1-15-2155/100 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-1156

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1156 (14240100433) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne nr 8-3/25642-1 O.J-i suhtes

Hooldusalune O.J

Elukoht xxx, isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, emakeelvene keel.

Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja

07.02.2014 poolt KarS § 263 p 1,4 järgi KarS § 65 lg 2, § 73 lg 4 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja

28 päeva, KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 476 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg - 2 aastat.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Ülle Siig Kriminaalhooldusalune O.J

Kohtuistungi toimumise aeg 09.09.2015 RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele O.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1156 mõistetud karistus – 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust (ehk 476 tundi üldkasulikku tööd).

1-14-1156

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu O.J-i poolt tehtud üldkasulik töö 257 (kahesaja viiekümne seitsme) tunni ulatuses, s.o 4 (neli) kuud 9

(üheksa) päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 10.09.2015.

Valida O.J-ile tõkendvahistamine ning võtta ta vahi alla kohtumääruse kuulutamisel. Tõkend kehtib kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1156 tunnistati O.J süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 -kuuline vangistus.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja O.J-i karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.02.2014 kuni 07.02.2014, s.o 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 kuud vangistust) ning O.J-ile mõisteti liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus

476 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O.J-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 ja § 75 lg 2 p 2 sätestatule: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2015 kohtuotsus jõustus 15.02.2014.

13.08.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 8-3/25642-1 O.J-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne on esitatud, kuna O.J on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 13.08.2015 käis O.J viimati registreerimisel 15.05.2015. Seisuga 13.08.2015 on O.J sooritatud 476- st töötunnist 257 tundi. Seega tegemata tunde on 219. O.J ei ilmunud registreerimisele 01.09.2014, 12.06.2015, 30.06.2015, 04.08.2015. Seletusi ei ole saanud O.J-ilt võtta, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimisele.

1-14-1156

Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest O.J hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. 04.03.2014 koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.1. Hooldusalune sooritas 185 tundi.

23.04.2014 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.2. Hooldusalune sooritas ajakavas planeeritud 185 tunnist 40. Hooldusalune väitis, et ta läks tööle, kuid ametlikku töölepingut ta ei esitanud. 20.06.2015 oli koostatud ajakava nr 3, hooldusalune sooritas kõik

32 määratud tundi. 01.09.2014 O.J ei tulnud registreerimisele. 03.09.2014 kirjutas ta, et oli tööandjaga vestlusel, kuid mingit dokumenti ta ei esitanud. Alates septembrist 2014 käis hooldusalune registreerimisel õigeaegselt. 12.06.2015 O.J kokkulepitud ajal registreerimisele ei ilmunud. Saadeti 2 kutset aadressile Võidu 3-20, Narva, kuid O.J ei tulnud ka 30.06.2015 ega 04.08.2015. 06.08.2015 oli teostatud kodukülastus aadressile, kus elab O.J, xxx. Ust keegi ei avanud.

Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata O.J-ile mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui O.J ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku, võtta O.J-i vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

09.09.2015 kohtuistungil palus O.J jätta taotlus rahuldamata ning selgitas, et ta ei käinud registreerimisel ning ei teostanud töid, kuna kaotas kriminaalhooldusametniku antud paberid ära. Mais oli kriminaalhooldusametnik puhkusel ning seetõttu ei saanud ta tema juurde registreerimisele minna. Juulis ja augustis ei pöördunud ta kriminaalhooldusametniku poole ega teinud ka üldkasulikku tööd, kuna oli muude tegemistega hõivatud. Samuti käis ta tööl.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata O.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek O.J-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1156 tunnistati O.J süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi. Kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on tema poolt toimepandud tegu jätkuvalt karistatav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

KarS (alates 01.01.2015 kehtiv redaktsioon) § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Aresti või vangistuse

1-14-1156

täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kuni 01.01.2015 kehtiv KarS § 69 lg 6 redaktsiooni kohaselt võrdus kaks tundi üldkasulikku tööd ühe päeva aresti või vangistusega.

Riigikohus leidis lahendis nr 3-1-1-18-15, et KarS § 69 lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel tuleb kantud karistuse kestuse arvestamisel võtta aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga asendatud. Kuna O.J-i suhtes asendati vangistus üldkasuliku tööga 07.02.2014 kohtuotsusega, tuleb kohaldada karistusseadustiku vana redaktsiooni ja lähtuda samast suhtest, mis oli süüdimõistvas kohtuotsuses ehk 1 vangistuspäev võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune O.J ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. Seisuga 13.08.2015 on O.J sooritanud 257 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 219 tundi. Samuti rikkus kriminaalhooldusalune O.J kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. O.J ei ilmunud registreerimisele

01.09.2014, 12.06.2015, 30.06.2015 ja 04.08.2015. Seega on olemas formaalsed alused karistuse täitmisele pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja O.J-i seletusi, on kohus veendunud, et

O.J hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö sooritamisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud O.J üldkasulikku tööd teha ning täita registreerimiskohustust. O.J-i poolt välja toodud üldkasuliku töö tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks.

Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine O.J-i suhtes ei ole otstarbekas ning seega tuleb KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele O.J-ile Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1156 mõistetud karistus, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuivõrd O.J on jäänud täitmata 219 üldkasuliku töö tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 109 päeva ehk 3 kuud ja 19 päeva vangistust.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik