1-15-9754/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9754

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9754 (15249000204) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

K.G

kriminaalasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Abip

rokurör Liane Peets Süüdistatav K.G

Isikukood , elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht:

Põltsamaa Lossipagar - autojuht ; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: puudub.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks K.G

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § määrata, et mõistetud karistust ei pöörata

74 lg 1,3 alusel K.G-le

täitmisele, kui (ühe K.G ei pane 1- ) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1) elada kohtu määratud al – alises elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata elukohajärgse K.G

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11.12.2015. a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära sõiduki juhtimise õigus K.G-lt

3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena K.G-lt

sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu eurot (kaheksakümmend viis) eurot 44 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud K.G kogusummas

670 (kuussada eurot 44 senti seitsekümmend) tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. K.G on kohustatud maksma igakuiselt 25.

kuupäevaks vähemalt 56 (viiskümmend kuus) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 54,44 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700090021. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9754, menetluskulud, K.G“ .

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu K.G le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema - 22.06.2015. a kella 14.05 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Tartu maantee 12 juures Põltsamaa Säästumarketi parklas juhtis Citroen Jumper, xxxxxxx olles mootorsõidukit registreerimismärgiga joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,01 mg/l kohta. Sellega rikkus K.G ei tohi iiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.G 1-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks ta K.G Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse määra Jõgeva

kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära sõiduki

K.G-lt juhtimise õigus 3 kuuks.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub K.G kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses.

Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § järgi. K.G ei ole soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist ja kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtu hinnangul oli K.G suuteline enda huvide eest seisma, esitama kohtule vajalikke taotlusi. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et K.G on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka K.G küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde.

P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § K.G järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 85,44 eurot (tl 39). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201

5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 670,44 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

K.G

1 aasta jooksul. esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi Prokurör nõustus taotlusega.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et K.G töötab Põltsamaa Lossipagar OÜ s osalise tööajaga autojuhina. K.G igakuine sissetulek on 280 eurot, tema püsivaks -

kohustuseks kommunaaltasude maksmine summas 20 eurot. Muid kohustusi K.G ei ole. K.G elab koos elukaaslasega, kes töötab. Kohus arvestab sedagi, et K.G töötab autojuhina ja kuna käesoleva otsusega võetakse K.G ära kolmeks kuuks sõiduki juhtimise õigus, puudub tal võimalus sel ajal töötada senisel töökohal. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja K.G sissetulekuid ning kohustusi, on seisukohal, et K.G le on ülejõukäiv menetluskulude tasumine ühe korraga. Selleks, et K.G - oleks võimalik menetluskulud tasuda vabatahtlikult, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa

1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik