1-13-7682/262 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.12.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7682 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör Kaitsja

Enn Pustak

Gerda-

Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest L.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

L.R, i.k. XXX, kannab karistust

Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 17.03.2015 ja lõpp 08.05.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta L.R enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista L.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 46,50 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank

Finland PLC Eesti fili filiaal, aal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti viitenumber 2800049900 -13-7682,

, selgitusse märkida „1 L.R, menetluskulud“.

Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 46,50 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu L.R-i õigusabi korras osutatud õigusabi eest. kaitsjana riigi

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, L.R-ile ja prokurörile , kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava i L.R

vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

L.R on süüdi tunnistatud Viru

199 lg 2 p 4,7,8

Maakohtu 30.08.2013 otsusega KarS , § 201 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel KarS § 65 lg 2

karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. liit

alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 06.09.2012 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 8 kuud 16 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 16 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 4 kuud 7 päeva ja m , mille kohus asendas õistis ärakandmisele karistuse 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva vangistust üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus isiku .

kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Viru Maakohtu 19.11.2014 määrusega pööras kohus täitmisele 30.08.2013 Viru Maakohtu otsusega mõistetud

1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust. vangistuse kandmata osa

Karistus pöörati täitmisele kohtumääruse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks luges

kohus kinnipidamiskohta saabumise aja. L.R-i

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

L.R taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et esialgu asub elama isa ja kasuema juurde, edaspidi on plaan elama hakata koos elukaaslasega. Töökoha saamise võimalused on olemas ja isik lubab tasuda kõik võlgnevused. Kinnitab, et narkootikumide ja alkoholiga probleeme pole ja avaldab arvamust, et kriminaalhooldusest võiks kasu olla, kuna saab seeläbi paremaks kodanikuks ühiskonna jaoks.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Enn Pustak

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennet vabastamist ei toeta. ähtaegset

Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole võimalik

kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses ei ole võimalik. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kaitsja on seisukohal, et i L.R vabastamine vanglast ennetähtaegselt on põhjendatud, kuna väljaspool vanglat täidab isikule määratud karistus paremini oma eesmärke. Kinnipeetav on motiveeritud muutma oma elu ja see võimalus tuleks talle anda. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja ndatud ega kuulu rahuldamisele. leidis, et taotlus ei ole põhje

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

L.R käitumine vanglas , kuna tal on üks kehtiv i ei ole olnud seaduskuulekas

distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata

. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumise toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karista korral, vanglas kannab karistust viiendat tud üheksal korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks: isik on järjepidevalt pannud toime varguseid, samuti röövimisi relva või relvataolise esemega ähvardades. Kuriteod on toimepandud rahalise kasu saamise eesmärgil, samuti ka tegevusetusest.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama isa juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas

d ning olnud hõivatud majandustöödel ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samas ei ole isikule vabanedes garanteeritud töökoht, mistõttu võib isik jääda tegevusetuks, mis omakorda halvendab isiku majanduslikku olukorda ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav diagnoositud nii alkoholi kui ka narkootikumide al

sõltuvus. Isik ise probleeme ei tunnista, sõltuvusravile ei ole nõus minema, seega ei oma motivatsiooni sõltuvustest vabanemiseks.

Vangla hinnangul on üldise tõenäosus kahe aasta jooksul 7 korduva kuriteo toimepanemise 5%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 40 Ohustatud on kõik

%.

vara omavad isikud. i isik ei oma sissetulekut ja on tegevusetu. Oht on kõige tõenäolisem, ku

Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine (sissetulekute ebapiisavus või nende puudumine) eriala, vabaduses tõenäoline, kuna isikul puudub tal on vähene haridus,

tööharjumus ning – oli töötanud ü kogemus ja seda olukorras kus isik vabaduses viibides ksnes lühiajaliselt erinevates kohtades ja töösuhted peatati või katkestati teadmata põhjustel. Samas on tal tasumata summas 5651,66 eurot. rahalisi nõudeid

Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest j

lahendusi majandusliku olukorra a/või ei leia töökohta, siis võib ta taas üritada leida kiireid parandamiseks.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav enda al arvamusel, toimepandud st vägal he

kuritegudes oma süüd ei tunnista, õigustab end ja süüdistab oma probleemides ning ebaõnnestumistes teisi. Pidev eneseõigustamine näitab motivatsiooni puudumist loobuda kuritegelikust käitumisest. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ja seda olukorras, kus enamus kuritegusid on toimepandud grupis, seega on isik negatiivselt mõjutatav.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Koh puhul us on seisukohal, et L.R-i

on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Lisaks märgib kohus, kuna kinnipeetav kannab karistust hulgaliste (mh katseajal et toimepandud) kuritegude eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute õiglustunne tugevalt riivata. Tulenevalt kuritegude tehioludest ja arvust ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Toimepandud kuritegude raskus, rohkus

ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalus vabaduses. L.R vabanemisjärgse ed

elukoha olemasolu ja ning

ole piisav toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol õigustamaks ei isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik