1-15-9978/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9978

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2015.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9978 (15750000068) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi S.B asi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) süüdistus § järgi

121 lg 1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-

Barndõk

Süüdistatav

S.B, ik. XXX,

Kaitsja r vandeadvokaat Andres Tamm iigi õigusabi korras RESOLUTSIOON

1. S.B kuriteos

121 lg 1 Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

2.

202 lg 6 alusel arvata KarS § 69 lg 6 ja KrMS § S.B ’ ale mõistetud

karistusest maha kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse täidetud osa, milleks on 18 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 sätetest tulenevalt moodustab

18 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

3. alusel vabastada S.B KarS § 73 temale mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult (18) kaheksateistkümne kuulise katseajaga.

4. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 10.detsembrist 2015.a.

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus

Kriminaalasi nr 1-15-9978 uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

5. S.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista

- sundraha 585 (viissada ) eurot. kaheksakümmend viis

S.B sundraha tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

sundraha, S.B 99915700089184. Selgituseks märkida: , kr asi 1-15-9978.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest. Kui uu

menetluskulu saadetakse kohtuotsus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada S.B kaitsjatasu 120,00 euro tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS

§ 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles aakohtu Kuressaare kohtumajja 15 osas määruskaebuse Pärnu M päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. S.B s

üüdistatakse selles, et tema 18.juunil 2015 kella 19.00 ajal cccccccccccc alkoholijoobes olles cc , kus isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale keda lõi ühe korra käega vastu nägu, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel füüsilist valu. kannatanu cc

Sellise tahtliku tegevusega S.B, kahjustades teise inimese tervist löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus S.B-le : KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3

(kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse täidetud osa, milleks on 18 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 sätetest tulenevalt moodustab 18 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr 1-15-9978

KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult

18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga.

Süüdistatav S.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub ennast vabastada osaliselt menetluskulu - kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, kuna õpib ja seetõttu rahaline sissetulek puudub. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus tteid. Kriminaalmenetluse leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesä seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vab Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul al tahtel ja on talle arusaadav. .

Kohus tunnistab S.B

121 lg 1 kokkuleppes süüdi KarS § järgi ning mõistab temale kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend – ei kohaldatud Tsiviilhagi tsiviilhagi puudub – Asitõendid – asitõendina vaadeldud esemed puuduvad.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - . Sundraha Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. poolt toime pandud kurite on II raskusastme kurite

Süüdimõistetu gu gu (KarS §

4 lg 3). Sundraha

175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos suuruseks KrMS §

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastava is KrMS lt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu m § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. õigusabi korras

S.B-le riigi

määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasuks kokku 120,00 eurot, mis kuuluks

süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kohus KrMS § 180 lg

3 alusel, arvestades S.B materiaalset olukorda ( metikoolis ei tööta, õpib Kuressaare A omandades eriala), o tasumisest peab põhjendatuks ta vabastada arvestatud kaitsjatasu 120,00 eur riigituludesse. On ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib S.B-le üle jõu. S.B on varem kriminaalkorras karistamata isik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik