglas ja Viru Vanglas kui ka vabaduses ajakirju tellides, ei ole talle ega tema perele

kunagi toodud sodimisega rikutud ajakirju. Määruskaebuse esitaja tugines PostiS § 27

lg 2 p-le 11, mille kohaselt ei tohi määruskaebuse esitaja hinnangul postisaadetist

rikkuda. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna Tartu Vangla poolt ajakirjale mitte-

eemaldataval viisil määruskaebuse esitaja nime kirjutamine rikkus ajakirja, oli

tegemist õigusvastase tegevusega, mis tekitas kaebajale kahju. Määruskaebuse esitaja

oli seisukohal, et tema kaebust ei saa pidada perspektiivituks, sest Tartu Vangla

õigusvastane tegevus on tõendatud. Määruskaebuse esitaja väidab, et vaatamata

sellele, et tal ei ole plaanis ajakirju müüa, on tal õigus Tartu Vanglalt tekkinud kahju

hüvitamist nõuda. Määruskaebuse esitaja hindas tekkinud kahjuks 10%-20%

ajakirjade turuväärtusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea

vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna

alust halduskohtu määruse muutmiseks.

7. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 25.11.2015. a määruse tühistamiseks ning selle

peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits