1-15-9677/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9677

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2015

. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9677 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi P.B kriminaalasi

KarS § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1, § järgi kokkuleppemenetluses

199 lg 2 p 9

Prokurör Abiprokurör Liane Peets S

üüdistatav P.B

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 7 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: Saare Vallavara; Kriminaal-

ja väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.09.2015. a RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.B KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.B KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.B-le liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka P.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.10.2015. a kell 18.59 kuni 06.10.2015. a kell 13.55, s.o 3 päeva.

P.B ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et P.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.B ei pane 2-

(kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) elada ko -

htu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.B käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada P.B käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.B

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11.12.2015. a.

P.B-le kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse

- elukohast lahkumise keeld - jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel P.B-lt välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.B on õi gus menetluskulud kogusummas 633

(kuussada kolmkümmend kolm) tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse eurot

jõustumisele järgnevast kuust alates. P.B on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 53 (viiskümmend kolm) eurot (viimane osamakse 50 eurot) kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarve

le EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700089980. Sel -15-9677, gitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, P.B “.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta Jõgeva Majandusühistu esitatud tsiviilhagi summas 46,09 eurot rahuldamata.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat turvakaamera salvestisega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskae kaebuse lahendamise menetluses. bus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu P.B-le lg 2 p 2 : on esitatud KarS § 121 järgi süüdistus selles, et

- tema 02.08.2015. a

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase lõi xxxxxxxxxxxxxxsuhtes, mis seisnes selles, et P.B xxxxxxxxxxxxxxxxvastu paremat jalga, millise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu valu ning sai tervisekahjustusi ;

– hematoomid parema jalasääre välispinnal

- tema 02.08.2015. a Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus asetas noa oma elukaaslasexxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxi tappa, kaela vastu ja ähvardas millise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu hirmu, põgenes toast ja peitis ennast P.B eest talu lähedal olevatesse varemetesse. P.B-le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, : et

- tema 30.08.2015. a kell 20.44 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses võttis ära võõra vallasasja 1 pudeli 0,5 liitrise likööri Vana Tallinn väärtusega 14,79 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassast kauba eest tasumata. Vargusega tekitas Jõgeva Majandusühistule varalise kahju 14,79 eurot;

- a tema isikuna, kes on varem toime pannud väheväärtusliku asja varguse 30.08.3015. ,

31.08.2015. a kell 08.36 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses võttis ära võõra vallasasja 1 pudeli 0,35 liitrist viina Moskovskaja väärtusega 6,90 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassast kauba eest tasumata. Vargusega tekitas Jõgeva

M 6,90 eurot; ajandusühistule varalise kahju

- tema isikuna, kes on varem a ja toime pannud väheväärtusliku asja varguse 30.08.3015.

31.08.2015. a kell 08.36, 31.08.2015. a kell 10.57 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja 1 pudeli 0,5 liitrist palsamit Bitter väärtusega 9,90 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassast kauba eest tasumata. Vargusega tekitas Jõgeva Majandusühistule varalise kahju 9,90 eurot;

- tema 31.08.2015. a kell 11.42 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja 1 pudeli 0,5 liitrise viina Pööriöö väärtusega 12,20 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassast kauba eest tasumata. Vargusega tekitas Jõgeva Majandusühistule varalise kahju 12,20 eurot;

- tema 31.08.2015. a kell 15.13 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja 1 pudeli 0,5 liitrise likööri Vana Tallinn väärtusega

14,79 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjusel, et kaupluse töötaja takistas P.B kauplusest lahkuda ning varas tatud kaup tagastati kauplusele;

- tema 31.08.2015. a kell 15.15 Jõgeva linnas Põik tn 1 Jõgeva Säästumarketi kaupluses süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja 1 pakendi suitsutatud broilerikoibi väärtusega 1,64 eurot ja 1 pudeli 0,5 liitrist viskit Red Label väärtusega 12,99 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjusel, et kaupluse turvatöötaja takistas P.B kauplusest lahkuda, varas tud kaup tagastati kauplusele; ta

- tema 01.09.2015. a kell 07.37 Jõgeva linnas Aia tn 3 Jõgeva Konsumi kaupluses süstemaatiliselt võttis ära võõra vallasasja 400

-grammise vaakumipakendis Rannarootsi singi väärtusega 2,30 eurot eesmärgil. Vargusega tekitas Jõgeva selle ebaseadusliku omastamise Majandusühistule varalise kahju 2,30 eurot;

- tema 04.10.2015. a kella 18.59 paiku Tartu linnas Ujula 2 asuvast Tartu Tarbijate

Kooperatiivile kuuluvast kauplusest Ujula Konsum süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja ühe pakki komme Ferrero Rocher väärtusega 9,59 eurot, kuid kuritegu jäi , sest peale kassast möödum lõpule viimata ist pidas turvatöötaja P.B kinni.

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS

§ 120 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud

4 kuud vangistust. KarS

kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS

§ 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust. na kinnipidamine 04.10.2015 kuni 06.10.2015, KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatava

s.o 3 p Kandmata karistus on 1 aasta 11 äeva, arvata karistusaja hulka. kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.B 2-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.B jal mitte tarvitama alkoholi. käitumiskontrolli a KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

kohustada P.B ajal osalema sotsiaalprogrammis. käitumiskontrolli Käitumiskontrolli

teostamiseks määrata kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse P.B Tartu Vangla kriminaalhooldaja järelevalve alla.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse.

Taotluse kohaselt loobub P.B kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod KarS § 4 lg 3 ja § 121 lg 2, § 120 lg 1 ja § 199 lg 2 järgi.

P.B kinnitas, et ta on suuteline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama ja kaitsja on talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et P.B kohtus seisma. on võimeline ise enda õiguste eest Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka P.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § P.B

121 lg 2 p 2, § 120 lg 1 ja § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

199 lg 2 p 9

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 89). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201

5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 633 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

P.B esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul.

Prokurör nõustus taotlustega. Kohus ei pea menetluskulude vähendamist põhjendatuks. Siinjuures arvestab kohus, et P.B töötab Saare Vallavaras ja omab seega sissetulekut. Tema töötasuks on miinimumtasu.

P.B ülalpeetavaid ei ole. Küll on kohus arvamusel, et menetluskulude tasumine on põhjendatud määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja P.B sissetulekuid, on seisukohal, et P.B-le käib ilmselgelt üle jõu menetluskulude ühe korraga tasumine. Selleks, et võimaldada P.B menetluskulud vabatahtlikult tasuda, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

IV Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanuks Jõgeva Majandusühistu, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Jõgeva Majandusühistu on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas Jõgeva Konsumist äravõetud 46,09 eurot, mis koosneb asjade (alkohol ja sink) (tl 27-28). väärtuses Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.B kuritegudega tekitatud kahju kannatanu ees hüvitanud – Jõgeva Majandusühistu kviitung nr 163 kohaselt on 09.11.2015. a P.B tasunud varguste eest 46,09 eurot (tl 83). Kahju hüvitamist on kinnitanud P.B ka kohtuistungil.

Kohus leiab, et kuna P.B on kuritegudega tekitatud kahju kannatanu Jõgeva Majandusühistule hüvitanud, tuleb jätta esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Kannatanud Rimi Eesti Food AS ja Tartu Tarbijate Kooperatiiv kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ei ole.

V Asitõendid

Kriminaalasja juures on asitõendiks Jõgeva Konsumi D -plaat VD turvakaamera salvestisega ajavahemikul 30.08.2015. a kuni 01.09.2015. a (tl 21). Kohus leiab, et asitõendiks olev tuleb jätta KrMS § 126 DVD-plaat turvakaamera salvestisega lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Raina Pärn Kohtunik