1-15-6904/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 20. november 2015, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6904 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak

Kriminaalasi

G.H karistusseadustik (KarS) 424 süüdistuses § järgi lühimenetluses Süüdistatav

Kaitsja Monica Meristo - Dmitrijev

G.H , isikukood XXX, elukoht xxxx;

töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud: 21.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8- KarS § 25 lg 2,4 alusel rahalise karistusega 451,20 eurot. Tõkend – puudub.

Monica Meristo-Dmitrijev

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustik ( 3 lg1, KrMS) § 23 § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310 313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p - 9 ja 179 lg 1 p 2 §

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada G.H KarS § 424 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning G.H karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks

aasta. Katseajaks allutada G.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda

katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viie

teistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.H mitte tarvitama alkoholi.

G.H katseaja alguseks lugeda 20.11.2015.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise G.H-lt õigus 5 (viieks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse alusel on G.H jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse.

Menetluskulud summas eurot tasuda kohtuotsuse 585,00 (viissada kaheksakümmend viis)

jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksuja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele

märkida viitenumber 99915700082770 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 6904 menetluskulud.

Ositi maksmisega on isik kohustatud 48,75 eurot. tasuma kuus vähemalt

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdistus

G.H süüdistatakse selles, et tema 01.08.2015 kella 17.00 paiku juhtis xxxx hoone juures

, olles alkoholijoobes, s.o. tema mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-

0025 mõõtes 0,80 mg/l kohta.

Seega G.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni

kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 11. detsembrist 2015. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 12. detsembrist 2015 (seega hiljemalt 28. detsember 2015). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

K

ohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et

G.H-le tus esitatud süüdis on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. G.H

on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud.

1) G.H-le Esitatud süüdistuse kohaselt on inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et G.H juhtis alkoholijoobes

olles 01.08.2015 kella 17.00 paiku xxxx hoone juures

mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx.

Süüdistatav soovis kohtuistungil anda ütlusi. Tema ütluste kohaselt ta tülitses kodus elukaaslasega ja otsustas minna. Ta oli alkoholi tarvitanud. Ta saab aru, et sõiduautoga sõitma

karistuseks võetakse juhiload ära. Ta soovib tööle asuga Soome. Ta on Soomes kohtulikult karistatud, kuid Soome riiki ei ole. sissesõidukeeldu

Kohtus avaldatud tunnistaja R K , et 01.08.2015 teostas ta koos ütlustest nähtub

patrullpolitseinik R N

liiklusjärelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid Rägavere ja Tuleviku

tänava foori juurde lähenemas sõiduautot, mille kiirus oli 86 km/h. Nad andis sõiduautole

peatumismärguande. Sõiduauto peatus xxxx maja parklas. Isikuga vesteldes oli tunda tema

suust tugevat alkoholi lõhna. puhus tõenduslikku alkomeetr G.H isse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. 0,80

Asjaolu, et G.H oli alkoholi tarvitanud, kinnitab lisaks indikaatorvahendi ja

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid mõõdeti . Viimase protokolli kohaselt

tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 typ MKIII EST seerianumbriga ARBK-0025

01.08.2015 kell 17:36 ajal G.H ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Mõõtevahendi taatlustunnistuse koopia kinnitab, et mõõtevahend on taadeldud 30.04.2015 ning mõõtevahendite taatluskehtivusaja vastab le.

Kohus tuvastas, et süüdistatava ütlused on kooskõlas ning haakuvad G.H

kohtumenetluses uuritu K G.H juhtis d tõenditega: tunnistaja R ütlustega, et

alkoholijoobes olles 01.08.2015 kella 17.00 paiku xxxx hoone juures . mootorsõidukit xxxx

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega alkoholijoobe

mõõtetulemuste osas ja mõõtevahendi taatlustunnistusega mõõtevahendi mõõtevahendite

4

taatluskehtivusaja osas. Neid asjaolusid kinnitavad tõendid annavad kogumis aluse inkrimineerida esitatud süüdistus G.H-le.

2) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS sätestatud -s ei ole

karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik

kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo

tehioludest nähtuvalt pani G.H teo toime otsese tahtlusega. G.H ütlustest nähtub, et ta istus sõiduauto olles sama päeva lõunal alkohol tarvitanud, rooli ta oli oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai G.H aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda.

3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. tuleb süüdi G.H tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistus

4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 , õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi p 1 kohaselt mootor- - ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

G.H tunnistab end toimepandud teos süüdi. Seega tema käitumises esineb karistust kergendavad asjaolud . Raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel

Eripreventiivses mõttes on G.H varem karistatud isik, teda on karistatud varavastase süüteo katse toimepanemise eest. Väärteo korras on teda karistatud neljal korral, sellest st. Lisaks omab ta kehtivat v

kahel korral liiklusalase süüteo toimepanemise ee älisriigi karistust-

Soomes toimepandud isikuvastase süüteo eest. Kohtu hinnangul G.H on võimalik, arvestades isikuomadusi ja süü suurust, teda

mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistuseg ning tema a

allutamisega käitumiskontrollile üheks aastaks Käitumiskontrollile allutamine

. G.H

suhtes on vajalik järelevalve kindlustamiseks süüdimõistetu käitumise üle. Kohtu

hinnangul ei ole G.H k, vaid tingitud kriminaalne käitumine olnud juhusli

hoolimatusest täita ühiskonna kehtestatud norme. Täiendav kohustus alkoholi tarvitamise

keeld on vajalik mõjutamaks isiku hoiakuid mitte toime panna alkoholijoobes liiklusalaseid või muid süütegusid.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda kari ähtudes seni omaks võetud stusraamidest. L

kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra

järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga

üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kohus arvestades karistust kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist, leiab, et tuleb mõista karistus alla keskmist määra. G.H-le Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule teistkordselt rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isik

ule mingit mõju.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse G.H äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei

5

ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades G.H

isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning arvestades kohtupraktikast

samaliigilistes asjades, peab kohus p kohaldada G.H suhtes õhjendatuks juhtimisõiguse äravõtmist , et mõjutada teda viieks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Menetluskulud

5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista

G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo

toimepanemise eest. G.H KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2016

kohtumääruse RESOLUTSIOON

J G.H kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon Viru Maakohtu ätta 20. novembri 2015. a otsuse peale vaatamata. läbi

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent