2-10-12859/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-10-12859

Määruse tegemise aeg ja koht

11.detsember 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Menetlustoiming

AS

FEB

avaldus

T.M-i

pankroti

väljakuulutamiseks

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

T.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

võlausaldaja

AS FEB (registrikood

10109270, asukoht: XXX), lepinguline

esindaja

advokaat Kaarel Berg (e-post: XXX)

Võlgnik/usaldusisik (määruskaebuse esitaja): T.M

(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik 1: võlausaldaja Swedbank AS

(registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039

Tallinn, volitatud esindaja Külli Reinfeld (e-post:

XXX)

Puudutatud isik 2: võlausaldaja

ERA Liisingu

Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht

Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), seaduslik esindaja

KV (e-post: XXX)

Puudutatud isik 3: võlausaldaja SA Aarike

Hooldekeskus (registrikood 90007709, asukoht

Virulase küla, Kambja vald, 62030 Tartumaa),

seaduslik esindaja EO (e-post: XXX)

Puudutatud isik 4: võlausaldaja Placet Grupp OÜ

(registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4,

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

Tallinna linn, Harju maakond, 10120), lepinguline

esindaja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041,

asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 4, Tallinna linn, Harju

maakond, 10120, volitatud esindaja KA (e-post:XXX)

Puudutatud isik 5: võlausaldaja Tallinna Haridusamet

(registrikood 75014289, asukoht Estonia pst 5a, 10143

Tallinn), lepinguline esindaja Neeme Mozolev (e-post:

XXX)

Puudutatud isik 6: võlausaldaja X.R (isikukood XXX,

e-post: XXX)

Puudutatud isik 7: võlausaldaja Y.D (isikukood XXX,

e-post:XXX)

Puudutatud isik 8: võlausaldaja OÜ Beltoise

(registrikood 10857902, asukoht XXX, 10134, Tallinn)

(e-post: XXX)

Puudutatud isik 9: võlausaldaja OÜ Altor-San

(registrikood 10183941, asukoht Oja tn 5, Võru linn,

Võru maakond), seaduslik esindaja MK (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. T.M-i määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 26.06.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi.

3. Määruskaebusmenetluse menetluskulud jätta T.M-i kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 14.06.2013 määrusega lõpetati võlgniku T.M pankrotimenetlus,

algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. 30.06.2014 esitas T.M kohtule aruande ajavahemiku 01.06.2013 - 30.06.2014 kohta.

Aruande kohaselt olid tema töötasud tööandjate lõikes järgmised: K OÜ 3746,82

eurot; M 757,05 eurot ja C OÜ 1148,39 eurot, kokku 5652,26 eurot. Kuludeks olid

söök, jalatsid, riided jne 2000 eurot, meelelahutus 300 eurot, transport 400 eurot,

kommunaalkulud 1500 eurot ja alimendid 2000 eurot, kokku 6200 eurot. Võlgnik elab

koos abikaasa ja abikaasa 23-aastase invaliidist tütre Q ning enda 8-aastase pojaga W,

kes mõlemad saavad seadusest tulenevaid toetusi. Kommunaal- jm kulusid kannavad

abikaasaga kahasse. Alimente maksab ta oma kahele alaealisele tütrele, kes elavad

koos emaga Hollandis. T.M on K OÜ juhatuse liige ja 100% omanik, alates aprillist

2014 lisaks ka palgatööl C OÜ-s, kes tagab temale ka ametiauto. Kuni tööle asumiseni

C OÜ-s rentis sõiduautot K OÜ ettevõttest Rentest OÜ. T.M pidas võimalikuks antud

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

aruandeperioodil tasuda võlausaldajatele 300 eurot. Taotlusele oli lisatud T.M-i AS-i

SEB Pank ja Swedbank kontoväljavõtted ning OÜ K majandusaasta aruanne 01.01. –

31.12.2013.

3. 29.08.2014 esitas võlgniku võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest

keeldumiseks PankrS § 175 lg 5 kohaselt või alternatiivselt võlgniku vabastamiseks

usaldusisiku kohustuste täitmisest ja uue usaldusisiku nimetamiseks.

4. Taotluse kohaselt sai võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumisest teada 17.07.2014,

mil võlgnik edastas ka võlausaldajale kohtusse esitatud aruande. Võlausaldaja ei

nõustunud oma taotluses võlgniku seisukohaga, et võlgnik peab võimalikuks perioodi

01.06.2013 – 30.06.2014 eest tasuda võlausaldajatele 300 eurot, sest võlausaldaja

hinnangul varjab võlgnik saadud tulusid. Võlgniku esitatud Swedbank AS-i ja AS

SEB Pank konto väljavõtetes kajastuvate andmete kohaselt on võlgniku sissetulekud

oluliselt suuremad kui aruandes märgitud ja seetõttu ei saa võlausaldaja nõustuda

võlausaldajatele makstava 300 euroga. Suure osa võlgnikule laekuvatest summadest

moodustas OÜ K majandusavanss, kuid kontode väljavõtetelt nähtuvalt ei kasutanud

võlgnik majandusavansina laekuvaid summasid sihtotstarbeliselt, mistõttu tuleks

laekunud summasid käsitleda võlgniku sissetulekuna. Võlgnik esitas aruandes ka

valeandmeid, sest näiteks alimentidena kajastas võlgnik aruandes 2000 eurot, kuigi

kontoväljavõtete kohaselt tasus ta alimente summas 1295 eurot, vahe 705 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, mitte varjama saadud tulusid ning vara. Võlgnik ei ole oma elulaadi ja

kulusid viinud mõistlikule tasemele arvestades asjaolu, et käimas on tema kohustustest

vabastamise menetlus, milles viimane ei tohi kahjustada võlausaldajate huve. Võlgnik

on kasutanud ettevõtte vahendeid isiklikuks otstarbeks, varjab tulusid ja hoiab

ettevõtjana kõrvale riigile maksude maksmisest. Võlgniku üle keskmise hea

majanduslik olukord ja pillav eluviis on viimase aasta jooksul ainult süvenenud. Aasta

jooksul laekus võlgniku mõlemale arvelduskontole kokku 37 863,13 eurot, seega

kahjustab võlgniku ettepanek tasuda võlausaldajatele üksnes 300 eurot, võlausaldajate

huve ega ole kooskõlas seaduse mõttega. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik on

raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Seejuures ei ole

võlgnik võlausaldajatele tasunud isegi mitte oma aruandes märgitud 300 eurot.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske. Ilmselgelt ei ole antud juhul võlgniku majanduslik olukord

raske, sest võlgnik omab isegi võimalust reisimiseks. Võlgniku konto väljavõttelt

nähtub, et 26.06.2014 on ta teinud ülekande OÜ-le Germalo Reisid, selgitusega Itaalia

kultuuri ja puhkusereis 27.7.14 - 3-8.14.

5. Võlausaldaja oli oma 29.08.2014 taotluses seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on süüliselt jätnud oma

kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb tema kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisest. Alternatiivselt taotles võlausaldaja, tuginedes PankrS §

172 lg-le 5, uue usaldusisiku määramist ning võlgniku vabastamist usaldusisiku

kohustustest, sest ilmselgelt võlgnik esitab kohtule teadlikult valeandmeid.

Võlgniku seisukoht

6. Võlgnik esitas võlausaldaja taotluse kohta kirjaliku seisukoha, millises vaidles

taotlusele vastu järgmiste põhjendustega. Swedbank AS tõlgendas pankrotivõlgniku

poolt kohtule oma finantsaruande esitamist kohutuse rikkumisest teadasaamisena ning

alusena võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlausaldaja pole

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

tõendanud oma väiteid PankrS § 175 lg 2 ja 4 aluste olemasolu kohta, millest

tulenevalt peaks pankrotivõlgnik olema enne viie aasta möödumist süüdi mõistetud

pankrotikuriteos, olema rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik pole kohtu määratud tähtaja

jooksul vande all andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Mitte ühtegi

märgitud alustest tulenevat kohustust pankrotivõlgnik rikkunud ei ole.

7. Jääb arusaamatuks, milles seisneb võlausaldaja arvates võlgniku poolt tulude süüline

varjamine. Võlausaldaja arvates tuleb käsitleda pankrotivõlgniku kontole OÜ-st K

majandusavansina laekuvaid summasid võlgniku sissetulekuna, kuna võlgnik ei kasuta

laekuvaid summasid sihtotstarbeliselt. Tegemist on võlausaldaja oletustel põhineva

järeldusega, sest pole välja toodud, milline on võlgnikule kantud summade tegelik

sihtotstarve.

8. Täiesti igapäevane ja legaalne on tegevus, kus äriühing kannab oma juhatuse liikmele

majandustegevuseks/kuludeks avansilisi makseid. Selleks, et lugeda antud maksed

millekski muuks kui majandusavansiks, tuleb isikul, kes leiab, et tema õigusi on

rikutud, eelkõige tõendada, et tegemist pole ülekande selgituses märgitud maksega

ning, et tehinguga proovitakse hoopis varjata selle majanduslikku sisu. Käesolevate

majandusavansside puhul on pankrotivõlgnikul nende rahade osas aruandekohustus

makse teinud äriühingu, mitte aga võlausaldajate ees. Pangakonto väljavõttelt on

selgelt näha, kuidas võlgnik on raha kasutanud erinevate ehitusmaterjalide ostmiseks

ja muudeks OÜ K puudutavateks majandustehinguteks, kütusele jms. Samuti on

võlgnik korduvalt avansilisi makseid äriühingule tagastanud. Seni, kuni pole

tõsikindlat tuvastatud, et ta on oma tulusid võlausaldajate ja kohtu ees varjanud, pole

alust rääkida võlgniku poolt oma kohustuste süülisest rikkumisest PankrS § 173

mõttes. Võlausaldaja märkis, et pankrotivõlgnik on esitanud kohtule aruandes

valeandmeid, kajastades aruandes alimentidena 2000 eurot, kuigi kontoväljavõtte

kohaselt on alimente tasunud summas 1295 eurot. Võlgnik ei mõista, millist PankrS §

173 ettenähtud kohustust ta antud andmete esitamisega süüliselt rikkus või kuidas see

asjaolu on võlausaldajat kahjustanud ning kuidas selline erinevus andmetes, isegi kui

nende vahe on 705 eurot, saab olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks. Antud juhul on tegemist kuludega, mille ebaõige esitamine

aruandes ei saakski endaga kaasa tuua võlgniku suhtes PankrS § 175 lg 5 ettenähtud

kahjulikke tagajärgi. Aruandes märgitud alimentidena pidas võlgnik silmas summasid,

mis tal kulusid laste ülalpidamiseks nii tasutud elatise kui ka laste ülalpidamiseks

tehtud muude kulude näol. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust lõpetada ja võlgadest vabastamata jätta.

9. Näotu on võlausaldaja väide, et võlgniku majanduslik olukord pole piisavalt raske,

kuna ta leiab võimaluse oma perega reisimiseks. Pankrotivõlgnik ei mõista, millist

seadusepügalat ta antud perereisiga rikkus ja kuidas selline reis kahjustas

võlausaldajat. Pankrotivõlgnik on näidanud üles soovi oma kohustusi võlausaldajate

ees täita ja teeb neile ettepaneku tasuda 300 eurot, kaaludes oma reaalseid võimalusi,

millega ta suudab toime tulla ja võlausaldajate olukorda pisutki heastada.

10. Võlausaldajal jääb sisustamata väide, milles seisneb pankrotivõlgniku raske hooletus

PankrS § 173 lg sätete rikkumisel. Raskeks hooletuseks ei saa kindlasti pidada seda, et

võlgnik pole siiani midagi võlausaldajatele tasunud või seda, et ta pole tasunud

võlausaldajatele ka antud aruandes pakutud 300 eurot. Pankrotivõlgnik ei mõista,

kuidas paraneks võlausaldaja õiguste kaitse, kui kohus lõpetaks pankrotivõlgniku

suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetluse ja keelduks pankrotivõlgniku

kohustustest vabastamisest.

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

11. Võlgniku arvates oli võlausaldaja alternatiivne taotlus võlgniku vabastamiseks

usaldusisiku kohustuste täitmisest ja uue usaldusisiku nimetamiseks põhjendamatu,

kuna võlausaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaks sellele, et pankrotivõlgnik

oleks usaldusisikuna rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, ega ainsatki mõjuvat

põhjust senise usaldusisiku vabastamise ja uue usaldusisiku määramise seadusliku

vajaduse kohta. Võlgnik palus jätta Swedbank AS-i taotluse täielikult rahuldamata.

Menetluse edasine käik

12. 03.11.2014 määrusega jättis kohus võlausaldaja Swedbank AS taotluse võlgniku T.M

kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamisest keeldumiseks rahuldamata eelkõige põhjendusel, et see ei ole piisavalt

põhistatud.

13. 18.11.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtu 03.11.2014 määrusele

määruskaebuse. Esitatud määruskaebuse kohaselt märkis võlausaldaja 29.08.2014

kohtule esitatud taotluses, et tema hinnangul esineb alus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks, sest

võlgnik varjab saadud tulusid ning juhtis kohtu tähelepanu sellele, et võlgniku konto

väljavõtetelt nähtuvalt moodustavad enamuse võlgnikule laekunud summadest OÜ K

poolt võlgnikule majandusavansina kantud summad, mida võlgnik ei ole kasutanud

sihtotstarbeliselt, mistõttu tuleks kõiki neid laekumisi käsitleda võlgniku

sissetulekuna. Majandusavansina laekus võlgniku kontodele ühe aasta jooksul kokku

20 922 eurot, millest võlgnik tagastas OÜ-le K kõigest 2562 eurot, ülejäänud 18 360

euro kasutamine OÜ K majandustegevuse raames on võlgniku poolt tõendamata

(võlgniku konto väljavõtetest ei nähtu, et võlgnik oleks ettevõtte tegevuse raames

soetanud asju või kasutanud teenuseid 18 360 euro ulatuses) ning kohtu poolt

kontrollimata. Kohtumääruse kohaselt võis aruandeaastal võlgnikule seaduse kohaselt

kätte jääda 10 153,06 eurot, kuid seejuures kohus ei kontrollinud, mida tegi võlgnik

ülejäänud 27 710,07 euroga (aruandeperioodil võlgnikule laekunud summad kokku 37

863,13 – 10 153,06). Võlgnik ei ole viidanud mitte ühelegi konkreetsele tehingule

konto väljavõttel, mille viimane on väidetavalt teinud OÜ K majandustegevuse raames

ja seda ei ole maakohus ka kontrollinud.

14. 30.12.2014 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.11.2014

määruse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisest keeldumise otsustamisel piisava

põhjalikkusega hinnanud võlausaldaja taotluses esile toodud asjaolusid.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et võlausaldaja taotlus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest

keeldumiseks ei ole piisavalt põhistatud. Kohtul on PankrS § 175 lg-st 5 tulenevalt

õigus ka omal algatusel kontrollida, kas esinevad seaduses sätestatud alused võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, kuid praegusel juhul ei ole

maakohus kontrollinud, mida tegi võlgnik aruandeperioodil talle laekunud 27 710,07

euroga, mis ületab 10 153,06 eurot ehk summat, mis maakohtu hinnangul võib

aruandeaastal võlgnikule seaduse kohaselt kätte jääda.

15. 27.01.2015 e-kirjaga kohustas maakohus võlgnikku selgitama (ja tõendama), mida tegi

võlgnik aruandeperioodil võlgnikule laekunud 27 710 euroga (mis ületab 10 153,06

eurot, mis võis võlgnikule seaduse kohaselt kätte jääda) ning kuidas konkreetselt

kasutas võlgnik OÜ K poolt võlgnikule majandusavansina makstud, kuid võlgniku

poolt tagastamata 18 360 eurot OÜ K majandustegevuse raames.

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

16. 10.02.2015 esitas võlgnik maakohtule oma selgituse, mille kohaselt laekus perioodil

01.06.2013-29.06.2014 võlgniku SEB ja Swedbank erakontodele K OÜ poolt makstud

majandusavanssi kokku summas 20 586 eurot, millest aruande perioodil on võlgnik

ülekandega tagastanud 2562 eurot. Oma erakontodelt sooritas võlgnik

aruandlusperioodil oste, mis on otseselt K OÜ kulu, summas 548,22 eurot, põhiliselt

on tegemist kaardiga tasutud autokütused ja sõiduki hooldusega seotud kulud, seega

on majandusavansi jääk 18 948,78 eurot. Vastavalt raamatupidamise väljavõttele oli

seisuga 01.07.2014 majandusavansi jääk 4247,32 eurot ning seisuga 31.07.2014 oli

majandusavansi jääk 0 eurot. Vaadeldaval ajavahemikul kandis võlgniku abikaasa

võlgniku SEB kontole 4320 eurot pere kulutuste katmiseks, lisaks võttis võlgnik

17.12.2013 OÜ K kulutuste katteks lühiajalise laenu 3000 eurot, mida laenuandja oli

nõus kandma ainult eraisiku kontole.

17. 13.02.2015 esitatud seisukohas märkis võlausaldaja Swedbank AS, et võlausaldaja

hinnangul ei ole võlgnik kohtu poolt määratud selgitamis- ja tõendamiskohustust ikka

täitnud, võlgniku selgitused on ebausutavad, paljasõnalised ja vastuolus võlgniku

kontolt nähtuvaga. Näiteks augustis 2013 oli võlgniku ainus sissetulek OÜ

Kütusepartner majandusavanss, kuid võlgniku poolt samal kuul tehtud kulutused ei

ole võlausaldaja hinnangul kuidagi seotud OÜ K tegevusega. Võlgnik on väitnud, et

kulud sisaldavad nt kütusekulu - 2013 augustis tegi võlgnik makseid bensiinijaamades

summades 2,55 eurot, 2,85 eurot ja 2, 57 eurot, kuid reeglina nii väikeste summade

eest kütust ei osteta, mistõttu ei ole usutav, et võlgnik nimetatud summade eest kütust

ostis. Eeltoodud näitele sarnaselt on võlgnik raha kulutanud ka järgmistel kuudel ning

võlausaldaja hinnangul ei ole usutav ja võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta oleks näiteks

Konsumist, Prismast, Forum Cinemas AS-st, Peetri Pizzast jne ostnud kaupu või

kasutanud teenuseid OÜ K majandustegevuse raames. Võlausaldaja on endiselt

seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 nimetatud kohustusi ja

seetõttu esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning

kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

18. Maakohus selgitas võlgnikule korduvalt võlgniku tõendamiskoormust ning andis

täiendavaid tähtaegu tõendite esitamiseks. Peale 02.04.2015 kohtu korraldaval istungil

toimunud

ärakuulamist

tõi

võlgnik

kohtusse

kastiga

OÜ

K

raamatupidamisdokumentatsiooni, mille kohus talle tagastas, selgitades, et kohus ei

loe selliseid dokumente vastuvõetuks ning, et kui võlgnik soovib dokumente esitada,

tuleb esitada taotlus, märkida dokumendi nimetus ja esitada kohtukantseleile.

19. 29.05.2015 esitas võlgnik kohtule uue kastitäie dokumente kaaskirjaga „K oü

raamatupidamisdokumentide väljavõte perioodist 01.06.2013-31.07.2014, mis

puudutab majandusavansi makseid juhatuse liikmele T.M-ile (lisana K oü

majandusavansilisi makseid kajastavad kuludokumendid viies erinevas kaustas)“.

Kohus protokollis esitatud dokumendid ning tagastas võlgnikule. Kuivõrd nimetatud

dokumendid kajastasid peamiselt OÜ K tehinguid, mitte konkreetselt võlgniku enda,

kui füüsilise isiku pangakontolt OÜ K majandustegevuse raames tehtud makseid, siis

andis kohus 10.06.2015 e-kirjaga võlgnikule veelkord täiendava tähtaja tõendite

esitamiseks, paludes võlgnikul esitada tõendid konkreetselt võlgniku enda poolt

(võlgniku enda pangakontolt) OÜ K majandustegevuse raames tehtud kulutuste kohta

(OÜ K poolt võlgnikule majandusavansina makstud, kuid võlgniku poolt tagastamata

summa ulatuses). Võlgnik kohtu kirja kättesaamist ei kinnitanud, täiendavaid

tõendeid ega selgitusi ei esitanud.

Maakohtu määrus

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

20. Maakohus tegi 26.06.2015 määruse, millega lõpetas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus

põhjendas määrust järgnevalt.

21. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti

võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ja võlausaldaja

Swedbank AS-i ära 02.04.2015 ning võttis 18.06.2015 võlgnikult vastavalt PankrS § 175

lg-le 4 võlgniku vande. Võlgniku teised võlausaldajad kohtule soovi enda

ärakuulamiseks ei avaldanud. Varasemalt on võlausaldajad AS FEB, Altor-San OÜ, Y.D,

Tallinna Haridusamet ja ERA Liisingu Inkassoteenused teatanud, et toetavad võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamisest keeldumist,

võlausaldaja Placet Group OÜ on avaldanud, et on nõus vabastamise ennetähtaegse

lõpetamisega ning Rime Kinnisvara, et tema poolt võib tegeleda kohustustest

vabastamisest menetlusega.

22. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2

või 4 nimetatud alus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2)

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Seega tuleb kohtul käesolevas tsiviilasjas hinnata, kas

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

23. Vastavalt PankrS § 173 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Usaldusisik peab

PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet

(lg 5).

24. Võlausaldaja heitis võlgnikule ette seda, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173

ettenähtud kohustusi, seejuures on raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lõikes 2

nimetatud kohustusi, kuna varjab saadud tulusid (kontoväljavõtete järgi on võlgniku

sissetulekud oluliselt suuremad kui aruandes märgitud) ning on aruandes esitanud

valeandmeid. Võlausaldajatele väljamakstav summa peaks olema oluliselt suurem kui

võlgniku pakutud 300 eurot. Oma määruskaebuses märkis võlausaldaja, et tema

hinnangul esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamisest keeldumiseks, sest võlgnik varjab saadud tulusid.

Majandusavansina laekus võlgniku kontodele ühe aasta jooksul kokku 20 922 eurot,

millest võlgnik tagastas OÜ-le K kõigest 2562 eurot, ülejäänud 18 360 euro

kasutamine OÜ K majandustegevuse raames on võlgniku poolt tõendamata (võlgniku

konto väljavõtetest ei nähtu, et võlgnik oleks ettevõtte tegevuse raames soetanud asju

või kasutanud teenuseid 18 360 euro ulatuses).

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

25. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud tema tõendamiskoormust ning kohustanud

teda selgitama (ja tõendama), mida tegi võlgnik aruandeperioodil talle laekunud 27

710 euroga (mis ületab 10 153,06 eurot, mis võis võlgnikule seaduse kohaselt kätte

jääda) ning kuidas konkreetselt kasutas võlgnik OÜ K poolt võlgnikule

majandusavansina makstud, kuid võlgniku poolt tagastamata, 18 360 eurot OÜ K

majandustegevuse raames. Võlgnik on esitanud kohtule küll kastiga OÜ K

raamatupidamisdokumente, kuid nimetatud dokumendid kajastasid peamiselt OÜ K

tehinguid, mitte konkreetselt võlgniku enda, kui füüsilise isiku pangakontolt OÜ K

majandustegevuse raames tehtud makseid. 10.06.2015 (so peale eelnevalt nimetatud

dokumentide võlgnikule tagastamist) andis kohus võlgnikule veelkord täiendava

tähtaja tõendite esitamiseks, paludes võlgnikul esitada tõendid konkreetselt võlgniku

enda poolt (võlgniku enda pangakontolt) OÜ K majandustegevuse raames tehtud

kulutuste kohta (OÜ K poolt võlgnikule majandusavansina makstud, kuid võlgniku

poolt tagastamata summa ulatuses). Võlgnik siiski täiendavaid tõendeid ei esitanud.

26. Võlgniku T.M pangakontode väljavõtetest nähtuvalt moodustavad enamuse

aruandeperioodil võlgnikule laekunud summadest OÜ K poolt võlgnikule

majandusavansina kantud summad. Kuivõrd võlgnik ei ole tõendanud nimetatud

majandusavansina saadud summade sihtotstarbelist kasutamist OÜ K

majandustegevuses, tuleb majandusavansina laekunud, kuid OÜ-le K tagastamata

summasid käsitleda võlgniku sissetulekuna. T.M-i esitatud aruande kohaselt

moodustasid tema töötasud erinevatelt tööandjatelt aruandeperioodil kokku 5652,26

eurot, kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt aga laekus võlgniku kontodele ühe

aasta jooksul kokku 37 913,71 eurot, sellest majandusavansina 20 922 (võlgnik

tagastas OÜ-le K 2562 eurot). Seega on võlgniku sissetulekud oluliselt suuremad kui

aruandes märgitud, mistõttu asub kohus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult varjanud

saadud tulusid ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on oma

töötasude suurusest tulenevalt pidanud võimalikuks tasuda võlausaldajatele kokku

vaid 300 eurot (mis käesoleva ajani on kohtule teadaolevalt tasumata), kuid, et

võlgniku sissetulek on olnud oluliselt suurem tema poolt märgitud töötasudest, oleks

võlgnikul tulnud tasuda oma sissetulekutest lähtudes pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustuste katteks võlausaldajatele märgatavalt suurem summa.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS §

173 lg-s 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu

esineb alus võlgniku T.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus menetluskulud võlgniku T.M kanda.

Määruskaebus

29. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse võlgnik, kes palub maakohtu määruse

tühistada ning ja teha uus määrus, millega jätta Swedbank AS taotlus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

30. Määruskaebuse esitaja peab maakohtu järeldusi põhjendamatuks ja leiab, et kohus on

kohaldanud ebaõigesti PankrS § 175 lg 5.

31. Maakohus ei ole kuidagi põhjendanud, miks ta leiab, et asjas on võlausaldajate huve

rikutud või kahjustatud. Isegi juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtu

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

tõlgendusega, et võlgniku sissetulekuks on olnud täiendavad 18 360 eurot, tähendab

see võlausaldajatele õigust saada sellest summast oma nõuete rahuldamiseks suuremat

summat, kui on pakkunud võlgnik. Antud juhul on PankrS § 172 lg 6 järgi kohtul

olnud kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi võlgadest vabastamise

menetluses. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtul on järelevalvajana õigus

teha võlgnikule kohustuseks tasuda võlausaldajatele suuremaid summasid, kui ta

tõlgendab või näeb võlgniku aruandest, et võlgniku sissetulekud on suuremad. Seega

ei saa antud juhul rääkida võlausaldajate huvide kahjustamisest, vaid võlausaldajate

võimalusest nõuda endale suuremat osa võlgniku väidetavalt suuremast sissetulekust.

32. Võlgnik ei ole tahtlikult oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 kohaldamises peab

kohus tuvastama, et võlgnik on varjanud süüliselt saadud tulusid. Olukorras, kus

kohus on tõlgendanud võlgniku tuluks OÜ K poolt võlgniku kontole ülekantud

summasid, mis nähtusid võlgniku enda poolt kohtule esitatud aruandest ja lisatud

kontoväljavõtetest, ei saa rääkida selle asjaolu tahtlikust varjamisest. Need andmed on

võlgniku enda esitatud ja avaldatud.

33. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et OÜ K poolt võlgnikule ülekantud 18 360

eurot on käsitletav võlgniku sissetulekuna. Tegemist on majandusavansiga, nagu

võlgnik on varasemalt korduvalt põhjendanud. Määruskaebaja on esitanud asja juurde

dokumentaalse tõendina OÜ K pearaamatu väljavõtte “arveldused aruandvate

isikutega” millest nähtuvalt on 31.07.2014 on majandusavansi jääk 0 eurot. See

tähendab, et määruskaebaja on katnud tema valduses olevate summadega 100%-liselt

OÜ K majandustegevuse seotud kulud. Kohus ei ole sellega tõendiga üldse arvestanud

ega põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei arvesta.

34. Määruskaebaja leiab, et olukorras, kus kohtul on hagita menetlusest tulenev

uurimisprintsiip, on ta põhjendamatult tagastanud võlgnikule tõendeid, mida võlgnik

üritas korduvalt kohtule esitada. Kohus on saanud ebaõigesti aru, mida võlgnik soovis

esitada. Tegemist oligi peamiselt OÜ K kuludokumentidega, millelt oli ka näha, et

need on tasunud avantsist ehk võlgnik, kelle valduses olid OÜ K rahalised vahendid.

Võlgnik on tasunud avantsistina OÜ K kulusid nii oma kontolt, kui ka muudest

perekonna rahalistest vahenditest. Siinjuures ei olnud tähtis ega vajalik tõendada, et

just see sama OÜ K üle kantud raha on kasutatud firma kulude katmiseks, tähtis oli

tulemusena see, et võlgnik ei ole enam avatsistina äriühingule võlgu.

35. AS Swedbank on käsitlenud võlgniku tegevust raske hooletusena, kohus on teinud

järelduse tahtlikkusest.

36. Kohus ei ole kaalunud võlgniku huve ega kaasanud teisi võlausaldajaid.

Määruskaebaja ei näe, mis kasu peaksid saama võlausaldajad sellest, et võlgniku

kohustusest vabastamise menetlus lõpetatakse ja võlgnikult võetakse seeläbi edasiselt

motivatsioon tegeleda tulutoova tegevusega. Kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine peaks olema pigem erandlik, kui vastav menetlus on juba algatatud.

37. Antud juhul on tegemist hagita menetlusega, mistõttu pidanuks kohus TsMS § 198

kohaselt kaasama puudutatud isikutena kõik võlausaldajad, mitte ainult AS-i

Swedbank, kelle nõue oli ka üks väiksemaid. Asjas oli ka võlausaldaja, kes pooldas

võlgadest vabastamise menetluse jätkamist.

Menetluse edasine käik

38. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada

seisukohad.

39. Puudutatud isik 1 (Swedbank AS) palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja

menetluskulud võlgnikku kanda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati

14.06.2013. Võlgnik avaldas kohtule esitatud aruandes, et peab võimalikuks tasuda

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

võlausaldajatele perioodi 01.06.2013–30.06.2014 eest 300 eurot. Koos aruandega

esitas võlgnik kohtule Swedbank AS ja AS SEB Pank konto väljavõtted, millest

nähtuvalt moodustab väga suure osas võlgnikule laekuvatest summadest OÜ K

majandusavanss, kuid võlgniku kontodelt nähtuvalt ei kasutanud viimane talle

laekunud summasid sihtotstarbeliselt, s.o OÜ K majandustegevuseks. Hoolitama kohtu

ning võlausaldaja korduvatest tähelepanujuhtimistest ei ole võlgnik esitanud tõendeid,

millest nähtuks majandusavansina saadud summade kasutamine OÜ K

majandustegevuseks. Võlgniku esitatud nn pearaamatu väljavõte ei ole võlausaldaja

hinnangul usaldusväärne ega piisav tõend võlgniku väidete kinnitamiseks. Võlgniku

sissetulekud on oluliselt suuremad kui on võlgniku koostatud aruandes märgitud,

järelikult on võlgnik tahtlikult varjanud saadud tulusid ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et võlgnik ei

ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole tõendanud, et

majandusavansina saadud summasid oleks kasutatud ettevõtte majandustegevuse

raames. Võlgniku teised võlausaldajad ei avaldanud kohtule soovi enda

ärakuulamiseks, kohus ei ole asja lahendamisel menetlusnorme rikkunud. Kõikidel

võlausaldajatel on olnud võimalus seisukoha esitamiseks.

40. Puudatud isik 2 (ERA Liisingu Inkassoteenused AS) palub määruskaebuse jätta

rahuldamata, kuna see on põhjendamatu. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173

lg-s 2 sätestatud kohustusi, millega on kahjustanud võlausaldajate huve.

41. Puudutatud isik 3 (SA Aarike Hooldekeskus) leiab, et võlgnik on kohustaud oma

võlad tasuma.

42. Puudutatud isik 4 (Placet Grupp OÜ) on nõus võlgniku määruskaebusega.

43. Puudutatud isiku 5 (Tallinna Haridusamet) vastuse kohaselt ei ole neil enam

võlgnikule võlanõuet, kuna see on kolmanda isiku poolt 28.08.2014 tasutud.

44. Avaldaja (AS FEB) palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata, menetluskulud jätta võlgniku kanda. Avaldaja nõustub maakohtuga ja

leiab, et 18 360 eurot kasutamine OÜ K huvides on võlgniku poolt tõendamata.

Võlgnikule anti korduvaid võimalusi esitada tõendeid selle kohta, kuidas ta nimetatud

summat OÜ K huvides kasutas. Võlgnik esitas küll OÜ-ga K seotud dokumente, kuid

ei ole põhistanud, kuidas need konkreetselt tõendavad, et ta on tema kasutusse antud

18 360 eurot nimetatud äriühingu majandustegevuseks. Seda ei ole võlgnik teinud ka

määruskaebuses. Ainetu on määruskaebuses toodud väide, antud asjaolu tõendamine

ei olnud vajalik, vaid tähtis oli see, et võlgnik ei ole enam äriühingule võlgu. Asjaolu

väljaselgitamine on oluline, kuna see juhis anti Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014

määruses. Põhjendamatu on ka määruskaebuses toodud väide, nagu oleks maakohus

rikkunud uurimispõhimõtet. Maakohus andis võlgnikule korduvaid võimalusi tõendite

esitamiseks, et selgitada välja asjaolusid, mis olid ringkonnakohtu poolt antud juhiste

kohaselt olulised. Põhjendamatu on määruskaebuses toodud väide, et maakohus ei ole

kuidagi põhjendanud, miks ta leiab, et asjas on võlausaldajate huve rikutud või

kahjustatud. Käesolevas asjas kogutud tõendid näitavad, et võlgnikule laekus

aruandeperioodi käigus 27 710 eurot, mis ületab 10 153,06 eurot, mis võis võlgnikule

seaduse kohaselt kätte jääda. See tähendab, et võlgniku sissetulekud on oluliselt

suuremad kui aruandes märgitud. Järelikult on võlgnik varjanud enda tegelikku

sissetulekut. Tegemist on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumisega.

Kuna selle tulemusel jäi võlausaldajatel seadusega ettenähtud summa saamata, on

rikutud võlausaldajate huve. Järelikult on tegemist PankrS § 175 lg 2 p-s 1 sätestatud

alusega, mille alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.

45. Puudutatud isikud 6-9 määruskaebusele ei vastanud.

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

Määruse põhjendused

46. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab kohtumääruse põhjendusi. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

47. Määruskaebuse esitaja ühe väite kohaselt ei ole maakohus rakendanud hagita

menetlusele kohast uurimisprintsiipi ning on sellest tulenevalt põhjendamatult

tagastanud võlgnikule asjas tähtsust omavad tõendid.

48. Ringkonnakohus selle määruskaebuse väitega ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on maakohus korduvalt võlgnikule selgitanud tõendamiskoormust, st et

võlgnik peab kohtule tõendama, millele on kulutatud väidetavalt majandusavansina

saadud summad 18 360 euro ulatuses perioodil 01.06.2013-30.06.2014. Nimelt oma

väidete tõendamisest sõltuski see, kas määruskaebuse esitaja suhtes lõpetatakse

kohustuste vabastamise menetlus ennetähtaegselt või mitte.

49. TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või

tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Eeltoodust

tulenevalt ei ole seadusega kooskõlas see, et menetlusosaline toob kohtusse kastidega

dokumente ja eeldab, et kohus ise leiab sealt vajalikud dokumendid. Hagita

menetluses kohaldatav ja TsMS §-s 477 sätestatud uurimisprintsiip ei tähenda

eelnevat. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus ka määruskaebuse esitajale

18.06.2015 ärakuulamisel selgitanud, et kohus ei teosta raamatupidamisekspertiisi (III

kd, tlk 41).

50. Maakohus selgitas määruskaebuse esitajale korduvalt, kuidas tuleb oma väited

tõendada. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et

antud juhul piisab vaid tema poolt esitatud tõendist „Pearaamat. Arveldused

aruandvate isikutega. 01.07.2014-31.07.2014“ (II kd, tlk 188-189), millest nähtub

majandusavansi jääk summas 0 eurot. Käesolevas menetluses ei vaielda selle üle, kas

võlgnik on osaühingule võlgu või mitte, vaidlus keskendub sellele, kas võlgnik on

rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi st kas võlgnik on varjanud saadud tulusid

perioodil 01.06.2013-30.06.2014. Seega tuli kohtule esitada tõendid vaidlusaluse

perioodi majandusavansi kasutamise kohta.

51. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu ega ka määruskaebusmenetluses

ringkonnakohut veennud selles, et osaühingult K saadud majandusavanss perioodil

01.06.2013-30.06.2014 on kasutatud tervikuna osaühingu huvides, saab 18 360 euro

osas ülekantud summat käsitleda võlgniku sissetulekuna. Määruskaebuse väide, et

tegemist on siiski majandusavansiga, on paljasõnaline ja tõendamata.

52. Määruskaebuse esitaja on maakohtule esitanud teabe, et ostab raamatupidamisteenust

sisse (II kd, tlk 183). Ringkonnakohtule jääb eeltoodust tulenevalt arusaamatuks, miks

ei esitanud võlgnik kohtule nõutud perioodi kohta majandusavansi kuludokumente.

Kui majandusavanssi kasutati sihtotstarbeliselt, oli võlgnikul osaühingu seadusliku

esindajana kohustus iga teostatud majandustehingu kohta saadud raamatupidamise

algdokument alles hoida ja säilitada seitse aastat tulenevalt Raamatupidamise seaduse

§ 12 lõikest 1. Eeldades, et eelnimetatud kohustus on korrektselt täidetud, olnuks

määruskaebuse esitajal võimalik kohtu poolt nõutud tõendid esitada. Võlgnik seda

käesoleva ajani teinud ei ole. Eluliselt ei ole usutav, et pankrotivõlgnik, kes soovib

kohustustest vabastamist, jätab tegemata selleks vajalikud toimingud. Ringkonnakohus

järeldab, et eelnimetatud kuludokumente majandustehingute kohta ei eksisteeri.

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

Ringkonnakohus rõhutab, et käesolevas asjas ei ole piisavaks tõendiks võlgniku poolt

esitatud „Pearaamat. Arveldused aruandvate isikutega. 01.07.2014-31.07.2014“,

võlgnikul on vajalik tõendada majandusavansi sihtotstarbeline kulutamine perioodil

01.06.2013-30.06.2014, kui ta soovib, et seda ei loetakse tema sissetulekuks.

53. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on süüliselt rikkunud oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus on asunud seisukohale, et võlgnik

on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. VÕS § 104

lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel. Tahtlus iseloomustab isiku psüühilist suhet oma teosse ning

tahtlusega väljendatakse seaduses sätestatud keelu teadlikku rikkumist. Kuna tahtlust

hinnatakse erinevalt hooletusest subjektiivselt isikust lähtudes, siis arvestades asjas

esitatud asjaolusid ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et võlgnik on oma

kohustusi rikkunud tahtlikult. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel on oluline

tuvastada, et võlgnik on süüliselt rikkunud sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

54. Võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise määruses on maakohus 14.06.2013 võlgnikule

selgitanud muuhulgas PankrS § 173 lõikes 2 ja 3 sätestatud kohustusi (II kd, tlk 63).

Võlgnik on esitatud finantsaruandes ajavahemiku 01.06.2013-30.06.2014 kohta (II kd,

tlk 87) jätnud sissetulekutes kajastamata osaühingult K laekunud summad, mis ei ole

kuludokumentidega kaetud ja millised saab seetõttu lugeda võlgniku sissetulekuks.

Võlgniku poolt esitatud finantsaruandele lisatud pangakontode väljavõtetest (II kd, tlk

112-129) nähtuvalt on võlgnik reaalselt kulutanud majandusavansi laekumisi

muuhulgas nii isiklikeks vajadusteks või ülekanneteks pankrotimenetluse välistele

kolmandatele isikutele. Kuivõrd maakohus oli pankrotimenetluse lõpetamise määruses

selgitanud võlgnikule kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, järeldab

ringkonnakohus, et finantsaruandes õigete andmete (tegelikkuses suuremate

sissetulekute) kajastamata jätmine (varjamine) on olnud raskelt hooletu tegevus. Raske

hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral.

Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu

käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu.

55. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et antud juhul on tegemist

ainult võlausaldajate huvide formaalse kahjustamisega ning maakohus oleks pidanud

võlgnikule tegema kohustuseks tasuda võlausaldajatele suuremaid summasid.

56. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik on reaalselt kahjustanud pankrotivõlausaldajate

huve, kuna varjatud summasid arvesse võttes tulnuks võlausaldajatele tasuda suurem

summa, kui võlgniku poolt võimalikuks peetud 300 eurot, mis tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on vähemalt maakohtu menetluse ajal olnud endiselt tasumata, olgugi, et

finantsaruande esitas võlgnik juba 30.06.2014. Tegelike sissetulekute varjamise ning

väljamaksete tegemata jätmisega on võlgnik reaalselt kahjustanud pankrotimenetluse

võlausaldajate huve. Eelpooltooduga on tõendatud nii võlgniku süüline käitumine, kui

võlausaldajate huvide kahjustamine, millest tulenevalt esineb PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

57. Määruskaebuse ühe väite kohaselt ei ole maakohus kaasanud võlgniku võlausaldajaid.

Tsiviilasja materjalidest nähtub vastupidine, mistõttu ei saa määruskaebuse esitaja

eeltoodud väitega nõustuda. Maakohus on tsiviilasja toimikutest nähtuvalt küsinud

võlausaldajate seisukohta nii Swedbank AS poolt esitatud avalduse kui võlgniku poolt

esitatud määruskaebuse osas. Enamik vastanud võlausaldajatest on määruskaebust

pidanud alusetuks ja asunud seisukohale, et võlgniku osas tuleb kohustustest

vabastamisest keelduda.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-10-12859

58. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole võlgniku huvidega

arvestanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on maakohus korduvalt selgitanud

võlgnikule tema tõendamiskoormust ning andnud täiendavaid tähtaegu oma väidete

osas tõendite esitamiseks. Võlgnikul on olnud piisavalt aega kohtule vastamiseks ja

oma väidete tõendamiseks. Vaatamata eeltoodule võlgnik maakohtule nõutud teavet ei

esitanud. PankrS § 175 lg 3 teise lause kohaselt keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kui võlgnik kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul teavet ei anna. Seega esineb täiendav alus kohustusest

vabastamisest keeldumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus

määruskaebuse esitajat eelnimetatud tagajärje eest ka hoiatanud (III kd, lk 9).

59. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine peaks olema pigem erandlik, kui vastav menetlus on juba algatatud,

märgib ringkonnakohus järgnevat.

60. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske (Riigikohtu lahendid 3-2-1-46-13;

3-2-1-60-13) ja et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks,

sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu

nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (Riigikohtu lahend 3-2-1-

46-13). Seega on kohustustest vabastamise menetlus pigem erandlik ning selle

menetluse edukalt läbimise eelduseks on võlgniku poolt kõigi seadusest tulenevate

kohustuste korrektne täitmine kohustustest vabastamise menetluse kestel.

61. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

62. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

T.M Kollom

Ande Tänav

13(13)